ÜLDKOHTU MÄÄRUS (kolmas koda)
22. juuni 2016(*)
Tühistamishagi – Hagiavalduse allkirjastamine – Kodukorra artiklid 76 ja 77 – Vastuvõetamatuse vastuväite tagasilükkamine
Kohtuasjas T‑43/16,
1&1 Telecom GmbH, asukoht Montabaur (Saksamaa), esindajad: advokaat J.‑O. Murach, ja solicitor P. Alexiadis,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: N. Khan ja M. Farley,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 19. novembri 2015. aasta otsus mobiilsideoperaatoriteenust mittepakkuvaid ettevõtjaid puudutavate parandusmeetmete kohta, mis on sätestatud juhtumi COMP/M.7018 – Telefónica Deutschland vs. E‑Plus lõplikes kohustustes,
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: president S. Papasavvas, kohtunikud E. Bieliūnas ja I. S. Forrester (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
määruse
Asjaolud, menetlus ja poolte nõuded
1 Euroopa Komisjon tunnistas 2. juuli 2014. aasta otsusega C(2014) 4443 (final) E‑Plus Mobilfunk GmbH & Co. KG (edaspidi „E‑Plus“) omandamise Telefónica Deutschland Holding AG (edaspidi „Telefónica Deutschland“) poolt siseturuga kokkusobivaks ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikliga 57 kooskõlas olevaks (juhtum COMP/M.7018 Telefónica Deutschland vs. E‑Plus) tingimusel, et Telefónica Deutschland täidab teatavad lõplikud kohustused, mis on lisatud sellele otsusele (edaspidi „lõplikud kohustused“).
2 Üldkohtu kantseleisse 5. juunil 2015 saabunud hagiavaldusega palus hageja tühistada kõnealune koondumisotsus (hetkel pooleliolev kohtuasi T‑307/15, 1&1 Telecom vs. komisjon).
3 Üldkohtu kantseleisse 29. jaanuaril 2016 e‑Curia rakenduse kaudu saabunud hagiavaldusega esitas hageja käesoleva nõude tühistada komisjoni 19. novembri 2015. aasta otsus mobiilsideoperaatoriteenust mittepakkuvaid ettevõtjaid puudutavate parandusmeetmete kohta, mis on ette nähtud lõplikes kohustuses, st parandusmeetmete kohta, mis puudutavad virtuaalse mobiilvõrgu operaatoreid ja mobiilside operaatoreid, välja arvatud võrguoperaatorid, kellele kuulub võrgutaristu (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Hagiavalduse esimesel lehel on märgitud, et hagejat esindab Brüsselis (Belgia) asuv advokaat Jens-Olrik Murach. Hagiavaldusele on ka lisatud volikiri, mis annab J.‑O. Murachile esindusõiguse. E‑Curia rakenduse kaudu saatis hagiavalduse aga Inglismaa ja Wales’i Law Society’s registreeritud solicitor Peter Alexiadis, kes töötab J.‑O. Murachiga samas advokaadibüroos.
4 Üldkohtu kohtusekretär märkis 2. veebruari 2016. aasta otsuses, et hagiavaldus ei vasta Üldkohtu kodukorra artikli 51 lõikes 3 ja artikli 78 lõikes 4 esitatud nõuetele, kuna sellele ei ole lisatud volikirja, mis annaks P. Alexiadisele esindusõiguse, ning palus selle puuduse kõrvaldada hiljemalt 10. veebruariks 2016 vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 5.
5 Hageja esitas määratud tähtaja jooksul e‑Curia rakenduse kaudu Üldkohtu kantseleisse 9. veebruaril 2016 saabunud volikirja, mis annab esindusõiguse P. Alexiadisele. Volikirja kaaskirjale oli alla kirjutanud J.‑O. Murach. E‑Curia rakenduse kaudu saatis selle aga P. Alexiadis.
6 Komisjon esitas Üldkohtu kantseleisse 25. veebruaril 2016 saabunud dokumendis vastuvõetamatuse vastuväite kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel.
7 Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 9. märtsil 2016 saabunud dokumendis oma seisukohad vastuvõetamatuse küsimuses.
8 Hagiavalduses palub hageja Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– kohustada komisjoni nõudma, et Telefónica Deutschland saadaks uue vabatahtlikult kohustuste võtmise kinnituse, mis rangelt piirdub kohustusega, mis tal lasub lõplike kohustuste punkti 78 kohaselt;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
9 Vastuvõetamatuse vastuväites palub komisjon Üldkohtul:
– jätta hagi ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
10 Oma seisukohtades vastuvõetamatuse vastuväite kohta palub hageja Üldkohtul:
– lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi;
– jätkata kirjalikku ja suulist menetlust.
