Kohtuasi T‑437/08

CDC Hydrogene Peroxide Cartel Damage Claims (CDC Hydrogene Peroxide)

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Keelatud kokkulepete valdkonnas läbiviidava menetluse haldustoimiku sisukord – Juurdepääsu keelamine – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ühe konkreetse isiku ärihuvide kaitsmine – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

2.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ajaline kohaldamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

3.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

1.      Kaitse, mis määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 esimese taande kohaselt peab olema tagatud ärihuvidele, ei saa laieneda äriühingut ja tema ärisuhteid puudutavale kogu teabele, et mitte nurjata üldpõhimõtte kohaldamist, mille kohaselt tagatakse avalikkusele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs institutsioonide valduses olevatele dokumentidele.

Komisjoni otsuse raames, mis puudutab keelatud kokkulepet, ei saa sisukorda, mis sisaldab ainult viiteid komisjoni toimikus olevatele dokumentidele, pidada iseenesest selles eelkõige teatud dokumentide autoritena mainitud äriühingute ärihuve sisaldavaks dokumendiks. Nimelt ainult juhul, kui sisukorra üks nendest veergudest, milles on muu hulgas märgitud ülesloetletud dokumentide päritolu, adressaat ja kirjeldus, sisaldab ühe või mitme dokumendi osas teavet asjassepuutuvate äriühingute ärisuhete, nende toodete hindade, kulude struktuuri, turuosade või sarnaste asjaolude kohta, võib sisukorra avalikustamist pidada nende äriühingute ärihuvide kaitset kahjustavaks.

Sisukord on ka lihtsalt üks dokumentide loetelu, millel iseenesest on asjassepuutuvate äriühingute suhtes algatatud kahju hüvitamise menetluses vaid väga suhteline tõenduslik väärtus. Kuigi on tõsi, et see loetelu võib võimaldada huvitatud isikul kindlaks teha dokumendid, mis võivad talle selles menetluses kasulikud olla, teeb siiski otsuse selle kohta, kas need dokumendid välja nõuda või mitte, asja lahendama pädev kohus. Seega ei saa nõustuda sellega, et ainult sisukorra enda avalikustamine kahjustab huve, millele komisjon oma keeldumisotsuse õigustamiseks viitab. Lisaks, isegi kui asjaolu, et äriühingu vastu võidakse esitada kahju hüvitamise hagisid, võib kahtlemata tekitada suuri kulutusi kas või seoses advokaaditasudega ja isegi juhul, kui need hagid hiljem põhjendamatuse tõttu rahuldamata jäetakse, ei saa kartellis osalenud ettevõtja huvi vältida selliseid hagisid pidada ärihuviks ja igal juhul ei ole see huvi, mida tuleb kaitsta, arvestades muu hulgas iga isiku õigust nõuda kahju hüvitamist, mis on talle tekitatud tegevusega, millega võidi piirata või kahjustada vaba konkurentsi.

(vt punktid 44 ja 45, 48 ja 49)

2.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes kehtestatud erandi sõnastusest tuleneb, et selle erandiga ei taheta kaitsta uurimist kui sellist, vaid uurimise eesmärki, milleks konkurentsiõigust puudutavas menetluses on kontrollida, kas toime on pandud EÜ artikli 81 või EÜ artikli 82 rikkumine, ja vajaduse korral karistada selle eest vastutavaid äriühinguid. Just sel põhjusel võivad kuni selle eesmärgi saavutamiseni nimetatud erandi alla kuuluda toimikus olevad erinevate uurimistoimingutega seotud dokumendid, isegi kui konkreetne uurimine või kontroll, mille käigus koostatud dokumendile juurdepääsu taotletakse, on lõppenud.

Kuid uurimine konkreetses asjas tuleb pidada lõpetatuks lõpliku otsuse vastuvõtmisega, sõltumata selle otsuse võimalikust hilisemast tühistamisest kohtu poolt, sest just sel ajal peab asjassepuutuv institutsioon ise menetlust lõpule viiduks.

Nimelt nõustumine sellega, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane hõlmab eri uurimistoimingutega seotud dokumente seni, kuni kõik võimalikud kohtumenetluste tulemused ei ole veel ära otsustatud, isegi olukorras, kui Üldkohtule esitatakse hagiavaldus, mis võib viia komisjoni menetluse uuendamiseni, tähendaks, et juurdepääsu võimaldamine nendele dokumenditele sõltuks juhuslikest sündmustest, nimelt sellise menetluse tulemusest ja järeldustest, mida komisjon sellest võib teha. Igal juhul on tegemist tulevikus aset leidvate ebakindlate sündmustega, mis sõltuvad keelatud kokkuleppe eest karistava otsuse adressaatideks olevate äriühingute ja erinevate asjassepuutuvate ametiasutuste otsustest.

Selline lahendus oleks vastuolus eesmärgiga, mis seisneb avalikkusele võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu tagamises institutsioonide dokumentidele, et anda kodanikele võimalus kontrollida tõhusamalt avaliku võimu teostamise seaduslikkust.

(vt punktid 59, 62, 64 ja 65)

3.      Komisjon ei saa mõistet „uurimise eesmärgid” tõlgendada nii, et see hõlmab kogu komisjoni poliitikat keelatud kokkulepete eest karistamise ja nende ärahoidmise valdkonnas, ning seega ei saa konkreetsest menetlusest sõltumatult sellele mõistele viidata üldiselt, et keelduda mis tahes sellise dokumendi avalikustamisest, mis võib kahjustada komisjoni poliitikat keelatud kokkulepete valdkonnas ja eriti tema leebusprogrammi, näiteks juhul, kui trahvide vähendamist või määramata jätmist taotlevatel isikutel tekib kartus, et pärast seoses nende taotlusega esitatud dokumentide avalikustamist võivad keelatud kokkuleppe tõttu kahju kannatanud äriühingud eelkõige nende vastu esitada kahju hüvitamise hagi, mistõttu võivad nad tulevikus loobuda komisjoniga koostööst.

Nimelt tähendaks niisuguse tõlgendusega nõustumine, et komisjonil lubataks määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kohaldamisalast ajaliste piiranguteta kõrvale jätta konkurentsiasjade toimikute kõik dokumendid, kui ta lihtsalt viitab tulevikus võimalikult asetleidvale leebusprogrammi kahjustamisele, ning niisugune tõlgendus ei ole seega kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt tuleb määruse nr 1049/2001 eesmärgi tõttu, milleks on vastavalt selle põhjendusele 4 „rakendada võimalikult täieulatuslikult ellu avalikkuse õigus juurde pääseda dokumentidele”, nimetatud määruse artiklis 4 kehtestatud erandeid tõlgendada ja kohaldada kitsalt.

Ükski määruse nr 1049/2001 säte ei luba eeldada, et liidu konkurentsipoliitikat tuleks selle määruse kohaldamisel kohelda erinevalt liidu muudest poliitikatest. Seega ei ole mingit põhjust mõistet „uurimise eesmärgid” tõlgendada konkurentsipoliitika raames erinevalt kui liidu muude poliitikate raames.

(vt punktid 68–72)