Kohtuasjad T‑413/10 ja T‑414/10
(avaldamine väljavõtetena)
Socitrel – Sociedade Industrial de Trefilaria, SA
ja
Companhia Previdente – Sociedade de Controle de Participações Financeiras, SA
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ning tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Koostöö haldusmenetluses – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Mõistlik aeg
Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus
1. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine konkreetse juhtumi asjaolude alusel – Nõue, et välja oleks toodud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud – Puudumine
(ELTL artikkel 296)
2. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Hoiatav mõju – Lähtesumma suhtes kordaja kasutamine – Viide rikkumise raskuse hindamisel esitatud kaalutlustele – Piisav põhjendus
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 25)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine – Rikkumine – Tagajärjed – Rikkumise tuvastamise otsuse tühistamine menetluse ülemäärase kestuse tõttu – Tingimus – Asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste rikkumine – Haldusmenetluse kestust selgitada võivad tegurid
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 17)
4. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Rikkumine – Tingimused – Komisjoni poolt muutmisotsuse vastuvõtmine pärast esialgse otsuse peale hagide esitamist– Hoolsuskohustuse ja kaitseõiguste järgimine – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumise puudumine
5. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja, kes omab tütarettevõtjate aktsia- või osakapitalis ainu- või peaaegu ainuosalust, avaldab neile tütarettevõtjatele, k.a valdusühingule otsustavat mõju
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
6. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja, kes omab tütarettevõtjate aktsia- või osakapitalis ainu- või peaaegu ainuosalust, avaldab neile tütarettevõtjatele, k.a valdusühingule otsustavat mõju – Seda eeldust ümber lükata sooviva äriühingu tõendamiskohustused – Tõendid, millest ei piisa eelduse ümberlükkamiseks
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
7. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja, kes omab tütarettevõtjate aktsia- või osakapitalis ainu- või peaaegu ainuosalust, avaldab neile tütarettevõtjatele otsustavat mõju – Ümberlükatavus – Arvesse võtmine, järgides süütuse presumptsiooni, karistuste individuaalsuse, õiguskindluse ja poolte võrdsuse põhimõtteid
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
8. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Ettevõtjana tegutseva majandusüksuse moodustavate ettevõtjate kogukäive trahvi määramise otsuse vastuvõtmise ajal
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Trahvi määramisele eelnenud majandusaasta käive – Mõne varasema majandusaasta käibe kasutamine – Lubatavus – Tingimused
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
10. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Iga ettevõtja osalemise raskusaste – Eristamine – Mitmeosaline keelatud kokkulepe – Proportsionaalsuse ning karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtete järgimine
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 13 ja 22)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Ühe rikkumise toime pannud ettevõtjate eri kategooriate suhtes astmeliste raskuse määrade kindlaksmääramine – Rikkumise toime pannud ettevõtjatele kohaldatud määrade väike vahe – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Hindamine
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Asjaomase ettevõtja väär hinnang oma õiguslikule olukorrale – Mõju puudumine
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsuste tegemise praktikat – Puudumine
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
14. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll – Uutesse suunistesse üle võtmata jäetud asjaolu – Komisjoni kaalutlusruum
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punktid 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Süüdistatava ettevõtja koostöö väljaspool leebema kohtlemise taotluse kohaldamisala – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
16. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Rikkumisperioodil ettevõtja moodustavad äriühingud ja pärast rikkumist osaluse omandanud äriühing – Ülempiiri arvutamise erinevate meetodite kohaldamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 106)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 135–137)
3. Konkurentsivaldkonnas võib mõistliku aja põhimõtte rikkumisel olla kahte liiki tagajärgi.
Esiteks, kui mõistliku aja ületamine avaldas mõju menetluse tulemusele, võib rikkumine kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Konkurentsieeskirjade kohaldamise korral võib mõistliku aja ületamine olla tühistamise põhjus üksnes rikkumisi tuvastava otsuse puhul, kui on tõendatud, et kõnealuse põhimõtte rikkumine on kahjustanud asjaomaste ettevõtjate kaitseõigusi. Peale selle spetsiifilise olukorra ei ole otsuse tegemise kohustuse mõistliku aja jooksul täitmata jätmisel mingit mõju määruse nr 17 alusel toimuva haldusmenetluse õiguspärasusele. Ent kuna kaitseõiguste tagamine on konkurentsivaldkonna haldusmenetlustes ülioluline, tuleb takistada seda, et neid õigusi kahjustatakse uurimisetapi ülemäärase kestuse tõttu heastamatult ja et selline kestus võiks takistada tõendite esitamist, millega soovitakse ümber lükata sellise käitumise esinemist, mille tagajärjel tekib asjaomaste ettevõtjate vastutus. Sel põhjusel ei tohi kaitseõiguste kasutamise võimalike rikkumiste kontrollimine piirduda selle etapi uurimisega, milles asjaosalised saavad kasutada oma õigusi täielikult, see tähendab haldusmenetluse teise etapiga, mis kestab vastuväidetest teatamisest kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni. Kaitseõiguste tõhususe võimaliku nõrgenemise põhjuse hindamine peab hõlmama kogu menetlust ja selle kogu kestust.
