Liidetud kohtuasjad T‑174/12 ja T‑80/13

Syrian Lebanese Commercial Bank SAL

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu võetud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Nõuete kohandamine – Tähtaeg – Ilmne hindamisviga – Põhjendamiskohustus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kaitseõigused

Üldkohtu otsus (kuues koda), 4. veebruar 2014  ?II – 0000

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 4. veebruar 2014

1.      Kohtumenetlus – Otsus või määrus, millega vaidlustatud akt menetluse käigus asendatakse – Uus asjaolu – Uute nõuete lubatavus

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2; nõukogu otsus 2013/109/ÜVJP)

2.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Isiku või üksuse jaoks piiravaid meetmeid kaasa toov õigusakt – Asjaomase isiku teavitamine Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kaudu – Õigusaktist teada saamine avaldamise kuupäeval – Nõue kohandada nõudeid, mille kohaselt sellise avaldamisega algab selle teatavaks tegemine – Vastuvõetavus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; Üldkohtu kodukord, artikli 102 lõige 1)

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes vastutavad tsiviilelanike suhtes rakendatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias – Kohustus teavitada asjaomast isikut põhjendusest samaaegselt teda kahjustava akti vastuvõtmisega või kohe pärast seda – Puuduliku põhjendamise korrigeerimine kohtumenetluse käigus – Lubamatus

(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu otsused 2011/782/ÜVJP ja 2012/739/ÜVJP; nõukogu määrused nr 36/2012, nr 55/2012 ja nr 1117/2012)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes vastutavad tsiviilelanike suhtes rakendatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias – Kohustus teavitada asjaomast isikut põhjendusest teda kahjustava akti vastuvõtmisega samaaegselt või kohe pärast seda – Piirid – Liidu ja selle liikmesriikide julgeolek või nende rahvusvaheliste suhete hoidmine – Otsus, mis tehakse asjaomasele isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab viimasel mõista tema suhtes võetava meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus

(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu otsused 2011/782/ÜVJP ja 2012/739/ÜVJP; nõukogu määrused nr 36/2012, nr 55/2012 ja nr 1117/2012)

5.      Tühistamishagi – Väited – Menetlusnormide rikkumine – Põhjendamiskohustus – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide

(ELTL artikli 263 teine lõik)

6.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes vastutavad tsiviilelanike suhtes rakendatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias – Üksus, mis kuulub sellisele üksusele või mida viimane kontrollib – Tütarettevõtja, mis kuulub emaettevõtjale, kelle suhtes neid meetmeid rakendatakse, ulatuses, mis võimaldab viimasel mõjutada tütarettevõtja üldkoosoleku otsuseid – Kapitalil põhineva seose piisav tõendatus

(Nõukogu määrus nr 36/2012, artikli 15 lõige 1)

7.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes vastutavad tsiviilelanike suhtes rakendatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias – Üksus, mis kuulub sellisele üksusele või mida viimane kontrollib – Emaettevõtja ja tütarettevõtja vahelise kapitalil põhineva seose piisav tõendatus – Tütarettevõtja tegevuse kontrollimine kolmanda riigi keskpanga poolt – Mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 36/2012, artikli 15 lõige 1)

8.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes vastutavad tsiviilelanike suhtes rakendatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias – Õigus olla ära kuulatud enne selliste aktide vastuvõtmist – Puudumine – Õigused, mille tagab tõhus kohtulik kontroll, mida teostab liidu kohus ja võimalus anda ütlusi pärast selliste meetmete võtmist – Kohustus teavitada süüstavatest asjaoludest – Ulatus

(ELL artikli 6 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a ja artikkel 47; nõukogu otsus 2011/782/ÜVJP, artikli 21 lõiked 2 ja 3, nõukogu otsus 2012/739/ÜVJP, artikli 27 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 36/2012, artikli 32 lõiked 2 ja 3)

9.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes vastutavad tsiviilelanike suhtes rakendatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias – Kaitseõigused – Süüstavatest asjaoludest teatamine – Järgnev otsus, millega jäeti isiku nimi nende isikute loetellu, kelle suhtes meetmeid rakendatakse – Ärakuulamisõiguse rikkumine – Puudumine

(Nõukogu otsused 2012/739/ ÜVJP, 2013/109/ÜVJP ja 2013/255/ÜVJP; nõukogu määrused nr 1117/12 ja nr 363/13)

10.    Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Asjaomase isiku loetellu kandmise menetlus – Menetlus, mis tagab põhiõiguste järgimise – Õigusliku aluse valik – ELTL artikkel 215 mitte artikkel 75 – Lubatavus

(ELTL artikkel 75 ja ELTL artikli 215 lõiked 2 ja 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 51 lõige 1; nõukogu otsus 2011/273/ÜVJP; nõukogu määrus nr 36/2012, artikli 32 lõiked 2–4)

1.      Vt otsuse tekst

(vt punktid 51–54)

2.      Küsimus, kas Üldkohtu kodukorra artikli 102 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse juhul, kui piiravaid meetmeid sisaldava õigusakti vastuvõtmisest teavitati asjaomast isikut teatise avaldamise kaudu, on määrava tähtsusega, et teha kindlaks, kas teine nõuete kohaldamise taotlus esitati enne rakendusmääruse peale hagi esitamise tähtaja lõppemist, mida arvutati alates kõnealuse teatise avaldamisest.

