Kohtuasi T‑177/12

Spraylat GmbH

versus

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

REACH – Tasu aine registreerimise eest – Vähendatud tasumäärad mikro‑, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks – Viga ettevõtja suuruse deklareerimisel – Haldustasu määramise otsus – Proportsionaalsus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 2. oktoober 2014

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) arve, millega määrati täpselt kindlaks tasumisele kuuluvate nõuete summa – Hõlmamine

(ELTL artikkel 263)

2.      Õigusvastasuse väide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Vaidlustatud otsuse aluseks olev üldakt – Vajalik õiguslik seos vaidlustatud akti ja vaidlusaluse üldakti vahel

(ELTL artiklid 263 ja 277)

3.      Õigusaktide ühtlustamine – Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) makstavad tasud – Määrus nr 340/2008 – Aine registreerimise taotlus – Valeandmete deklareerimine – Haldustasu määramine ameti poolt – Selle tasu summa, mis on üle 17 korra suurem tasust, mis tuli aine registreerimiseks maksta – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

(komisjoni määrus nr 340/2008, põhjendus 11)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 21)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 24 ja 25)

3.      Proportsionaalsuse põhimõte kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka ning selle kohaselt on nõutav, et liidu õigusnormidega rakendatavad meetmed oleksid vastava õigusaktiga taotletavate legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik. Peale selle, kui vaidlustatud akti vastuvõtjal on laiaulatuslik kaalutlusõigus, saab võetud meetme õiguspärasust mõjutada üksnes see, et meede on taotletavat eesmärki arvestades ilmselgelt sobimatu.

Selles osas, mis puudutab Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) esitatud teatava keemilise aine registreerimise taotlusi, on määruse nr 340/2008 Euroopa Kemikaaliametile vastavalt määrusele nr 1907/2006 makstavate tasude kohta põhjenduses 11 täpsustatud, et väärandmete esitamist soovitakse ära hoida kemikaaliameti poolt kohaldatavate haldustasudega ning vajaduse korral liikmesriigi määratavate hoiatavate trahvidega. Sellest põhjendusest nähtub, et haldustasu määramine teenib ettevõtjate poolt valeandmete esitamise ärahoidmise eesmärki. Põhjendusest nähtub aga ka see, et haldustasu ei tohi olla trahviga samaväärne.

Haldustasu summa, mis on üle 17 korra suurem tasust, mille ettevõtja pidi asjaomase aine registreerimiseks maksma, ja üle 28 korra suurem tasust, mille maksmist oleks saanud ettevõtja esitatud valeandmete deklareerimisega vältida, on määrusega taotletava eesmärgi suhtes ilmselgelt ebaproportsionaalne.

(vt punktid 33, 34, 36 ja 38)