ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
9. september 2008(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi MAGIC SEAT taotlus – Varasem siseriiklik kujutismärk SEAT – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑363/06,
Honda Motor Europe Ltd, asukoht Slough, Berkshire (Ühendkuningriik), esindajad: barrister S. Malynicz ja solicitor N. Cordell,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: S. Laitinen ja A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Seat, SA, asukoht Barcelona (Hispaania),
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 7. septembri 2006. aasta otsuse (asi R 960/2005−1) peale, mis käsitleb Seat, SA ja Honda Motor Europe Ltd vahelist vastulausemenetlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees O. Czúcz (ettekandja), kohtunikud J. D. Cooke ja I. Labucka,
kohtusekretär: ametnik C. Kantza,
arvestades 5. detsembril 2006 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 5. aprillil 2007 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 11. märtsil 2008 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja, Honda Motor Europe Ltd esitas 10. detsembril 2001 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk MAGIC SEAT.
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 12 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele: „sõidukiistmed ja sõidukiistmete seadised ning nende toodete osad, koostisosad ja lisaseadmed”.
4 Taotlus avaldati 2. septembri 2002. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 70/2002.
5 Seat, SA esitas 7. oktoobril 2002 taotletud kaubamärgi registreerimisele määruse nr 40/94 artikli 42 alusel kõigi asjaomase taotlusega hõlmatavate kaupade osas vastulause.
6 Vastulause põhines eelkõige Hispaania kujutismärgil nr 2189822, mis on 3. märtsil 1999 registreeritud klassi 12 kuuluvate kaupade „maismaasõidukid, sidurid ja ülekandeseaded ning muud maismaasõidukite osad ja varuosad, mis ei kuulu teistesse klassidesse; maismaa-, õhu- ja veesõiduvahendid” jaoks, mis on kujutatud järgmiselt:
7 Vastulause üheks põhjenduseks oli määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b mõistes segiajamise tõenäosus taotletava kaubamärgi ja varasema kaubamärgi vahel. Vastulause põhjenduseks esitas Seat ka oma kaubamärgi maine eelkõige Hispaanias.
8 Vastulausete osakonna 10. juuni 2005. aasta otsusega vastulause rahuldati, põhjusel et arvestades asjaomaste kaupade identsust ning kaubamärkide sarnasust, on taotletava kaubamärgi ja varasema kaubamärgi segiajamine tõenäoline. Peale selle märkis vastulausete osakond, et nimetatud järeldust arvesse võttes ei ole varasema kaubamärgi tugevat eristusvõimet vaja kontrollida.
9 Hageja esitas 5. augustil 2005 ühtlustamisametile selle otsuse peale kaebuse.
10 Esimese apellatsioonikoja 7. septembri 2006. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonikoda põhjendas oma otsust sellega, et taotletava kaubamärgi ja varasema kaubamärgi segiajamine on tõenäoline, kuna asjaomased kaubad on identsed ning vastandatud tähised on sarnased. Apellatsioonikoda tugines viimati nimetatud järelduses sellele, et vastandatud tähised on visuaalselt teataval määral sarnased, on foneetiliselt sarnased ning tõenäoliselt tajutakse neid kontseptuaalselt sarnastena. Apellatsioonikoda märkis ka, et varasemal kaubamärgil on tänu oma mainele Hispaanias tugev eristusvõime. Apellatsioonikoda lisas, et isegi kui tarbijad ei aja asjaomaseid tähiseid omavahel segi ning tajuvad nende erinevust, on tõenäoline, et kõnealuseid tähiseid seostatakse ning et eeldatakse nende tähiste sama kaubanduslikku päritolu.
Poolte nõuded
11 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
12 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
13 Oma hagi põhjenduseks viitab hageja sisuliselt ainsa väitena määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b.