Teiseks, kui mõistliku aja põhimõtte rikkumine ei mõjuta menetluse tulemust, võib liidu kohus täieliku pädevuse raames haldusmenetluse mõistliku aja ületamisest tuleneva rikkumise piisavalt heastada, vähendades vajaduse korral määratud trahvi summat.
Keelatud kokkulepete puhul läbiviidava haldusmenetluse kestuse selgitamiseks tuleb arvesse võtta muu hulgas keelatud kokkuleppe kestust, selle suurt geograafilist ulatust, keelatud kokkuleppe geograafilist ja ajalist korraldust, keelatud kokkulepete raames peetud koosolekute arvu, asjassepuutuvate ettevõtjate arvu, leebema kohtlemise taotluste arvu ning nende dokumentide mahtu, mis esitati või saadi kontrollide käigus ja mis on koostatud eri keeltes ja mida komisjon analüüsima peab, täiendavaid teabenõudeid, vastuväiteteatise adressaatide arvu, menetluskeelte arvu ning maksevõimega seoses esitatud taotlusi.
(vt punktid 151–155, 168 ja 169)
4. Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte kuulub liidu aluspõhimõtete hulka. Õigus tugineda sellele kaitsele eeldab, et täidetud on kolm tingimust. Esiteks peavad ametiasutused olema andnud isikule pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest pärit täpseid, tingimusteta ja ühtelangevaid kinnitusi. Teiseks peavad need kinnitused olema sellised, et isikul, kellele need on antud, tekib õiguspärane ootus. Kolmandaks peavad antud kinnitused olema kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega.
Lisaks tähendab hoolsuskohustus komisjoni kohustust hinnata hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi olulisi asjaolusid.
Veel on õiguspärane ja hea halduse huvides, et institutsioon parandab otsuses sisalduvad vead ja puudused. Komisjon ei saa nimelt jätta õiguskorras kehtima otsust, mille puhul ta teab, et see sisaldab vigu ja puudusi, ning selles osas on õiguspärane ja hea halduse huvides, et institutsioon parandab esialgses otsuses sisalduvad vead ja puudused. Seega, kui komisjon võttis selleks muutmisotsuse vastu pärast seda, kui esialgse otsuse peale on esitatud hagid ja kui hagi esitanud ettevõtjatel on palutud pärast muutmisotsuse vastuvõtmist oma väiteid ja nõudeid kohandada, ei saa nad väita, et komisjon on rikkunud nende kaitseõigusi.
Lisaks, kuivõrd komisjonil on hea halduse huvides õigus parandada esialgset otsust, mis sisaldab vigu ja puudusi, ei anna haldusasutused mingit täpset, tingimusteta ja ühtelangevat kinnitust, mis on pärit usaldusväärsetest ja pädevatest allikatest, et selline otsus jäetakse jõusse kuni selle võimaliku tühistamiseni liidu kohtu poolt.
Samuti ei saa komisjonile ette heita mingisugust ebalojaalset või pahauskset käitumist ainuüksi põhjusel, et ta muutis otsust, mis – nagu ta ise möönis – sisaldas mitut viga ja puudust.
(vt punktid 174–176, 179, 182, 185 ja 187–189)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 197–208, 220, 228 ja 238)
6. Konkurentsieeskirjade rikkumise puhul võib komisjon juhul, kui emaettevõtja omab talle süükspandaval rikkumisperioodil oma tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis kogu või peaaegu kogu osalust, tugineda otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldusele. Seda eeldust ei saa ümber lükata pelgalt tõendamisega, et tütarettevõtja juhib ise oma kaubanduspoliitika konkreetseid aspekte, selleks juhiseid saamata. Järelikult ei saa tütarettevõtja iseseisvust tõendada pelgalt selle tõendamisega, et ta juhib rikkumisega seotud toodete turustamise poliitika konkreetseid aspekte iseseisvalt.
