29. detsembril 2020 esitatud hagi – Stockdale versus nõukogu jt

(kohtuasi T-776/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Robert Stockdale (Bristol, Ühendkuningriik) (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa välisteenistus, Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena:

tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks;

eraõiguslikust lepingust tulenevate õiguste puhul:

kvalifitseerida lepinguline suhe ümber tähtajatu töölepingu alusel töötamiseks;

tuvastada, et hagejat on seoses töölepingu lõpetamise põhjendusega diskrimineeritud, ja mõista kostjatelt hingelise kahju eest välja 10 000 eurot, mis on hinnatud ex aequo et bono;

tuvastada, et kostjad on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja eelkõige jätnud tähtajatu lepingu lõpetamise nõuetekohaselt ette teatamata;

tuvastada, et hagejat on koheldud ebavõrdselt ja ebaseaduslikult ja kohustada kostjaid teda tööle ennistama või teise võimalusena maksma talle hüvitist tulenevalt sellest, mida ta on kaotanud võrreldes ajaga, kui ta oleks jätkanud töötamist töölepingu eeldatava lõpuni;

sellest tulenevalt kohustada kostjaid maksma hagejale hüvitist töölepingu põhjendamatu lõpetamise (unfair dismissal) eest, kusjuures hüvitise summa määrata kindlaks hiljem ja võtta ex aequo et bono aluseks 393 850,08 eurot;

kohustada kostjaid maksma hagejale eespool nimetatud summade pealt intressi;

teiste õiguste osas, mis põhinevad hageja diskrimineerimisel võrreldes Euroopa Liidu muude teenistujatega:

tuvastada, et üks kolmest kostjast oleks pidanud hageja ajutise töötajana tööle võtma ja et kolm esimest kostjat kohtlesid teda töötasu, pensioniõiguste ja seotud hüvitiste ning tulevase töökoha tagatuse osas ilma objektiivse põhjenduseta diskrimineerivalt;

kohustada kolme esimest kostjat maksma hagejale hüvitist ühenduse õiguse eespool nimetatud rikkumiste tõttu saamata jäänud töötasu, pensioni, hüvitiste ja soodustuste eest;

mõista kostjatelt välja nendelt summadelt intress;

määrata tähtaeg, mille jooksul pooled peavad selle hüvitise kindlaks määrama, võttes arvesse palgaastet ja järku, millel hageja oleks tulnud tööle võtta, keskmist töötasu suurenemist, tema karjääriarengut, hüvitisi, mida ta oleks seega selle ajutise töötaja lepingu alusel pidanud saama; ning kõrvutada saadud tulemused töötasuga, mida hageja tegelikult sai;

mõista kohtukulud välja kostjatelt.

teise võimalusena:

mõista institutsioonidelt hageja kasuks välja hüvitis lepinguvälise vastutuse alusel tulenevalt tema põhiõiguste järgimata jätmisest, hüvitise summa on esialgselt kindlaksmääratuna ex aequo et bono 400 000 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et kostjatel on tekkinud lepinguline ja lepinguväline vastutus tulenevalt järgmisest:

hageja lepingu suhtes kohalduva materiaalõiguse rikkumine;

diskrimineerimine otsuse tegemisel lõpetada töösuhe kodakondsuse tõttu ja ebavõrdne kohtlemine töölepingu ülesütlemisel Suurbritannia kodanikuna Euroopa Liidus ja õiguse olla ärakuulatud rikkumine;

õiguse kuritarvitamine tähtajaliste lepingute kasutamisel ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine, samuti võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumine;

õiguskindluse puudumine ja hea halduse põhimõtte rikkumine, Euroopa hea halduse tava eeskirja ja töötajate vaba liikumise õiguse rikkumine.

Teine väide, et hageja töösuhte lõpetamise otsus on ebaseaduslik. See väide jaguneb kaheks osaks.

Esimene osa, milles väidetakse, et rikutud on lepingule kohalduvat õigust (lepingu kvalifitseerimine, töösuhte ülesütlemise kord, ebavõrdne kohtlemine võrreldes liidu heaks töötavate Suurbritannia kodanikest muude teenistujatega jne). Teise võimalusena toob hageja esile, et tegemist on samade põhimõtetega, mille aluseks on EL õiguse instrumendid, mida tuleks kohaldada, et jõuda samale tulemusele.

Teine osa, milles väidetakse, et esineb diskrimineerimine võrreldes institutsioonide töötajatega, eelkõige võrreldes ajutistele töötajatele tagatud õigustega (erinevate toetuste maksmata jäämine, maksed pensionifondi, kulude hüvitamine jne).

Kolmas väide, et Euroopa Liidu institutsioonidel on tekkinud lepinguväline vastutus, mille hageja esitab juhuks, kui väited kostjate lepingulise vastutuse kohta osutuvad vastuvõetamatuks või põhjendamatuks.

____________