Poolte argumendid
14 Asjaomaste tähiste visuaalse võrdluse osas väidab hageja, et apellatsioonikoda alahindas varasema kaubamärgi logo „S” tähtsust, leides, et seda tajutakse kaunistuselemendi või sõna „seat” esitähena. See järeldus on pealegi vastuolus vaidlustatud otsuses esitatud väitega, mille kohaselt kõnealused kaks kaubamärki on visuaalselt erinevad, sest varasemas kaubamärgis esineb kõnealune logo ning taotletavas kaubamärgis sõna „magic”. Logo „S” on varasema kaubamärgi domineeriv visuaalne element, samas kui taotletavas kaubamärgis tõmbab kohe tähelepanu sõna „magic”. Apellatsioonikoda oleks seega pidanud järeldama, et üldmulje põhjal on vastandatud tähised visuaalselt väga vähe sarnased. Peale selle on logo „S” sarnaselt Citroëni, Peugeot’, Audi, Mercedese, Toyota ja Honda logodega väga tuntud ning eristusvõimeline tähis. Nimetatud asjaolu arvestamata jätmine viiks selleni, et kujutismärgis või mitmeosalises kaubamärgis kaitstaks üksnes sõnalist osa, mis aga ei ole ühenduse kaubamärgikorraldusega kooskõlas, kuna tihti väärivad kaubamärgid kaitset tänu oma kujutisosale. Lõpuks oleks see, kui käesolevas asjas jäetakse kujutisosa arvesse võtmata, mitmeosalise kaubamärgi lubamatu „radikaalne lõhustamine” (Esimese Astme Kohtu 28. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑301/03: Canali Ireland vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Canal Jean (CANAL JEAN CO. NEW YORK), EKL 2005, lk II‑2479, punkt 48). Kohtuistungil põhjendas hageja seda argumenti ka Euroopa Kohtu 20. septembri 2007. aasta otsusega kohtuasjas C‑193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata).
15 Seoses asjaomaste kaubamärkide foneetilise võrdlusega leidis apellatsioonikoda vääralt, et tähised on sarnased. Esiteks ei häälda Hispaania tarbija mõistet „magic” hispaaniakeelse sõnana, kuna selles keeles nimetatud sõna ei esine, ning seetõttu ei hääldataks ka taotletavat kaubamärki tervikuna kui hispaaniakeelset väljendit. Teiseks ei võtnud apellatsioonikoda arvesse seda, et „magic” on kaubamärgi MAGIC SEAT esimene sõna, mistõttu foneetilised erinevused võrreldes varasema kaubamärgiga SEAT asuvad taotletava kaubamärgi alguses.
16 Seoses kontseptuaalse võrdlusega heidab hageja apellatsioonikojale ette seda, et viimase arvamuse kohaselt ei oma sõna „seat” kui selline hispaania keeles tähendust ning seda, et apellatsioonikoda ei arvestanud varasema kaubamärgi kui tervikuga, mis koosneb sõnast „seat” ja logost „S”, mida Hispaania tarbija mõistab vahetult ja selgelt Hispaania kuulsa autotootja Seat tähisena. Mis puutub taotletavasse kaubamärki MAGIC SEAT, siis kuigi sõnal „magic” on sarnasusi hispaaniakeelse sõnaga „mágico”, mõistetakse seda kui ingliskeelset või vähemalt kui muukeelset tähistust, mitte aga kui viidet Hispaania autotootjale Seat. Seetõttu neutraliseerib asjaomaste kaubamärkide kontseptuaalne erinevus võimaliku visuaalse või foneetilise sarnasuse. Lisaks ei võtnud apellatsioonikoda arvesse hageja esitatud tõendeid selle kohta, kuidas Hispaania tarbijad võivad kaubamärki MAGIC SEAT tajuda, eriti S.-i koostatud raportit, mille kohaselt inglise keelt kõnelevad Hispaania tarbijad tunneksid mõistes „magic” ära ingliskeelse mõiste, samas kui need, kes ei kõnele inglise keelt, võivad seda pidada hispaaniakeelse sõnaga „mágico” sarnaseks, mistõttu tajutaks kaubamärki MAGIC SEAT tervikuna ingliskeelse või vähemalt võõrkeelse väljendina.
17 Neli asjaolu tõendavad seda, et käesoleval juhul ei ole segiajamine tõenäoline. Esiteks on sõidukiistmed vahetevahel küllaltki kallid ning ostjate tähelepanelikkuse aste on seetõttu suhteliselt kõrge. Teiseks ostetakse sõidukiistmeid tavapäraselt spetsialisti abiga. Kolmandaks, isegi kui neid kaupu ostetakse ilma spetsialisti abita, on tarbijad, kes on ilmselt autohuvilised või autoklubide liikmed, siiski hästi informeeritud. Lõpuks kannavad nii spetsialistid kui ka muud isikud erilist hoolt tagamaks, et ostetakse asjaomasele sõidukile vastav iste. Peale selle ei võtnud apellatsioonikoda arvesse ekspert G. arvamust, mille kohaselt turustavad sõidukiistmeid tavaliselt volitatud edasimüüjad, neid müüakse originaalvarustuses või varuosade järelturul, üldjuhul ostavad neid asjatundjad ning isegi varuosade järelturu sõidukiistmed vajavad asjaomasele sõidukimudelile kohandamise tarvikuid.