Arvestades veel, et tütarettevõtja iseseisvust ei hinnata üksnes ettevõtja igapäevase juhtimise aspektist, ei piisa selles suhtes tema iseseisvuse tõendamiseks asjaolust, et tütarettevõtja ei rakendanud emaettevõtja kasuks asjaomasel turul spetsiifilist teavitamispoliitikat. Lisaks ei tõenda asjaolu, et toimiku dokumentidest ei nähtu, et emaettevõtja andis oma tütarettevõtjale juhiseid, et selliseid juhiseid olemas ei olnud. Emaettevõtja esindatus tütarettevõtja juhtorganites on selles suhtes asjakohane tõend tegeliku kontrolli teostamise kohta tütarettevõtja ärapoliitika üle.
Liiati võib emaettevõtjat tütarettevõtja toime pandud rikkumise eest vastutavaks pidada isegi siis, kui kontserni kuulub palju põhitegevusega tegelevaid äriühinguid. See, et emaettevõtja on valdusühing, kes ei tegele põhitegevusega, ei ole seega piisav, et otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldus ümber lükata, ega pööra tõendamiskoormist ümber. Sellega seoses ei piisa komisjoni kohaldatud eelduse ümberlükkamiseks ainuüksi asjaolust, et tulenevalt äriühingu vormist ja põhikirjajärgsest eesmärgist emaettevõtja ainult haldas osalusi.
Pealegi ei oma tähtsust asjaolu, et emaettevõtja ja tütarettevõtja on eraldiseisva õigusvõimega äriühingud, kellel on erinevad aktsionärid ja asukohad, kuna nad moodustavad sama ettevõtja.
Samuti ei oma mingit tähtsust see, et on olemas siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei esinda emaettevõtja juhatuse liikmed teda tütarettevõtja juhatuse liikmeks olles. Nimelt ei saa äriühing tugineda siseriiklikele õigusnormidele, et vältida liidu õigusnormide kohaldamist, kusjuures liidu õiguses kasutatavaid õigusmõisteid tuleb põhimõtteliselt tõlgendada ja kohaldada kogu liidus ühetaoliselt.
Lisaks ei piisa otsustava mõju tegelikult avaldamise eelduse ümberlükkamiseks ka tõsiasjast, et emaettevõtja ise ei tegutsenud asjaomases sektoris.
Samuti ei saa tütarettevõtja sõltumatust tuletada sellest, et pärast tütarettevõtja omandamist emaettevõtja poolt jäi selle varasem juhtorgan paika.
Viimaseks, kuna ettevõtjale ELTL artikli 101 rikkumise süükspanemine ei eelda selle rikkumisega seotud ettevõtja aktsionäride või peamiste juhtide tegevust või isegi nende teadlikkust rikkumisest, vaid niisuguse isiku tegevust, kellel on õigus tegutseda ettevõtja arvel, ei mõjuta asjaolu, et emaettevõtja ei olnud oma tütarettevõtja rikkuvast tegevusest teadlik, viimase tegevuse eest solidaarse vastutuse omistamise võimalust.
(vt punktid 210–214 ja 240–253)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 235–237)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 258–264)
9. Mis puudutab määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 tähenduses „eelmise majandusaasta” kindlaksmääramist, siis olukordades, kus puudub igasugune teave selle kohta, et ettevõtja lõpetas oma äritegevuse või võltsis oma käivet ränga trahvi vältimiseks, on komisjonil kohustus määrata trahvi ülempiir lähtuvalt kõige hilisemast käibest, mis kajastab tervet normaalse majandustegevusega majandusaastat. Komisjonil ei ole selles suhtes meelevaldset õigust kohaldada 10% ülempiiri otsuse vastuvõtmisele eelnenud majandusaastast varasematele majandusaastatele. Komisjon võib varasemat majandusaastat kasutada ainult erandjuhtudel, näiteks kui asjaomasel ettevõtjal ei olnud mingit käivet komisjoni otsuse vastuvõtmisele eelneval majandusaastal. Pealegi ei ole tal ka sel juhul trahvi ülempiiri kindlaksmääramisel kasutatava majandusaasta valikul ulatuslikku kaalutlusõigust. Nimelt on ta kohustatud aluseks võtma viimase majandusaasta, mis kajastab tervet normaalse majandustegevusega majandusaastat.
