Kohtuasi T‑462/13
Comunidad Autónoma del País Vasco
ja
Itelazpi, SA
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Digitaaltelevisioon – Abi maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Hispaania äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga osaliselt kokkusobivaks ja osaliselt kokkusobimatuks – Eelis – Üldist majandushuvi pakkuv teenus – ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c – Uus abi
Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Liikmesriigile adresseeritud komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Kõnealuse abi andnud kohaliku omavalitsuse hagi – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
2. Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Üks ja sama hagi, mille on esitanud kaks hagejat – Ühe hageja hagi vastuvõetavus – Vajadus analüüsida teise hageja hagi vastuvõetavust – Puudumine
(ELTL artikkel 263)
3. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Altmarki kohtuotsuses välja toodud esimene tingimus – Selgesti määratletud avaliku teenuse pakkumise kohustused – Sellise soodustatud ettevõtja puudumine, kes tegelikult vastutab avaliku teenuse kohustuste täitmise eest – Hõlmamine mõistes
(ELTL artikli 107 lõige 1)
4. Konkurents – Liidu eeskirjad – Adressaadid – Ettevõtjad – Mõiste – Majandustegevuse teostamine – Riigiasutus, kes teostab majandustegevust ja kellel on eraldiseisev õigusvõime – Mõju puudumine riigi ja kõnealuse organi finantssuhetele
(ELTL artikli 107 lõige 1)
5. Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Ringhäälingusektor – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemine – Ringhäälinguteenuste pakkumise ja ringhäälinguvõrkude käitamise eristamine – Lubatavus
(ELTL artikli 107 lõige 1; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 29)
6. Riigiabi – Komisjoni otsus – Kohtulik kontroll – Asjaolude ja tõendite vaba hindamine
7. Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Ringhäälingusektor – Võrkude käitamise teenuse määratlemine üldist majandushuvi pakkuva teenusena – Tingimus – Tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte järgimine
(ELTL artikli 107 lõige 1ja ELTL artikkel 108)
8. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Altmarki kohtuotsuse neljas tingimus – Lepingutes sisalduvate investeeringukulude ja jooksvate kulude märkimise ebapiisavus – Teenuse osutamine ametiasutuse enda vahenditest – Ebapiisav asjaolu selleks, et tagada kogukonnale väikseim kulu
(ELTL artikli 107 lõige 1)
9. Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikli 107 lõige 3)
10. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatis digitaalsüsteemile ülemineku kohta – Õiguslik vorm – Suunavad käitumisjuhised, mis piiravad komisjoni kaalutlusõigust
(ELTL artikli 107 lõige 3 ja ELTL artikkel 108; komisjoni teatis COM (2003) 541 final)
11. Riigiabi – Keeld – Erandid – Meetme võtmise hetkel esinenud olukorra arvesse võtmine
(ELTL artikli 107 lõige 3)
12. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Hindamine ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel – Varasema praktika arvestamine – Väljajätmine
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c)
13. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Riigi järjestikused sekkumised, mis on omavahel lahutamatult seotud – Meetmete hindamine nende kogumis – Lubatavus
(ELTL artikli 107 lõige 3 ja ELTL artikkel 108)
14. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Meede, millega muudetakse olemasolevat abi – Muudatus, mis mõjutab abi sisuliselt – Kvalifitseerimine uueks abiks
(ELTL artikli 108 lõige 1; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 1 punkt c; komisjoni määrus nr 794/2004, artikli 4 lõige 1)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 34)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 34)
3. Riigiabi valdkonnas peab Altmarki kohtuotsuse esimese kriteeriumi kohaselt hüvitist saav ettevõtja olema reaalselt vastutav avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmise eest ja need kohustused peavad olema täpselt määratletud.
Kuigi liikmesriikidel on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mõiste määratlemisel laiaulatuslik kaalutlusõigus, ei ole see siiski piiramatu ning seda ei või kasutada meelevaldselt ainult selleks, et vältida konkurentsieeskirjade kohaldamist teatud sektorile. Nimelt selleks, et teenust saaks kvalifitseerida üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, peab see pakkuma üldist majandushuvi, mis erineks spetsiifiliste tunnuste poolest huvist, mida pakuvad muud majanduselu tegevused.