18 Ühtlustamisamet vaidlustab hageja argumendid.
Esimese Astme Kohtu hinnang
19 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b sätestab, et varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga. Lisaks tähendab varasem kaubamärk määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaselt kaubamärke, mis on registreeritud liikmesriikides ning mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
20 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Mainitud kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu tajub, ning arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige tähiste sarnasuse ning tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II‑2821, punktid 30–33 ja viidatud kohtupraktika).
21 Käesoleval juhul on varasem kaubamärk, millel vastulause põhineb, Hispaania kujutismärk SEAT. Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses nentis, on määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel asjakohane Hispaania territoorium. Arvestades kaupade olemust, koosneb asjaomane avalikkus ühelt poolt autode edasimüüjatest, autoremonditöökodade omanikest ja mehhaanikutest ning teiselt poolt keskmistest tarbijatest, keda autoistme osade väljavahetamisel või parandamisel ilmselt aitab mõni mehhaanik või muu selle valdkonna spetsialist. Hageja ei ole seda asjaomase avalikkuse määratlust vaidlustanud.
22 Asjaomaste kaupade võrdluse osas leidis apellatsioonikoda õigesti (ilma et hageja oleks seda väidet ümber lükanud), et asjaomased kaubad on identsed, kuna registreerimistaotluses märgitud kaubad, s.o „sõidukiistmed ja sõidukiistmete seadised ning nende toodete osad, koostisosad ja lisaseadmed” kuuluvad varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade laiema määratluse hulka, milleks on „maismaasõidukite osad ja varuosad”.
Tähiste võrdlus
23 Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et segiajamise tõenäosuse hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Esimese Astme Kohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑292/01: Phillips‑Van Heusen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), EKL 2003, lk II‑4335, punkt 47 ja viidatud kohtupraktika).
24 Esiteks tuleb seoses vastandatud tähiste visuaalse võrdlusega mainida, et miski ei takista sõnamärgi ja kujutismärgi visuaalse sarnasuse tuvastamist, kui mõlemat liiki kaubamärgi graafiline ülesehitus on võimeline jätma visuaalset muljet (12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑110/01: Vedial vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – France Distribution (HUBERT), EKL 2002, lk II-5275, punkt 51, ja 4. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑359/02: Chum vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Star TV (STAR TV), EKL 2005, lk II‑1515, punkt 43).
25 Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et mitmeosalist, sõna- ja kujutisosadest koosnevat kaubamärki võib pidada sarnaseks teise kaubamärgiga, mis on mitmeosalise kaubamärgi ühe koostisosaga identne või omab sellega teatavat sarnasust, ainult juhul, kui see osa on mitmeosalise kaubamärgi tekitatavas tervikmuljes domineeriv. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui see osa üksinda domineerib kaubamärgi kujundi üle ning jääb asjaomasele avalikkusele meelde selliselt, et kõik teised selle kaubamärgi osad jäävad kaubamärgi tervikmuljes tähelepanuta (vt 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑6/01: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II‑4335, punkt 33, ja eespool viidatud kohtuotsus STAR TV, punkt 44).
26 Selline lähenemisviis ei tähenda, et võetakse arvesse üksnes mitmeosalise kaubamärgi ühte koostisosa ja seda võrreldakse teise kaubamärgiga. Võrdlemine peab vastupidi toimuma nii, et iga kõnealust kaubamärki uuritakse kui tervikut. Sellegipoolest ei ole välistatud, et mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase avalikkuse mällu jäänud tervikmuljes võib teatud juhtudel domineerida üks või mitu selle koostisosadest (eespool viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 34; Esimese Astme Kohtu 11. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑31/03: Grupo Sada vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sadia (GRUPO SADA), EKL 2005, lk II‑1667, punkt 49).