Kuigi komisjon peab selles osas määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 ette nähtud trahvi ülempiiri arvutamisel põhimõtteliselt arvesse võtma asjaomase ettevõtja käibe trahvi määrava otsuse vastuvõtmise kuupäeval viimasel tervel majandusaastal, tuleneb selle normistiku – mille osa see säte on – kontekstist ja eesmärkidest siiski, et kui komisjoni otsuse vastuvõtmisele eelneva majandusaasta käive ei vasta viimasele tervele majandusaastale normaalse majandustegevusega 12 kuu jooksul ning seega ei anna mingeid kasulikke andmeid asjaomase ettevõtja tegelikust majanduslikust olukorrast ega talle määratava trahvi sobivast tasemest, ei saa seda käivet trahvi ülempiiri kindlaksmääramisel aluseks võtta. Viimasena nimetatud juhul, mis leiab aset ainult erandlikel asjaoludel, on komisjonil kohustus võtta trahvi ülempiiri arvutamisel aluseks viimane terve majandusaasta, mis väljendab normaalse majandustegevusega tervet majandusaastat.
Nimelt on viite „normaalse majandustegevusega terve majandusaasta” eesmärk välistada seda, et võetakse arvesse majandusaastat, mille jooksul asjassepuutuv ettevõtja oli oma tegevust lõpetamas, kuigi kogu majandustegevust ei ole veel lõpetatud, ning üldisemalt majandusaastat, mille jooksul ei vastanud asjassepuutuva ettevõtja turutegevus tavatingimustes majandustegevusega tegeleva ettevõtja turutegevusele. Seevastu pelk asjaolu, et teatud majandusaasta käive või kasum on oluliselt madalam või kõrgem eelmiste majandusaastate omast, ei tähenda, et see majandusaasta ei ole normaalse majandustegevusega terve majandusaasta.
(vt punktid 265–268)
10. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta rikkumise kestust ja kõiki tegureid, mis võivad mõjutada selle raskusastme hindamist. Selles suhtes tuleb konkurentsiõiguse rikkumiste raskuse määramisel lähtuda mitmest tegurist, nagu eelkõige juhtumi eripärased asjaolud, selle kontekst ja trahvide hoiatav mõju, isegi kui puudub siduv või ammendav loetelu kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta. Rikkumiste raskusastme hindamise asjaoludena võetakse arvesse iga ettevõtja käitumist, iga ettevõtja rolli kartellikokkuleppe sõlmimisel, sellest saada võidud kasumit, nende ettevõtjate suurust ja asjaomaste kaupade väärtust ning ohtu, mida seda tüüpi rikkumised liidu eesmärkidele kujutavad.
Kuigi rikkumise olemasolu kindlaksmääramisel ei ole asjakohane see, et ettevõtja ei võtnud osa kõigist keelatud kokkuleppe moodustavatest tegudest või et tal oli väike roll nendes tegudes, milles ta osales, võib asjassepuutuva ettevõtja osalemise piiratud olulisus siiski mõjutada rikkumise ulatuse ja raskusastme hindamist ning seega karistuse taseme kindlaksmääramist. Komisjon peab seega iga rikkuja kartellis osalemise suhtelise raskusastme hindamise käigus võtma arvesse asjaolu, et teatavaid rikkujaid ei loeta olenevalt olukorrast vastutavateks selle kartelli kõigi osade eest.
Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtet, siis ei tohi selle kohaselt institutsioonide aktid minna kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Trahvide arvutamise kontekstis tuleb rikkumiste raskusaste kindlaks määrata mitme asjaolu alusel ning mitte ühelegi asjaolule ei tohi omistada tähtsust, mis oleks teiste hindamiselementidega võrreldes ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab selles kontekstis, et komisjon peab määrama trahvi proportsionaalselt asjaoludega, mida ta võttis arvesse rikkumise raskusastme hindamisel, ning et komisjon peab neid asjaolusid seejuures seostatult ning objektiivselt põhjendatult kohaldama.
(vt punktid 277–282)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 283, 288 ja 290–293)
12. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramisel ei saa rikkumise raskuse hindamisel arvesse võtta seda, et süüdistatava ettevõtja tagasihoidlik suurus ja kuulumine perekontserni avaldasid mõju tema õiguslikele ja majanduslikele teadmistele ning takistasid tal hinnata selle rikkumise täpset ulatust, milles ta osales. Vastavalt üldisele põhimõttele, et teadmatus ei vabasta karistusest, kannavad asjaomased ettevõtjad reeglina ise õigusliku olukorra võimaliku väära hindamise riski.
