ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

15. juuni 2011

Kohtuasi T‑510/09 P

V

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Töölevõtmine – Tööle võtmata jätmine füüsilise võimetuse tõttu täita ametiülesandeid – Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendamiskohustus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 21. oktoobri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑33/08: V vs. komisjon (EKL 2009, lk I‑A‑1‑403 ja II‑A‑1‑2159) nimetatud kohtuotsuse tühistamiseks.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 21. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas F‑33/08: V vs. komisjon osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus ei teinud otsust V poolt kohtuistungil esitatud väite kohta, mille kohaselt arstliku komisjoni esimees ei kuulunud Belgia arstide liitu. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Jätta V hagi Avaliku Teenistuse Kohtule kohtuasjas F‑33/08 rahuldamata. Jätta V käesoleva kohtuastme kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni käesoleva kohtuastme kohtukulud. Eespool viidatud kohtuotsuse V vs. komisjon aluseks olnud esimese astme kohtuasjas tekkinud kohtukulud kantakse nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 ette nähtud korras.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Tööle võtmata jätmine füüsilise võimetuse tõttu – Sellise meditsiinilise arvamuse nõuetevastasus, mille kohaselt isik ei vasta terviseseisundi nõuetele – Arstliku komisjoni poolt lõpliku arvamuse vastuvõtmine nõuetevastasuse arvamuse põhjal – Õigusvastasus

(Personalieeskirjad, artikkel 33)

2.      Menetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Nõue esitada dokument – Konfidentsiaalsuse kontroll – Kohaldamatus juhul, kui keeldumine põhineb nende dokumentide konfidentsiaalsusel Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 44 lõige 2)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele – Lubatavus – Piirid – Kohustus teha otsus õigusnormi iga väidetava rikkumise kohta

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)

1.      Kui töölevõtmisele eelneva arstliku läbivaatuse tulemusel institutsiooni meditsiinitöötaja poolt antud negatiivne meditsiiniline arvamus ei ole nõuetekohane, võib see mõjutada personalieeskirjade artikli 33 alusel kokku kutsutud arstliku komisjoni antud lõpliku arvamuse ning samuti selle lõpliku arvamuse alusel võetud otsuse jätta isik tööle võtmata õiguspärasust.

Selles osas on tõsi, et arstlik komisjon võib kandidaadi juhtumi täielikult ja erapooletult uuesti läbi vaadata, kuid juhul, kui puudub nõuetekohane negatiivne meditsiiniline arvamus, arstliku komisjoni poole õiguspäraselt pöörduda ei saa.

(vt punktid 51 ja 52)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 14. aprill 1994, kohtuasi T‑10/93: A vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑119 ja II‑387, punkt 27).

2.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 2 kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus määrusega välja nõuda väidetavalt konfidentsiaalsed dokumendid, kohustades teda samas kontrollima, kas on õigustatud, et pool, kes väidab, et dokumendid on konfidentsiaalsed, seisab vastu nende edastamisele teisele poolele. Kui niisugust määrust ei täideta, siis kohtu ainus võimalik viis reageerida on see, et kohus teeb keeldumisest järeldused kohtuvaidluse lahendis, tingimusel et ta on ära kasutanud kõik tema käsutuses olevad vahendid selle saavutamiseks, et asjaomased dokumendid esitataks.

Nimetatud sättest nähtub, et teatud dokumentide konfidentsiaalsust ei saa otse Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes välja tuua. Nimelt toob selle sätte kohaldamine tingimata kaasa selle, et Avaliku Teenistuse Kohus tutvub nende andmete sisuga ning hindab nende konfidentsiaalsust selleks, et otsustada, kas neid võib teisele poolele edastada.

Juhul kui hageja, kes toob esile oma eraelu kaitse, keeldub sellest, et Avaliku Teenistuse Kohus saaks tutvuda arstisaladusega hõlmatud ning kostja valduses olevate dokumentidega, ei saa Avaliku Teenistuse Kohus kohaldada kodukorra artikli 44 lõiget 2, kuna see säte ei käsitle olukorda, kus üks pool toob välja konfidentsiaalsuse Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes selleks, et seista vastu sellele, et nimetatud kohtule edastataks dokumendid, mida pool peab kohtuasja lahendamiseks siiski oluliseks.

(vt punktid 72–75)

Viide:

Üldkohus: 12. mai 2010, kohtuasi T‑560/08 P: komisjon vs. Meierhofer (EKL 2010, lk II‑1739, punktid 68–74).

3.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtul lasuv põhjendamiskohustus, mis tuleneb Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 esimesest lausest ning I lisa artikli 7 lõikest 1, ei tähenda, et Avaliku Teenistuse Kohus peab esitama ammendava ning üksikasjaliku ülevaate menetluse poolte kõikidest argumentidest, eriti kui argument ei ole piisavalt selge ja täpne ning puuduvad tõendid, mis seda piisavalt toetaksid, kohustab see teda vähemalt käsitlema kõiki talle esitatud väiteid õigusnormide rikkumise kohta. Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendus võib seega olla tuletatav tingimusel, et Avaliku Teenistuse Kohtu otsusest puudutatud isikul on võimalik saada teada nimetatud otsuse aluseks olevad põhjused ning et apellatsioonikohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks.

Sellega seoses tuleb tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu otsus osas, milles see ei vasta selles kohtus toimunud kohtuistungil arutatud väitele, mis on eraldiseisev väide, mida ei saa menetlusdokumentides esitatud ühegi väitega seostada. Kui kohtuistungi protokollis sellele väitele ei viidata ning kohtuotsuses seda ei mainita, siis ei ole hagejal võimalik mõista põhjusi, miks see väide Avaliku Teenistuse Kohtu arutluskäigust välja jäeti.

(vt punktid 83, 85–88)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. september 2006, kohtuasi C‑105/04 P: Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8725, punkt 72); 25. oktoober 2007, kohtuasi C‑167/06 P: Komninou jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 2); 9. oktoober 2008, kohtuasi C‑16/07 P: Chetcuti vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑7469, punkt 87).