27 Hinnates seda, kas mitmeosalise kaubamärgi üks või mitu koostisosa on domineerivad, tuleb arvesse võtta iseäranis iga koostisosa eriomaseid omadusi ning neid teiste koostisosade eriomaste omadustega võrrelda (eespool viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 35, ja eespool viidatud kohtuotsus GRUPO SADA, punkt 49).
28 Tuleb märkida, et käesoleval juhul on kahel võrreldaval tähisel ühine koostisosa – sõna „seat” –, millele varasemas kaubamärgis on liidetud stiliseeritud tähe „S” kujuline logo ning taotletavas kaubamärgis sõna „magic”.
29 Apellatsioonikoda leidis, et mõiste „seat” on varasema kaubamärgi domineeriv osa, s.o osa, mida Hispaania tarbijad kasutavad siis, kui nad soovivad viidata sellele kaubamärgile tervikuna.
30 Siinkohal tuleb märkida, et kui kaubamärk koosneb sõnalistest ja kujutisosadest, siis on kohtupraktika kohaselt esimesed põhimõtteliselt eristusvõimelisemad kui teised, kuna keskmisel tarbijal on antud kaubale lihtsam viidata selle nime välja öeldes, kui selle kujutisosa kirjeldades (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑104/01: Oberhauser vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Petit Liberto (Fifties), EKL 2002, lk II‑4359, punkt 47, ja 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑312/03: Wassen International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Stroschein Gesundkost (SELENIUM-ACE), EKL 2005, lk II‑2897, punkt 37).
31 Käesoleval juhul tuleb märkida, et varasema kaubamärgi logo „S” on kergelt stiliseeritud, kuid see ei näe välja originaalse või eriliselt kujundatuna. Tegemist on sõnalise osa „seat” esitähega, mis hoolimata paiknemisest logost „S” allpool ning kõnealuse logo kirjasuurusega võrreldes väiksematest tähtedest, on siiski kirjutatud suurte suurtähtedega, kusjuures see sõnaline osa on suurem kui nimetatud logo ning hästi loetav. Peale selle, nagu väidab õigustatult ka ühtlustamisamet ning hoolimata hageja viidatud tõenditest, nagu äriühingu Seat aastaaruande esilehel kujutatud või selle äriühingu turustatavate sõidukite esiosa külge kinnitatud logo „S”, ei oma kõnealune logo eriomast semantilist tähendust, mis annaks varasemale kaubamärgile eristusvõime, vaid selle otstarve on eelkõige sõna „seat” esitähe rõhutamine.
32 Seega märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 25 õigesti, et kuigi logo kui selline on iseenesest vaieldamatult identifitseeritav, on see lahutamatult seotud ka sõnalise osaga „seat”, millel on tänu oma mainele Hispaanias tugev eristusvõime. Seega on varasema kaubamärgi tervikuna analüüsimise tulemusel tõenäoline, et edasimüüjad identifitseerivad varasemat kaubamärki sõnalise osa „seat” abil, samas kui logo tajutakse dekoratiivse osana või mõiste „seat” esitähena. Seetõttu tuleb kinnitada apellatsioonikoja järeldust, mille kohaselt sõnaline osa „seat” on varasemas kaubamärgis domineeriv.
33 Vastupidi hageja väidetele kohaldas apellatsioonikoda seega õigesti kohtupraktikat, mille kohaselt võib mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase avalikkuse mällu jäänud tervikmuljes teatud juhtudel domineerida üks või mitu selle koostisosadest (eespool viidatud kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 42).
34 Sellest tuleneb samuti, et apellatsioonikoda järeldas vaidlustatud otsuse punktis 28 õigesti, et asjaomased tähised on tänu sõnalise osa „seat” olemasolule visuaalselt teataval määral sarnased, kuid et need erinevad varasemas kaubamärgis esineva kujutisosa tõttu ning sõna „magic” poolest, mida tänu sarnasusele asjaomase hispaaniakeelse vastega „mágico” tajutakse taotletavas kaubamärgis kui sõna „seat” iseloomustavat sõna.