(vt punktid 301 ja 304)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 307)
14. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide puhul tuleb juhul, kui rikkumise panevad toime mitu ettevõtjat, uurida iga ettevõtja rikkumises osalemise suhtelist raskusastet, et kindlaks teha, kas nende suhtes esineb raskendavaid või kergendavaid asjaolusid.
Selle kindlakstegemiseks, kas ettevõtja puhul tuleb arvesse võtta kergendavat asjaolu, kuna ta rikkuvaid kokkuleppeid tegelikult ei täitnud, tuleb kontrollida, kas ettevõtja on esitanud argumente, mis tõendavad, et ajavahemikul, mil ta oli rikkumise esemeks olevate kokkulepete pool, hoidus ta tegelikult nende täitmisest, käitudes turul konkurentsi soodustavalt, või vähemalt seda, et ta on selgelt ja oluliselt rikkunud kartellikokkuleppe täitmiseks kehtestatud kohustusi, nii et see häiris kartelli toimimist.
Kui on tõendatud, et rikkumise toime pannud ettevõtja võis asjaomasel turul salajasi kartellikokkuleppeid arvesse võtta oma tegevuse kindlaksmääramisel, ei ole asjaolu, et ta ei osalenud ühes või teises neist kokkulepetest, eeldades et see on tõendatud, üksi piisav tõend, mida nõuab kohtupraktika, mille kohaselt peavad suunistes määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (2006. aasta suunised) silmas peetud kergendava asjaolu kohaldamiseks rikkumise toimepanijad tõendama, et nad on käitunud konkurentsi soodustavalt või vähemalt, et nad on selgelt ja märgatavalt rikkunud kartellikokkuleppe täitmisega seotud kohustusi niivõrd, et see häiris selle toimimist. Nimelt ei välista ainuüksi tõend selle kohta, et mõnes salajases kartellikokkuleppes ei ole osaletud, iseenesest, et teised kokkulepped võisid asjaomasel turul konkurentsi kahjustada.
Suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta nägid ette, et puhtalt passiivne või käsutäitja roll rikkumises on kergendav asjaolu. 2006. aasta suuniste punktis 29 nimetatud kergendavate asjaolude loetelus ei ole aga enam kergendavate asjaoludena, mida võib arvesse võtta, niisugust asjaolu mainitud. Kuna 2006. aasta suuniste artiklis 29 esitatud loetelu ei ole ammendav, ei tohi üksnes passiivset või käsutäitja rolli rikkumises siiski põhimõtteliselt välja jätta asjaoluna, mille alusel võidakse trahvi põhisummat vähendada.
(vt punktid 313–318)
15. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade puhul võidakse vastavalt suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 29 neljandale taandele trahvi põhisummat vähendada, kui asjaomane ettevõtja teeb komisjoniga tõhusat koostööd asjades, mis jäävad välja teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (leebema kohtlemise teatis) kohaldamisalast ja ettevõtja juriidilisest koostöökohustusest.
Selleks et süüdistatav ettevõtja saaks nõuda selle sätte kohaldamist, peab ta tõendama, et tema koostööst, mis ületas tema juriidilist koostöökohustust, andmata talle ometi õigust trahvi vähendamisele leebema kohtlemise teatise alusel, oli komisjonil objektiivselt kasu, sest ta sai lõppotsuses tugineda tõenditele, mille ta esitas talle koostöö raames ja mille puudumise korral komisjonil ei oleks osaliselt või täielikult olnud võimalik rikkumise eest karistust määrata.
Seega kui ettevõtja esiteks ei ole fakte vaidlustanud ja ta vastas talle saadetud teabenõuetele õigel ajal; see ei ületa tema juriidilist koostöökohustust; ning teiseks ei tõenda ta, et komisjon võis lõppotsuses tugineda tõenditele, mille ta esitas talle koostöö raames ja mille puudumise korral komisjonil ei oleks osaliselt või täielikult olnud võimalik rikkumise eest karistust määrata, ei saa asjassepuutuv ettevõtja 2006. aasta suuniste punkti 29 alusel trahvi vähendamist nõuda.
(vt punktid 327–330)
16. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 334–337)