Õiguslik käsitlus
11 Vastavalt kodukorra artikli 130 lõikele 1 võib kostja taotleda, et Üldkohus lahendaks vastuvõetamatuse küsimuse ilma sisulist vaidlust käsitlemata. Üldkohus võib kodukorra artikli 130 lõiget 6 kohaldades avada vastuvõetamatuse vastuväite lahendamiseks menetluse suulise osa.
12 Käesoleva kohtuasja puhul leiab Üldkohus, et tal on kohtuasja toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet ja otsustab lahendada küsimuse menetluse suulist osa avamata.
13 Vastuvõetamatuse vastuväites väidab komisjon sisuliselt seda, et hagi on vastuvõetamatu, kuna sellele ei ole alla kirjutanud J.‑O. Murach, kes on komisjoni sõnul hageja ainus esindaja. Hagejat esindava advokaadi allkirja puudumine hagiavalduses tähendab aga menetlusnormi rikkumist, mida ei ole võimalik kõrvaldada.
14 Hageja vaidleb sellele argumentatsioonile vastu. Ta väidab, et hagiavaldusele kirjutas alla advokaat, kellel oli õigus esineda Üldkohtus, käesolevas asjas P. Alexiadis, kasutades selleks oma e‑Curia kasutajatunnust ja parooli. Vastavalt Üldkohtu 14. septembri 2011. aasta otsuse menetlusdokumentide e‑Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta (ELT 2011, C 289, lk 9) (edaspidi „e‑Curia otsus“) artiklile 3 võrdub aga e‑Curia kasutamine dokumendi allkirjastamisega. Hageja möönab, et hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud ta andnud P. Alexiadisele enda esindamiseks volitust, kuid ta väidab, et selline puudus on vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 5 kõrvaldatav ning et 9. veebruaril 2016 seda ka tehti.
15 Esiteks tuleb sellega seoses meenutada, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 neljandale lõigule, mida kohaldatakse põhikirja artikli 53 esimese lõigu kohaselt Üldkohtu menetlusele, võib menetluse poolt Üldkohtus esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus.
16 Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mida kohaldatakse samuti põhikirja artikli 53 esimese lõigu kohaselt Üldkohtu menetlusele, sisalduvad avalduses muu hulgas avalduse esitaja nimi ja alalise elu- või asukoha aadress ning allakirjutanu amet.
17 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 neljandast lõigust ja artikli 21 esimesest lõigust tuleneb, et hagiavaldusele peab olema alla kirjutanud isik, kellel on õigus hagejat esindada.
18 Teiseks tuleb samuti meenutada, et vastavalt kodukorra artikli 73 lõikele 1 peab menetlusdokumendi paberkandjal originaalile olema omakäeliselt alla kirjutanud poole esindaja või advokaat.
19 Seda sätet täiendab kodukorra artikkel 74 „Esitamine elektroonilisel teel“, milles on sätestatud:
„Üldkohus võib otsusega kindlaks määrata, millistel tingimustel võib elektrooniliselt kohtukantseleile edastatud menetlusdokumenti pidada dokumendi originaaliks. […]“.