35 Lõpuks tuleb lükata tagasi ka hageja argument, mille kohaselt vaidlustatud otsuse punktid 25 ja 28 on omavahel vastuolus, kuna punktist 25 tuleneb, et varasema kaubamärgi logo ei oma tähendust, ning punktist 28 tuleneb, et kaks asjaomast tähist on visuaalselt erinevad selle varasemas kaubamärgis esineva logo ning taotletavas kaubamärgis esineva sõna „magic” poolest. Nagu eespool on märgitud, ei jätnud apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 25 logo „S” tähelepanuta, vaid leidis, et kõnealuse kaubamärgi kui terviku puhul domineerib sõnaline osa „seat” ning et kõnealust logo tajutakse kaunistuselemendi või mõiste „seat” esitähena. Kuigi apellatsioonikoda tunnistas vaidlustatud otsuse punktis 28 tõepoolest, et asjaomased kaubamärgid on varasema kaubamärgi lisakujutisosa ning kaubamärgitaotluses esineva sõna „magic” tõttu visuaalselt erinevad, leidis apellatsioonikoda ka, et nimetatud kaubamärgid on teataval määral sarnased tänu mõlemas tähises esinevale osale „seat”, mis on varasema kaubamärgi domineeriv osa.
36 Teiseks, seoses asjaomaste tähiste foneetilise võrdlusega ei ole vaidlustatud asjaolu, et varasema kaubamärgi S-kujuline kujutisosa ei ole kavandatud väljahääldatavana. Lisaks tuleb märkida – nagu apellatsioonikoda on õigesti väitnud ning ilma et hageja oleks väidetut ümber lükanud –, et asjaomane avalikkus hääldab varasema kaubamärgi sõnalist osa „seat” kahesilbiliselt: „se‑at”.
37 Mis puutub taotletavasse kaubamärki, siis tuleb märkida, et asjaomane avalikkus ei taju tõenäoliselt sõnamärgis MAGIC SEAT esitatud mõistet „seat” kui ingliskeelse sõna „iste” tõlget – seda ka tarbijate osas, kes saavad inglise keelest aru –, kuna see sõna loob vahetult seose Hispaania kuulsa autotootja Seat nimega. Vastupidi sellele, mida väidab hageja, on tõenäoline, et asjaomast sõna hääldatakse seetõttu kahesilbilise hispaaniakeelse sõnana, mitte asjaomase ühesilbilise ingliskeelse sõnana.
38 Seoses hageja argumendiga, et apellatsioonikoja analüüs läheb vastuollu kohtupraktikaga, mille kohaselt tarbijatele jääb tavaliselt paremini meelde tähise algus kui lõpp, tuleb märkida, et see järeldus ei kehti kõigis olukordades (vt Esimese Astme Kohtu 16. mai 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑158/05: Trek Bicycle vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Audi (ALLTREK), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 70 ja viidatud kohtupraktika) ning see ei sea igal juhul kahtluse alla põhimõtet, mille kohaselt kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb võtta arvesse neist jäävat tervikmuljet, kuna tavaliselt käsitab keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile.
39 Nagu eespool on märgitud, tajub asjaomane avalikkus mõistet „magic” kui sõna „seat” iseloomustavat sõna, kuna sõna „magic” sarnaneb hispaaniakeelsele mõistele „mágico”, mis väljendab kõigest kiitust. Selles osas tuleb silmas pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt üldiselt ei pea asjaomane avalikkus mitmeosalise kaubamärgi osaks olevat kirjeldavat osa kaubamärgist jäävas tervikmuljes eristavaks ega domineerivaks (Esimese Astme Kohtu 3. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑129/01: Alejandro vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Anheuser-Busch (BUDMEN), EKL 2003, lk II‑2251, punkt 53, ja 6. oktoobri 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑117/03–T‑119/03 ja T‑171/03: New Look vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Naulover (NLSPORT, NLJEANS, NLACTIVE ja NLCollection), EKL 2004, lk II‑3471, punkt 34). Argument, mille kohaselt asjaomane avalikkus ei häälda „magic seat’i” hispaaniakeelse väljendina põhjusel, et sõna „magic” hispaania keeles ei esine, tuleb samal põhjusel tagasi lükata.