Üldkohtu poolt komisjoni hinnangute üle teostatava kontrolli ulatus on tingimata seotud asjaoluga, et komisjon saab liikmesriigi poolt teenuse määratlemise üldist majandushuvi pakkuva teenusena kahtluse alla seada vaid ilmselge eksimuse korral. Selle kontrolli raames tuleb siiski tagada, et järgitaks teatud minimaalseid kriteeriume, milleks on muu hulgas ettevõtjatele üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesande andva avaliku võimu akti olemasolu ja selle ülesande universaalne ja kohustuslik laad.
Seega, kui teenust ei ole avaliku teenusena selgelt määratletud, ei ole Altmarki kohtuotsuse esimene tingimus täidetud. Lisaks sellele, pelk asjaolu, et teatud teenus on liikmesriigi õiguses nimetatud üldist huvi pakkuvaks teenuseks, ei tähenda, et igale ettevõtjale, kes seda teenust osutab, on pandud ülesanne täita selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustusi kõnealuse kohtuotsuse tähenduses. Nimelt nõuab teenuse kvalifitseerimine üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, et vastutus selle täitmise eest tuleb panna konkreetsetele ettevõtjatele.
(vt punktid 42, 50–54 ja 57)
4. Seoses konkurentsieeskirjade kohaldamisega tuleb eristada olukorda, kus riik teostab avalikku võimu, ja olukorda, kus ta teostab tööstuslikku või kaubanduslikku laadi majandustegevust, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teatud turul. Siinkohal ei ole oluline, kas riik tegutseb otse ametivõimuks oleva organi kaudu või üksuse kaudu, millele ta on andnud eri‑ või ainuõigused.
Majandustegevust teostavale organile siseriikliku õigusega antud riigist eraldiseisva õigusvõime olemasolu või selle puudumine ei mõjuta finantssuhete olemasolu riigi ja selle organi vahel ning seetõttu ka küsimust, kas kõnealusele organile on võimalik anda riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
(vt punktid 61 ja 62)
5. Riigiabiõiguses on komisjonil üldist majandushuvi pakkuva teenuse kvalifikatsiooni kontrollimisel eristada ringhäälinguteenuse osutamist ja ringhäälinguvõrkude käitamist.
Edastamine on ringhäälinguks tõepoolest hädavajalik. Siiski tuleb ringhäälinguteenust eristada ülekandevõrkude käitamise teenusest. Nimelt on tegemist kahe eraldiseisva tegevusega, mida viivad ellu erinevatel turgudel tegutsevad erinevad ettevõtjad. Kui ringhäälinguteenust osutavad ringhäälinguorganisatsioonid, st televisiooniettevõtjad, siis edastusvõrkude käitamise teenust osutavad signaalide väljastamise platvormide operaatorid maapealsete platvormide, satelliitplatvormide, kaabeltelevisiooni platvormide või lairiba interneti kaudu.
Lisaks sellele, kuigi EL ja ELT lepinguid täiendav protokoll nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta on kohaldatav ringhäälingusektoris ja täpsemalt avaliku ringhäälinguteenuse, mida osutavad ringhäälinguorganisatsioonid, rahastamise suhtes, siis signaalide väljasaatmise platvorme käitavate operaatorite rahastamist kõnealune protokoll aga ei puuduta. Pealegi, kõnealuse protokolli eesmärgid, milleks on tagada ühiskonna demokraatlikud, sotsiaalsed ja kultuurilised vajadused ning säilitada meedia pluralism, ei ole kuidagi seotud edastustehnoloogia valikuga.
(vt punktid 65–67, 69 ja 70)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 71)
7. Riigiabi valdkonnas ei tohi tulenevalt aluslepingu üldisest ülesehitusest ELTL artiklis 108 sätestatud menetlus kunagi viia tulemuseni, mis on vastuolus aluslepingu konkreetsete sätetega. Liikmesriikide kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ei tohi teostada viisil, mis rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, mida võrkude käitamise teenusega seoses tagab eelkõige tehnoloogilise neutraalsuse põhimõte.
Seega, kui on olemas mitu edastamisplatvormi, ei saa ringhäälingusignaalide edastamisel pidada oluliseks üht konkreetset platvormi, rikkumata seejuures tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet. Järelikult, määratledes võrgu käitamise teenuse üldist majandushuvi pakkuva teenusena, ei tohi liikmesriigi ametivõimud teisi platvorme diskrimineerida. Moonutamata konkurentsi süsteemi, nii nagu see on ette nähtud ELT lepingus, saab tagada vaid juhul, kui on kindlustatud erinevate ettevõtjate vahelised võrdsed võimalused
Tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte järgimine ei tähenda siiski seda, et konkreetse platvormi määratlemine ringhäälingu võrkude käitamiseks kujutab endast iga kord ilmselget viga. Nimelt, juhul kui komisjon ei analüüsi liikmesriigi valikut sügavamalt, ei saa ta õiguspäraselt tuvastada liikmesriigi ametivõimude ilmset viga konkreetse platvormi määratlemisel võrgu käitamiseks. Sellest hoolimata ei oma selline rikkumine tähtsust olukorras, kus Altmarki kohtuotsuse esimene kriteerium ei ole täidetud, kuna ringhäälinguvõrgu käitamise teenust ei olnud avaliku teenusena selgelt ja täpselt määratletud.
(vt punktid 77–79)
8. Riigiabi valdkonnas, selleks et hinnata, kas Altmarki kohtuotsuse neljas kriteerium on konkreetsel juhul täidetud, ei asenda liikmesriigi autonoomse piirkonna ametivõimude vahel sõlmitud institutsioonidevahelistes lepingutes investeerimiskulude ja hinnanguliste jooksvate kulutuste märkimine selliste kulude analüüsi, mida üks keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjassepuutuva avaliku teenuse osutamise nõudluse rahuldamiseks vajalike sobivate vahenditega varustatud ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit.
Lisaks sellele ei kujuta pelk asjaolu, et teenust osutavad ametivõimud iseenda vahenditega, endast kogukonna jaoks väiksema kulu tagatist.
(vt punktid 80, 84 ja 87)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 105, 106 ja 112)
10. Tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte olulisust analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ülemineku valdkonnas on komisjon rõhutanud 2003. aasta teatise digitaalsüsteemile ülemineku kohta punktis 2.1.3. Tehnoloogilise neutraalsuse tingimus selle teatise tähenduses näeb eelkõige ette, et analoogedastuse võib konkreetsel territooriumil välja lülitada üksnes siis, kui peaaegu kõik majapidamised saavad vastu võtta digitaalteenuseid, ja et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada kõiki ülekandeviise. Kui komisjon võtab vastu sellise õigusakti, milles aluslepingut silmas pidades täpsustatakse kriteeriume, mida komisjon kavatseb oma kaalutlusõigust teostades kasutada, tuleneb sellest oma võimu piiramine seeläbi, et komisjon peab järgima neid suunavaid eeskirju, mille ta on ise endale kehtestanud.
(vt punkt 109)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 116, 119–121, 123 ja 124)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 129)
13. Riigiabi valdkonnas tuleb erinevaid riiklikke sekkumisi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil analüüsida nende tagajärgede kaudu, mis tähendab, et kui need sekkumised on niivõrd tihedalt omavahel seotud, võib komisjon neid käsitleda ühe abikorrana, mille on heaks kiitnud liikmesriigi ametivõimud.
Lisaks võib komisjon abikava puhul piirduda kava omaduste uurimisega, selleks et otsuse põhjendustes hinnata, kas kava on sobiv, et viia ellu üht ELTL artikli 107 lõikes 3 toodud eesmärkidest. Seega ei ole ta sellist kava käsitlevas otsuses kohustatud kava alusel igal üksikjuhul antud abi analüüsima. Alles abi tagasinõudmise staadiumis tuleb kontrollida iga asjassepuutuva ettevõtja olukorda eraldi.
(vt punktid 133 ja 134)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 146–150)