Kohtuasi T‑644/13 R

Serco Belgium jt

versus

Euroopa Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Riigihange – Hankemenetlus – Pakkumuse tagasilükkamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Fumus boni iuris

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik), 4. veebruar 2014

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Kontrollimise järjekord ja viis – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Hagi komisjoni otsuse peale lükata hankemenetluses tagasi ühe pakkuja pakkumus – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlused hankemenetluste puhul – Eesmärk – Tõhus kohtulik kaitse

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18; nõukogu direktiiv 89/665, põhjendused 1–5 ja artikli 2 lõige 1; komisjoni määrus nr 1268/2012, põhjendus 40)

3.      Euroopa Liidu hanked – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Kvalifitseerimiskriteeriumid – Taotlejate võimaluste osutada asjaomaseid teenuseid hindamine – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Üksikute pakkumuste omaduste ja eeliste võrdlev hindamine

(Komisjoni määrus nr 1268/2012, artiklid 146–149)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 15–17)

2.      Hankemenetlustes tuleb tähelepanu pöörata ajutiste meetmete kohaldamise menetluse erilisele rollile. Selleks tuleb arvestada ka liidu seadusandja kehtestatud õiguslikku raamistikku, mida kohaldatakse liikmesriikide hankijate korraldatud hankemenetlustele. Täpsemalt on määruse nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, põhjenduses 40 märgitud, et hankelepingute sõlmimise kord peaks tuginema direktiivile 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

Lisaks sellele on direktiivi 89/665 riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta põhjendustes 1–3 märgitud, et selliste eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks pidas seadusandja vajalikuks kehtestada menetlusnõuded, mis võimaldavad võtta kiired abinõud etapis, kui rikkumisi saab veel parandada. Hankemenetluste lühiduse tõttu on ajutiste meetmete roll selline, et seadusandja pidas vajalikuks direktiivi 89/665 artikli 2 lõikes 1 sätestada, et hankemenetlustes tagavad liikmesriigid oma pädevuse piires, et enne sisulisi meetmeid saab võtta neist sõltumatuid ajutised meetmeid. Lisaks ilmneb direktiivi 89/665 põhjendustest 2, 3 ja 5 ning artikli 2 lõikest 1, et hankemenetlustele iseloomulikus kontekstis ei ole ajutised meetmed ette nähtud üksnes hankemenetluse peatamiseks, vaid ka vahendina, millega saab parandada ilmse rikkumise, mis muidu kuuluks põhimenetluse kohaldamisalasse.

Isegi kui need kaalutlused ei sea kahtluse alla küsimust, kas kohaldada Üldkohtu kodukorra artikli 104 lõiget 1, millega rakendatakse ELTL artikleid 278 ja 279 ning mis nõuab enne ajutiste meetmete taotluse esitamist põhimenetluse algatamist, on nende kaalutlustega arvestamine õigustatud asjaolu tõttu, et hankemenetlustes on kodukorra 3. jaotises ette nähtud ajutiste meetmete eesmärk ka siseriiklikult tõhusa õiguskaitse tagamine Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele kohaldatavate peamiselt direktiivil 2004/18 põhinevate hangete eeskirjade rakendamisel. Olgugi et seetõttu ei pea ajutiste meetmete kohaldamise menetluses ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik reeglina läbi viima niivõrd põhjalikku kontrolli kui põhimenetluses, ei saa seda järeldust siiski tõlgendada nii, et üksikasjalik uurimine on täiesti välistatud.

Järelikult tuleb hinnata, kas hagejad on esitanud fumus boni iuris tõendid, et võiks asuda seisukohale, et vaidlustatud hankeotsus rikub õigusnormi.

(vt punktid 18–23)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 30)