40 Sellest tuleneb, et ei ole võimalik välistada, et vähemalt osa asjaomasest avalikkusest hääldaks taotletavat kaubamärki „ma-gic se-at”. Kuna neil asjaoludel võimaldab varasema kaubamärgi ainsa sõnalise osa sisaldumine taotletava kaubamärgi domineerivas osas järeldada, et asjaomased tähised on foneetiliselt sarnased, tuleb selles osas apellatsioonikoja hinnanguga seega nõustuda (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus NLSPORT, NLJEANS, NLACTIVE ja NLCollection, punkt 37).
41 Lõpuks, seoses asjaomaste tähiste kontseptuaalse võrdlusega tuleb arvesse võtta seda, kuidas võiks asjaomane avalikkus tegelikult aru saada asjaomastest tähistest ning eriti varasema kaubamärgi domineerivast osast „seat”, mis on kahe tähise puhul ühine.
42 Varasema kaubamärgi tähenduse kohta tuleb esiteks märkida, et logol „S” ei ole eriomast semantilist tähendust.
43 Teiseks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 30, et mõistel „seat” kui sellisel ei ole hispaania keeles tähendust ning see on varasema kaubamärgi omaniku, äriühingu Sociedad Española de Automóviles de Turismo nime akronüüm. Apellatsioonikoda lisas, et tänu selle äriühingu ja varasema kaubamärgi omandatud mainele identifitseerib mõiste „seat” automarki.
44 Seda apellatsioonikoja analüüsi tuleb kinnitada. Hispaania keeles mõistet „seat” ei ole, kuid see on omandanud teisese või iseseisva tähenduse, kuna kõnealune mõiste tähistab selgesti Hispaania autotootjat Seat (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I‑1619, punkt 104). Hageja on pealegi tunnistanud, et varasemat kaubamärki, mis koosneb logost ja mõistest „seat”, tajub asjaomane tarbija vahetult kui Hispaania kuulsa autotootja Seat tähist.
45 Mis puutub taotletavasse kaubamärki MAGIC SEAT, siis järeldas apellatsioonikoda lisaks, et on tõenäoline, et tajutakse selle kaubamärgi kontseptuaalset sarnasust varasema kaubamärgiga SEAT, kuna esimene koosneb kaubamärgist, millel on tugev eristusvõime ning sellele lisatud kiitvast omadussõnast „magic”.
46 Seda analüüsi tuleb kinnitada ka põhjusel, et ei ole võimalik välistada, et asjaomane avalikkus seostab hageja müüdavate sõidukite istmeid tähistava kaubamärgiga MAGIC SEAT kokku puutudes kõnealust kaubamärki varasema kaubamärgiga SEAT ning seega asjaomase Hispaania autotootjaga, kui võtta arvesse varasema kaubamärgi mainet ning omadussõna „magic” kõigest kiitvat laadi.
47 Sellega seoses tuleb tagasi lükata puhtkeelelised tõendid, mida apellatsioonikoda hageja väitel arvesse ei võtnud. Eksperdi S. arvamusest, mille kohaselt enamik Hispaania tarbijatest tunneb sõnas „magic” ära ingliskeelse sõna ja olgugi et nad võivad seda pidada sarnaseks hispaaniakeelse sõnaga „mágico”, tajuvad nad kaubamärki MAGIC SEAT tervikuna kui ingliskeelset väljendit, ei piisa selle tõendamiseks, et vähemalt osa asjaomasest avalikkusest ei saa sellest kaubamärgist aru kui hispaaniakeelsest väljendist.
48 Tegemist on arvamusega, mis ei põhine statistika- või teadusandmetel, mis annaks tunnistust selle kohta, et asjaomane avalikkus saab inglise keelest aru. Nagu eespool märgitud, koosneb asjaomane avalikkus ühelt poolt autode edasimüüjatest, autoremonditöökodade omanikest ja mehhaanikutest ning teiselt poolt keskmistest tarbijatest, keda autoistme osade väljavahetamisel või parandamisel aitab ilmselt mõni mehhaanik või muu selle valdkonna spetsialist. Neil asjaoludel ei piisa kõnealusest arvamusest, et välistada võimalust, et osa asjaomasest avalikkusest ei saa taotletavast kaubamärgist aru kui võõrkeelsest väljendist, vaid seostab seda Hispaania autotootjaga Seat.
49 Seetõttu, kuna on tõenäoline, et vähemalt osa asjaomasest avalikkusest tajub kaht asjaomast tähist kui viidet autotootjale Seat, leidis apellatsioonikoda õigesti, et need tähised on kontseptuaalselt sarnased.