20 Üldkohus nägi selle võimaluse ette e‑Curia otsuse vastuvõtmisega, mille artiklis 3 on sätestatud:
„e‑Curia kaudu esitatud menetlusdokumenti loetakse [Üldkohtu 2. mai 1991. aasta] kodukorra artikli 43 lõike 1 esimese lõigu tähenduses selle menetlusdokumendi originaaliks, kui selle esitamiseks on kasutatud esindaja kasutajatunnust ja parooli. See identifitseerimine võrdub asjassepuutuva menetlusdokumendi allkirjastamisega.“
21 Sellega seoses tuleb märkida, et e‑Curia kasutajakonto avamine nõuab huvitatud isiku nime, eesnime(de), ameti, postiaadressi, e‑posti aadressi ja telefoninumbri esitamist. Huvitatud isik peab lisaks esitama oma isikutunnistuse või passi koopia ning volitust sisaldava dokumendi tõendamaks, et tal on õigus institutsiooni või liikmesriiki esindada või õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus. Lõpuks peab huvitatud isik vastavalt Euroopa Kohtu veebilehel avaldatud e‑Curia rakenduse kasutustingimustele, mida kohaldatakse poolte esindajatele, nõustuma terve rea kohustustega, mille rikkumise korral võidakse e‑Curia kasutajakonto deaktiveerida, sealhulgas kohustustega:
– „hoidma teiste isikute eest oma kasutajatunnust ja parooli saladuses, kuna kõiki selle kasutajatunnuse ja parooli abil sooritatud toiminguid loetakse minu enda toiminguteks“;
– „teatama viivitamata oma e-posti aadressi muutumisest, lahkumisest oma ametikohalt või teisele ametikohale üleviimisest.“
22 Kolmandaks nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et Üldkohtus menetlustoimingute tegemiseks volitatud advokaadi allkirja puudumine hagiavaldusel ei kuulu selliste vormilist puuduste hulka, mida saaks pärast hagi esitamise tähtaja möödumist Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 ja kodukorra artikli 51 lõike 4 ning artikli 78 lõike 5 alusel kõrvaldada (kohtumäärus, 24.2.2000, FTA jt vs. nõukogu, T‑37/98, EU:T:2000:52, punkt 28; kohtuotsus, 23.5.2007, parlament vs. Eistrup, T‑223/06 P, EU:T:2007:153, punkt 48, ja kohtumäärus, 12.3.2014, Xacom Comunicaciones vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – France Telecom España (xacom Comunicaciones), T‑252/13, ei avaldata, EU:T:2014:163, punkt 19).
23 Hageja esindaja omakäelise allkirja nõuet, mille eesmärk on tagada õiguskindluse eesmärki silmas pidades hagiavalduse autentsus ja välistada oht, et see tegelikult ei olegi selleks volitatud isiku koostatud, tuleb nimelt käsitleda kui sisulist vorminõuet, mida tuleb kohaldada rangelt ning mille järgimata jätmine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse (kohtuotsus, 23.5.2007, parlament vs. Eistrup, T‑223/06 P, EU:T:2007:153, punkt 51, ja kohtumäärus, 12.3.2014, xacom Comunicaciones, T‑252/13, ei avaldata, EU:T:2014:163, punkt 20).
24 Neid põhimõtteid arvesse võttes tuleb analüüsida komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväidet.
25 Käesolevas asjas tuleb esiteks märkida, et hagiavaldusele oli küll alla kirjutanud advokaat, kellel oli õigus teha menetlustoiminguid Üldkohus. Vaidlust ei ole nimelt selles, et P. Alexiadis on Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri liige ja sellest tingituna on tal õigus teha menetlustoiminguid Üldkohtus. Hagi esitamine e‑Curia rakenduse kaudu P. Alexiadise kasutajatunnust ja parooli kasutades võrdub e‑Curia otsuse artikli 3 kohaselt hagiavalduse allkirjastamisega.
26 Erinevalt komisjoni väidetest tuleb käesolevat asja eristada seega varasematest kohtuasjadest, milles hagiavaldusele oli alla kirjutanud isik, kellel puudus õigus teha menetlustoiminguid Üldkohtus, kas seetõttu, et ta ei olnud advokaat (kohtumäärus, 17.7.2014, Brown Brothers Harriman vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑101/14 P, ei avaldata, EU:C:2014:2115), et ta oli kolmanda riigi advokaat, kes ei olnud registreeritud mõnes Euroopa Liidu advokatuuris (kohtumäärused, 27.11.2007, Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret ja Akar vs. komisjon, C‑163/07 P, EU:C:2007:717; 20.6.2013, Interspeed vs. komisjon, C‑471/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:418, ja 24.2.2000, FTA jt vs. nõukogu, T‑37/98, EU:T:2000:52), või et advokaat oli ise hageja või et tema seotuse tõttu hagejaga ei saanud teda lugeda viimase suhtes kolmandaks isikuks (kohtumäärus, 5.12.1996, Lopes vs. Euroopa Kohus, C‑174/96 P, EU:C:1996:473, ja 8.12.1999, Euro-Lex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU-LEX), T‑79/99, EU:T:1999:312).
27 Samuti tuleb seda kohtuasja eristada varasematest kohtuasjadest, milles hagiavaldusel olev allkiri oli küll teoorias sellise advokaadi allkiri, kellel on õigus teha menetlustoiminguid Euroopa Liidu kohtutes, kuid see ei olnud autentne, kuivõrd kohtukantseleile esitati originaali asemel hagiavalduse koopia (kohtuotsus, 22.9.2011, Bell & Ross vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑426/10 P, EU:C:2011:612, ja kohtumäärus, 21.9.2012, Noscira vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑69/12 P, ei avaldata, EU:C:2012:589), allkiri ei olnud omakäeline, vaid pandud allkirjatempliga (kohtuotsus 23.5.2007, parlament vs. Eistrup, T‑223/06 P, EU:T:2007:153) või omakäeline allkiri ei olnud loetav ning ei olnud võimalik tuvastada, kas see on kõnealuste menetlusdokumentide allkirjastamiseks õigustatud advokaadi allkiri (kohtumäärus, 6.10.2015, Marpefa vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑181/15 P, ei avaldata, EU:C:2015:678, ja 12.3.2014, xacom Comunicaciones, T‑252/13, ei avaldata, EU:T:2014:163). Vastuvõetamatuse vastuväite kinnituseks komisjoni esitatud viited kohtupraktikale ei ole seega asjakohased.
28 Teiseks tuleb tagasi lükata komisjoni argumendid, mille kohaselt P. Alexiadis ei ole hageja esindaja, kuna tema nimi puudub hagiavalduse esimesel lehel. See, et P. Alexiadis on hageja esindaja, nähtub nimelt asjaolust, et hageja andis talle volituse enda esindamiseks. Asjaolu, et seda volitust ei esitatud koos hagiga, ei muuda seda järeldust ega too kaasa hagi vastuvõetamatust, kuna sellist hagi esitamise ajal esinevat puudust on võimalik kõrvaldada ning kodukorra artikli 78 lõike 5 alusel antud tähtaja jooksul hageja selle ka kõrvaldas (kohtuotsus, 4.2.2015, KSR vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lampenwelt (Moon), T‑374/13, ei avaldata, EU:T:2015:69, punktid 12 ja 13).
29 Kolmandaks tuleb märkida, et P. Alexiadis esitas hagi e‑Curia rakenduse kaudu, kasutades oma kasutajatunnust ja parooli. Nagu eespool punktides 21–25 märgitud, ei ole aga e‑Curia kasutajakonto kasutamine mitte ainult võrdsustatud dokumendi allkirjastamisega, vaid erinevalt tavalisest omakäelisest allkirjast annab see lisaks teavet hageja esindaja identiteedi, staatuse ja aadressi kohta.
30 Seega tuleb sedastada, et hagiavalduses on täidetud kodukorra artikli 76 punktis b sätestatud kohustus märkida hageja esindaja staatus ja aadress. Pelgalt kõnealuse advokaadi aadressi või asjaolu, et ta on hageja esindaja, märkimata jätmine hagiavalduses ei muuda hagiavaldust, millele on nõuetekohaselt alla kirjutanud hageja volitatud Euroopa Liidu advokaat, mingil juhul vastuvõetamatuks, kui see omakäeline või e‑Curia rakenduse elektrooniline allkiri on antud ELTL artikli 263 kuuendas lõigus sätestatud tähtaega järgides.
31 Neljandaks tuleb märkida, et käesolevas asjas on järgitud põhimõtteid, mis on aluseks kohustusele, mille kohaselt hagiavaldusele peab alla kirjutama advokaat, nimelt vajadus tagada, et menetlusdokumendi esitamise ja sisu eest vastutaks isik, kes on volitatud esindama hagejat Euroopa Liidu kohtutes (vt selle kohta kohtumäärus, 12.3.2014, xacom Comunicaciones, T‑252/13, ei avaldata, EU:T:2014:163, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika) ning tagada hagiavalduse autentsus ja välistada oht, et see tegelikult ei olegi selleks volitatud isiku koostatud (vt selle kohta kohtumäärus, 6.10.2015, Marpefa vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑181/15 P, ei avaldata, EU:C:2015:678, punkt 22). Nagu eespool punktides 25–28 märgitud, on P. Alexiadis nimelt volitatud esindama hagejat Euroopa Liidu kohtutes ning vaidlust ei ole selles, et ta on hagiavalduse autor või üks autoritest.
32 Eeltoodust lähtudes tuleb komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.
Kohtukulud
33 Vastavalt kodukorra artiklile 133 tehakse otsus kohtukulude jaotamise kohta kohtuotsuses või -määruses, mis lõpetab menetluse. Kuna käesolev kohtumäärus ei lõpeta menetlust, otsustatakse kohtukulude kandmine edaspidi.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi.
2. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Luxembourg, 22. juuni 2016