Kohtuasi T‑571/11

El Corte Inglés, SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi CLUB GOURMET taotlus – Varasem siseriiklik kujutismärk CLUB DEL GOURMET, EN.... El Corte Inglés – Suhteline keeldumispõhjus – Kaupade ja teenuste sarnasuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Esimest korda Üldkohtus esitatud argumendid ja tõendid

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 20. märts 2013

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine – Ühtlustamisameti talituste menetluses varem esitamata õiguslike ja faktiliste asjaoludega arvestamine Üldkohtus –Välistamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Vastulausemenetlus – Kontrollimise piirdumine esitatud väidetega – Poolte kohustus esitada faktilised asjaolud ja tõendid – Siseriiklikud õigusnormid – Hõlmamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 76)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 25)

2.      Põhimõtteliselt on liidu institutsiooni jaoks siseriiklike õigusnormide kindlaksmääramise ja tõlgendamise puhul, niivõrd kui see on institutsiooni tegevuseks vajalik, tegemist faktide tuvastamise, mitte õiguse kohaldamisega. Institutsioon kohaldab nimelt ainult liidu õigust. Kuigi vastab tõele, et määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 65 lõiget 2 tuleb mõista nii, et õigusnormid, mille rikkumise korral võib esitada hagi Üldkohtule, võivad olla nii siseriiklikud kui ka ühenduse õigusnormid, kuulub siiski vaid liidu õigus sellesse õiguse sfääri, kus kohaldub põhimõte iura novit curia, samas kui siseriiklikku õigust käsitatakse faktiliste asjaolude esitamise kohustuse ja nendega seonduva tõendamiskoormise tasandil asetsevana, ja selle sisu kohta tuleb vajaduse korral esitada tõendid. Sellest tuleneb, et põhimõtteliselt peab liidu institutsioonis toimuva menetluse käigus see pool, kes soovib tugineda siseriiklikule õigusele, tõendama, et see õigus toetab tema nõudeid.

Üldkohus on seda põhimõtet täpsustanud, otsustades, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) peab omal algatusel ja vahendite abil, mis talle tunduvad sel eesmärgil kohased, tutvuma asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega, kui selline teave on vajalik asjassepuutuva registreerimisest keeldumise põhjuse kohaldamise tingimuste hindamiseks, ja seda eelkõige esitatud faktide tõesuse või tõendite tõendusjõu osas. Siiski peab ühtlustamisamet vajaduse korral tutvuma omal algatusel siseriikliku õigusega vaid sel juhul, kui tal juba on andmeid siseriikliku õiguse kohta kas selle sisu puudutavate väidete või väidetavalt tõendusjõudu omavate esitatud tõendite kujul.

(vt punktid 35, 38, 39 ja 41)