50 Kuna kahe vastandatud tähise vahel ei ole kontseptuaalset erinevust, mis võiks neutraliseerida nende visuaalse ja foneetilise sarnasuse, siis tuleb tagasi lükata hageja argument, mis põhineb sellel, et apellatsioonikoda ei ole kohaldanud vastasmõju reeglit.
51 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et vastandatud tähised tunduvad üldmulje põhjal sarnased, kusjuures see sarnasus tuleneb eelkõige sellest, et varasema kaubamärgi domineeriv osa „seat” on esitatud taotletavas kaubamärgis.
Segiajamise tõenäosus
52 Tuleb meenutada, et kuna kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida eristusvõimelisem on kaubamärk, siis on kaubamärkidel, mis on eriti eristusvõimelised tulenevalt kas nende olemusest või nende tuntusest turul, palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mis on vähem eristusvõimelised (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 20 ja viidatud kohtupraktika).
53 Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise puhul eeldatakse, et asjaomase kaubaliigi keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samas tuleb arvestada sellega, et keskmisel tarbijal on harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda, vaid ta peab usaldama neist jäänud ebatäiuslikku mälupilti. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 26) ning asjaomaste kaupade valdkonnas spetsialiseerunud kutsealal tegutsejad võivad nende kaupade valikul ilmutada suurt tähelepanelikkust (vt Esimese Astme Kohtu 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑126/03: Reckitt Benckiser (España) vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Aladin (ALADIN), EKL 2005, lk II‑2861, punkt 96 ja viidatud kohtupraktika).
54 Käesoleval juhul jõudis apellatsioonikoda järeldusele, et segiajamine on tõenäoline seetõttu, et asjaomased kaubamärgid on sarnased, et varasemal kaubamärgil on tänu oma mainele Hispaanias tugev eristusvõime ning et asjaomased kaubad on identsed. Apellatsioonikoda täpsustas ennekõike seda, et isegi kui asjaomane avalikkus ei aja asjaomaseid kaubamärke omavahel segi ning tajub nende erinevust, on siiski tõenäoline, et ta seostab kaht asjaomast tähist ning eeldab, et tähistatud kaupadel on sama kaubanduslik päritolu.
55 Eespool esitatud analüüsist tuleneb, et kahe asjaomase tähisega hõlmatud kaubad on identsed ning et need kaks kaubamärki on üldmulje põhjal sarnased.
56 Lisaks ei ole vaidlustatud seda, et varasemal kaubamärgil on Hispaanias tugev eristusvõime tänu oma mainele, mistõttu selle kaubamärgi kaitse on ulatuslikum kui vähem eristusvõimeliste kaubamärkide korral.
57 Sellest tulenevalt on tõenäoline, et asjaomane avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Seega ei ole apellatsioonikoda teinud kaalutlusviga, leides, et asjaomase avalikkuse vaatenurgast on segiajamine või seostamine tõenäoline.
58 Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.
59 Seoses argumendiga, mille kohaselt ühenduse kaubamärgitaotluses sisalduv sõna „seat” kaotab kaubanduslikku päritolu tähistava teisese tähenduse, kuna see on seostatud ingliskeelse mõistega „magic”, piisab märkimisest, et arvestades kaubamärgi SEAT mainet ning mõiste „magic” kirjeldavust, on tõenäoline, et nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 27 märkis, asjaomane avalikkus tajub viimati nimetatud mõistet näiteks väljendis „magic seat!” kui sõna „seat” iseloomustavat sõna. Lisaks kinnitab seda järeldust asjaolu, et nagu ühtlustamisamet oma kirjalikes märkustes rõhutas, on inglise keelt mitte kõnelevates liikmesriikides kaubamärkide reklaamimine ingliskeelseid mõisteid kasutades aina sagedasem, seda eelkõige eesmärgil tugevdada nende rahvusvahelist kuvandit, ning samas on ingliskeelse sõna „magic” kui kiitva omadussõna kasutamine muutunud laialt levinuks.