Sellega seoses, kui nõukogu, kes ei saa isikut otse teavitada, asendab sellise teavitamisviisi teatise avaldamisega, muutub teatis dokumendiks, millega asjaomased isikud saavad tutvuda alles Euroopa Liidu Teataja lugemisel. Kodukorra artikli 102 lõikes 1 ette nähtud neljateistkümne päeva pikkuse tähtaja eesmärk on tagada asjaomastele isikutele piisav ajavahemik avaldatud aktide peale hagi esitamiseks ning seega õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, mis nüüd on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47. Kuna kodukorra artikli 102 lõige 1 näeb ette täiendava neljateistkümne päeva pikkuse tähtaja ELT‑s avaldatud aktide peale hagi esitamiseks, tuleb järeldada, et seda sätet tuleb samuti kohaldada analoogia alusel, kui sündmus, millest alates hakkab nende aktide peale hagi esitamise tähtaeg kulgema, on neid akte puudutav teatis, mis on samuti Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Samad põhjused, mis on toodud avaldatud õigusaktide puhul täiendavalt neljateistkümne päeva määramise põhjendamiseks, kehtivad – erinevalt individuaalsest teavitamisest – avaldatud teatiste puhul.

Lisaks, kui peaks leitama, et kodukorra nimetatud artikkel ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludele kohaldatav, oleksid õigustatud isikud vähem soodsas olukorras võrreldes sellega, mis esineks otse teavitamise kohustuse puudumise korral. Viimati nimetatud juhul piisaks piiravaid meetmeid sisaldava õigusakti pelgast avaldamisest, et hakkaks kulgema hagi esitamise tähtaeg, mis hõlmaks kodukorra artikli 102 lõikes 1 märgitud täiendavat neljateistkümmet päeva.

(vt punktid 63–66)

3.      Vt otsuse tekst

(vt punkt 75)

4.      Vt otsuse tekst

(vt punktid 76, 77, 131, 132 ja 144)

5.      Vt otsuse tekst

(vt punkt 86)

6.      Kui Süüria režiimi toetamises osaleva üksuse rahalised vahendid külmutatakse, on olemas oht – mida ei saa tähelepanuta jätta –, et see üksus avaldab tema omanduses või kontrolli all olevatele või talle kuuluvatele üksustele survet, selleks et tema suhtes võetud meetmete tagajärgedest kõrvale hiilida. Järelikult on niisuguste üksuste rahaliste vahendite külmutamine vajalik ja sobiv võetud meetmete tõhususe tagamiseks ja nendest meetmetest kõrvalehiilimise vältimiseks. Lisaks, kui 100% osalus juriidilise isiku kapitalis kuulub isikule, kelle puhul ei ole kahtlust, et tema suhtes tuleb kohaldada piiravaid meetmeid, ulatuses, mis võimaldab viimasel mõjutada selle juriidilise isiku üldkoosoleku otsuseid, siis tuleb neid kohaldada ka nimetatud juriidilise isiku suhtes puhtalt kapitalil põhineva seose tõttu, tingimusel et õigusaktid, millega kõnealused piiravad meetmed on võetud, näevad nende kohaldamise ette juriidiliste isikute suhtes, mis kuuluvad või mida kontrollivad juba neis aktides märgitud isikud.

Loetellu kandmise ja sinna jätmisega ei pidanud nõukogu silmas mitte hageja autonoomset tegevust – ega eeldanud, et viimase tegevus on vastuolus nende õigusaktide nõuetega, millega on kehtestatud Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – vaid tema aktsionäride koosseisu ja seega seost emaettevõtjaga.

(vt punktid 101, 102, 104, 108, 123, 144 ja 169)

7.      Kapitalil põhinevat seost isiku, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ja tema emaettevõtja vahel ei lükka ümber asjaolu, et selle isiku tegevust kontrollis kolmanda riigi keskpank. Nimelt puudutavad sellise panga kontrollifunktsioon ja võetud meetmed hagejale nimetatud riigis kuuluvaid rahalisi vahendeid. Seevastu puudutavad nõukogu võetud meetmed vaid neid rahalisi vahendeid, mis hagejal olid või võisid olla Euroopa Liidus, ja tehinguid, mida viimane soovis nende vahenditega teha. Pealegi ei ole hagejal alust vaidlustada seda, kas oli otstarbekas teda kanda ja jätta nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, mille nõukogu võttis põhjusel, et tema tegevuse üle, sealhulgas suhetes Euroopa Liiduga, teostas järelevalvet kolmanda riigi ametiasutus.

(vt punktid 16–122)

8.      Kaitseõiguste ja eelkõige ärakuulamise õiguse järgimisel, kui on tegemist piiravate meetmetega, ei saa liidu ametiasutustelt nõuda, et nad teataksid nimetatud põhjendustest enne isiku või üksuse esmakordset kandmist loetellu, millega on kehtestatud piiravad meetmed. Eelnev teatamine seaks nimelt ohtu nende otsustega kehtestatud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise meetmete tõhususe. Nende meetmetega taotletava eesmärgi saavutamiseks peab sellistel meetmetel olema juba loomu poolest üllatuslik mõju ja nende kohaldamisel peab olema kohene mõju. Seega ei ole nõukogu kohustatud isikut ära kuulama enne tema esmakordset kandmist nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Võimalus, et selline isik saab pöörduda nõukogu poole pärast seda, kui on saanud kirja, milles teavitatakse tema lisamisest loetellu isikutest, kelle suhtes neid meetmeid kohaldatakse, on piisav tema kaitseõiguste tagamiseks. Lisaks ei anna kõnesolevad õigusaktid ega kaitseõiguste tagamise üldpõhimõte huvitatud isikutele õigust niisugusele ärakuulamisele. Seevastu on oluline, et isikul oleks võimalik alates hetkest, mil ta kantakse nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, kasutada oma kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, esitades nõukogule ja Üldkohtule põhjused, miks ta leiab, et tema loetellu kandmine ei ole põhjendatud.

(vt punktid 137–140, 145 ja 147)

9.      Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetud piiravate meetmete valdkonnas ei saa kõnealuste meetmete üllatusliku mõju argumendile üldjuhul siiski õiguspäraselt tugineda osas, mis puudutab kaitseõiguste tagamist seoses aktidega, millega jäetakse hageja nimi nende isikute nimesid sisaldavasse loetellu, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse.

Õigus olla ära kuulatud enne selliste aktide vastuvõtmist, millega jäeti piiravad meetmed kehtima nimetatud aktides juba loetletud isikute suhtes, eeldab, et nõukogu on esitanud selliste isikute vastu uusi tõendeid.

Juhul, kui isik kasutab võimalust olla ära kuulatud seoses teatavate edaspidiste aktide vastuvõtmisega nõukogule saadetud kirja teel, millele viimane vastab alles pärast seda, kui see isik on nende aktide peale esitanud hagi, siis asjaolul, et nõukogu oleks pidanud nimetatud isiku ära kuulama enne nende aktide vastu võtmist, ei ole tegelikke tagajärgi, kui nõukogu jättis selle isiku nime loeteludesse, ilma et oleks tema suhtes esitanud ühtki uut asjaolu.

(vt punktid 148–154)

10.    Kuigi Euroopa Parlamendi osalemine selles õigusloomeprotsessis peegeldab igal juhul demokraatia aluspõhimõtte järgimist liidu tasandil, nimelt seda, et rahvas osaleb esinduskogu kaudu võimu teostamisel, tuleneb parlamendi osalust puudutav ELTL artiklite 75 ja 215 vaheline erinevus Lissaboni lepingu koostajate valikust anda parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga hõlmatud liidu tegevuse osas piiratum roll.

Selles osas ei ole liidu õigusega vastuolus, kui meetmeid, millel on otsene mõju isikute ja rühmituste põhiõigustele, saaks võtta menetluse raames, milles parlament ei saa osaleda, kuna põhiõiguste järgimise kohustus kehtib Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 kohaselt kõikide liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes. Peale selle, ELTL artikli 215 lõike 3 sõnastuse kohaselt sisaldavad need mõlemad artiklid vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid. Seega võib niisuguse õigusakti nagu määrus nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 442/2011, vastu võtta ELTL artikli 215 lõike 2 alusel, kui see sisaldab asjaomaste isikute põhiõiguste järgimise tagamist.

Antud juhul sisaldab määrus nr 36/2012 vajalikke sätteid, et tagada põhiõiguste kaitse, kuna see näeb eelkõige artikli 32 lõigetes 2–4 ette nõukogu kohustused põhjendada iga füüsilise või juriidilise isiku kandmist selliste isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud määruses ette nähtud piiravaid meetmeid, edastada oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused nimetatud isikutele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes neile isikuile võimaluse esitada märkused, vaadata oma otsus üle, juhul kui esitatakse uusi olulisi tõendeid või märkusi, ja vaadata loetelud vähemalt iga 12 kuu järel korrapäraselt läbi.

(vt punktid 161–163)