60 Mis puutub neljal asjaolul põhinevasse argumenti, mille kohaselt oleks apellatsioonikoda pidanud leidma, et segiajamine ei ole tõenäoline – s.o väited, et sõidukiistmetel on suhteliselt kõrge hind, et müüja osutab nende kaupade ostmisel tavaliselt abi, et tarbijad tunnevad kõnealuseid kaupu hästi ning et spetsialistid ning kõik muud tarbijad kannavad hoolt selle eest, et istme sobivus asjaomase sõiduki mudeliga oleks tagatud –, siis tuleb see tagasi lükata.
61 Tuleb märkida, et nendele neljale asjaolule tuginedes soovib hageja ilmselt väita, et spetsialistidest ja muudest isikutest koosneva asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse aste on kõrge ning see takistab asjaomaste kaubamärkide segiajamist. Selles osas tuleb nõustuda apellatsioonikoja hinnanguga vaidlustatud otsuse punktis 35, mille kohaselt asjaomaste kaubamärkide segiajamise tõenäosuse olemasolu ei mõjuta see, et avalikkuse moodustavad põhiliselt spetsialistid. Nagu apellatsioonikoda väitis, ei piirdu autoosade ja -varuosade turustamine ühe automargi volitatud edasimüüjatega, mistõttu ei saa välistada, et Hispaania autoedasimüüja või mehhaanik, kes ostab erinevatelt autotootjatelt pärinevaid autoosi või -varuosi, eeldab, et taotletava kaubamärgi all turustatavad kaubad pärinevad autotootjalt Seat või muult tootjalt, kes on selle autotootjaga majanduslikult seotud.
62 Kuigi asjaomase tarbija kõrge tähelepanelikkuse aste võib tõesti tähendada seda, et ta tunneb sõidukiistmete tehnilisi omadusi, mistõttu ta võib tagada istme sobivuse asjaomase sõiduki mudeliga, tuleb märkida, et arvestades asjaomaste kaupade identsust, vastandatud tähiste sarnasust ning varasema kaubamärgi tugevat eristusvõimet, ei piisa asjaolust, et asjaomane avalikkus koosneb spetsialistidest, välistamaks nende arvamust, et kõnealused kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus ALADIN, punkt 100). Kui asjaomase avalikkuse kõrge tähelepanelikkuse aste tähendab seda, et avalikkus viib ennast sõidukiistmetega kurssi ning võib niimoodi vältida vigu, mis puudutavad istme sobivust asjaomase sõiduki mudeliga, siis ei takista see avalikkust arvamast, et istmed, mis kannavad kaubamärki MAGIC SEAT, kuuluvad Hispaania kuulsa autotootja arendatud uude tootevalikusse.
63 Seoses argumendiga, mis põhineb väitel, et apellatsioonikoda ei ole arvestanud ekspert G. arvamusega, millest hageja sõnul tuleneb, et tavaliselt turustavad sõidukiistmeid volitatud edasimüüjad ning neid müüakse originaalvarustuse või varuosadena, tuleb märkida, et see ei ole asjakohane, kuna kaubamärkidega tähistatud kaupade konkreetsed turustusviisid võivad aja jooksul ning vastavalt nende kaubamärkide omanike tahtele muutuda ja kahe kaubamärgi segiajamise tõenäosuse tulevikku suunatud analüüs ei tohiks sõltuda kaubamärgiomanike kaubanduslikest kavatsustest, mis, olgu need siis ellu viidud või mitte, on juba iseenesest subjektiivsed (Euroopa Kohtu 15. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑171/06 P: T.I.M.E. ART vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 59).
64 Lisaks tuleb tagasi lükata hageja argument, et apellatsioonikoda ei ole arvestanud ekspert G. arvamusega, mille kohaselt ostavad sõidukiistmeid tavapäraselt asjatundjad, kes ilmselt ei aja neid segi ning isegi varuosana kasutatavad sõidukiistmed vajavad asjaomasele sõidukimudelile kohandamise tarvikuid, sest kuigi eespool esitatu põhjal võib asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse aste nimetatud avalikkust aidata nende vigade vältimisel, mis puudutavad istme sobivust asjaomase sõiduki mudeliga, ei välista see tähelepanelikkuse aste nende kaubandusliku päritolu segiajamise või seostamise tõenäosust.
65 Sellest tuleneb, et sisuliselt ainus hageja esitatud väide ei ole põhjendatud. Seetõttu tuleb käesolev hagi rahuldamata jätta.
Kohtukulud
66 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Honda Motor Europe Ltd-lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. septembril 2008 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |