Kohtuasi T‑208/13
Portugal Telecom SGPS, SA
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Portugali ja Hispaania telekommunikatsiooniturud – Konkurentsikeelu tingimus Pürenee poolsaare turul, mis on lisatud lepingusse, mille kohaselt ostab Telefónica Portugal Telecomile Brasiilia mobiilsideoperaatori Vivo kapitalis kuuluva osaluse – Õiguslik kaitsemehhanism „seadusega lubatud ulatuses“ – Põhjendamiskohustus – Rikkumine, millel on konkurentsivastane eesmärk – Seonduv piirang – Potentsiaalne konkurents – Rikkumine, millel on konkurentsivastane tagajärg – Trahvisumma arvutamine – Tunnistajate ärakuulamise taotlus
Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 28. juuni 2016. aasta otsus
1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Ebatäpsete kaalutluste esitamine, mis sunnib kostjaks olevat institutsiooni ja liidu kohut tegema oletusi ja järeldusi – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)
2. Tühistamishagi – Väited – Mõiste – Tühistamishagi elemendid, mis on esitatud hagi selles osas, milles on otsuse kokkuvõte – Hõlmamine – Tingimus – Vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolude õigsuse selge ja ühemõtteline vaidlustamine
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)
3. Kohtumenetlus – Kohtuotsuste põhjendused – Ulatus – Kaudne põhjendamine Üldkohtu poolt – Lubatavus – Tingimused
4. Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide
(ELTL artiklid 263 ja 296)
5. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus
(ELTL artiklid 263 ja 296)
6. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Kartelli ulatus ja eesmärk ning kartelli kujunemise majanduslik ja õiguslik kontekst – Vahetegemine rikkumistel, millel on konkurentsivastane eesmärk, ja rikkumistel, millel on konkurentsivastane tagajärg – Kokkuleppe poolte tahe konkurentsi piirata – Mittevajalik kriteerium – Rikkumine, millel on konkurentsivastane eesmärk – Kahjustamine piisavas ulatuses – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikli 101 lõige 1)
7. Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Seonduvaks piiranguks kvalifitseeritud tingimus – Mõiste „seonduv piirang“ – Ulatus – Põhitehinguga otseselt seotud ja selle teostamiseks vajalik piirang – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Keeruline majanduslik hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid – Kvalifitseerimise tagajärjed
(ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 3)
8. Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Tõend rikkumise kohta – Erinevate tõendite tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid – Keelatud kokkuleppes osalenud ettevõtjate avaldused
(ELTL artikkel 101)
9. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise kohta – Kohustus turgu piiritleda – Puudumine, kui kokkuleppe eesmärk on turgude jagamine
(ELTL artikkel 101)
10. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Ettevõtja kvalifitseerimine potentsiaalseks konkurendiks – Kriteeriumid
(ELTL artikli 101 lõige 1)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus –Kriteeriumide siduva või ammendava loetelu puudumine – Komisjoni kaalutlusruum
(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
12. Institutsioonide aktid – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Õiguslik vorm – Käitumisnorm, millega kaasneb komisjoni enda kaalutlusõiguse piiramine – Kohustus järgida võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid
(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus
(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17, ja määrus nr 1/2003, artikkel 31)
14. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Trahvide määramise otsus – Nende hindamistegurite esitamine, mis võimaldasid komisjonil hinnata rikkumise raskust ja kestust – Piisav teave
(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatised 2006/C 210/02 ja 2006/C 298/11)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Asjaomase ettevõtja kogukäive – Rikkumise esemeks olevatelt kaupadelt saadud käive – Kummagi käibe arvessevõtmine – Piirid – Rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müügiväärtuse kindlaksmääramine – Kriteeriumid
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 6 ja 13)
16. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas vastu võetud otsuste kohtulik kontroll – Seaduslikkuse ja täieliku pädevuse kontroll nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude suhtes – Rikkumine – Puudumine
(ELTL artikkel 263; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)
17. Kohtumenetlus – Menetlustoimingud – Tunnistajate ärakuulamine – Üldkohtu kaalutlusõigus – Õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele põhimõtte mõju
(Üldkohtu kodukord, artikkel 91)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 68–70 ja 270)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 71)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 75)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 78)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 78 ja 220)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 86–91, 173, 174, 178, 190 ja 191)
7. Kui konkreetne tehing või tegevus ei kuulu ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelu põhimõtte reguleerimisalasse oma neutraalsuselt või positiivselt mõjult konkurentsile, ei hõlma keelu põhimõte ka ühe või mitme selles tehingus või tegevuses osaleja majandustegevuse iseseisvuse piirangut, kui see piirang on objektiivselt vajalik tehingu või tegevuse elluviimiseks ja neist ühe eesmärkidega proportsionaalne.
Nimelt kui niisugust piirangut ei ole võimalik eristada põhitehingust või ‑tegevusest ilma selle olemasolu ja eesmärke ohtu seadmata, siis tuleb analüüsida kõnealuse piirangu kokkusobivust ELTL artikliga 101 koos sellise põhitehingu või -tegevuse kokkusobivusega, millega piirang on seonduv, isegi kui eraldivõetuna võib vastav piirang esmapilgul kuuluda ELTL artikli 101 lõike 1 keelu põhimõtte kohaldamisalasse. Järelikult hõlmab seonduva piirangu mõiste iga piirangut, mis on põhitehinguga otseselt seotud ja selle teostamiseks vajalik.
Põhitehinguga otseselt seotud piiranguks tuleb pidada iga piirangut, mis on nende omavahelise sõltuvuse seisukohast vähem tähtis kui põhitehingu teostamine, kuid sellega ilmselgelt seotud.
Piirangu vajalikkuse kindlakstegemisel tuleb uurida kahte elementi. Nimelt tuleb kontrollida esiteks, kas piirang on põhitehingu teostamiseks objektiivselt vajalik, ning teiseks, kas see on põhitehinguga võrreldes proportsionaalne. Seda, kas piirang on põhitehingu seisukohast objektiivselt vajalik, saab uurida vaid suhteliselt abstraktselt. Analüüsida ei tule seda, kas piirang on põhitehingu äriliseks õnnestumiseks hädavajalik, arvestades asjassepuutuva turu konkurentsiolukorda, vaid tuleb kindlaks määrata, kas põhitehingu konkreetseid asjaolusid arvestades on piirang selle tehingu teostamiseks vajalik. Kui piirangu puudumisel oleks põhitehing raskesti teostatav või teostamatu, võib piirangut käsitleda kui tehingu teostamiseks objektiivselt vajalikku.
Kui piirang on põhitehingu teostamiseks objektiivselt vajalik, tuleb veel kontrollida, kas piirangu kestus ning esemeline ja geograafiline kohaldamisala ei ole ulatuslikum, kui on selle tehingu teostamiseks vajalik. Kui need on ulatuslikumad, tuleb tehingut analüüsida eraldi ELTL artikli 101 lõike 3 raames.
Kuna teatud tehingu seonduva olemuse hindamine võrreldes põhitehinguga tähendab, et komisjon peab andma keerulisi majanduslikke hinnanguid, piirdub kohtulik kontroll tema hinnangute üle kontrolliga menetlusnormide järgimise, piisava põhjenduse ja asjaolude sisulise õigsuse, ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise üle.
Kui on kindlaks tehtud, et piirang on põhitehinguga otseselt seotud ja selle teostamiseks vajalik, tuleb selle piirangu kooskõla konkurentsieeskirjadega uurida koos põhitehingu kooskõlaga. Seega juhul, kui põhitehingule ei ole ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeld kohaldatav, ei ole see kohaldatav ka piirangutele, mis on otseselt seotud ja vajalikud selle tehingu teostamiseks. Kui aga põhitehing on käsitletav piiranguna nimetatud sätte tähenduses, kuid sellele kohaldatakse ELTL artikli 101 lõike 3 alusel erandit, kohaldatakse seda erandit ka seonduvatele piirangutele.
(vt punktid 97–101 ja 104–107)
8. Isegi kui liidu konkurentsiõiguses tuleb asjaolude vahetu tunnistaja ütlusi põhimõtteliselt pidada suure tõendusliku väärtusega tõenditeks, tuleb arvesse võtta ka seda, et avalduse on teinud isik, kellel võis asjas olla otsene huvi ja keda ei saa kvalifitseerida hagejast sõltumatuks. Mis puudutab erinevate tõendite tõenduslikku väärtust, siis on ainus ajakohane kriteerium, mida tuleb vabatahtlikult esitatud tõendite hindamisel järgida, nimelt nende usaldusväärsus. Tõendamise üldreeglite kohaselt sõltub dokumendi usaldusväärsus ja seega tõenduslik väärtus selle päritolust, koostamise oludest, adressaadist ning selle sisu mõistlikkusest ja usutavusest.
(vt punktid 149 ja 150)
9. Liidu konkurentsi valdkonna õigusnormide kohaldamise kontekstis ei ole komisjon alati kohustatud asjaomast turgu või asjaomaseid turgusid täpselt määratlema. Nimelt ei ole asjaomase turu määratlusel sama roll olenevalt sellest, kas kohaldada tuleb ELT artiklit 101 või 102. Seega ei ole asjaomase turu eelnev määratlemine vajalik, kui vaidlusalusel kokkuleppel on iseenesest konkurentsi piirav eesmärk, see tähendab kui komisjon sai turgu eelnevalt piiritlemata õigesti järeldada, et kõnealune kokkulepe kahjustas konkurentsi ja võis tuntavalt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui kokkuleppe enese eesmärk on konkurentsi piiramine turgude jagamisega, ei ole vaja asjaomaseid geograafilisi turge täpselt määratleda, kui tegelik või potentsiaalne konkurents on ilmtingimata piiratud.
(vt punktid 175 ja 176)
10. Konkurentsikeelu kokkuleppe sõlmimisega tunnistavad pooled, et nad on teatavate teenuste osas vähemalt potentsiaalsed konkurendid. Sellise liberaliseeritud turu puhul nagu telekommunikatsioonisektori turg ei pea komisjon analüüsima asjaomase turu struktuuri ega küsimust, kas sellele turule sisenemine vastas kummagi poole elujõulisele majandusstrateegiale, vaid ta on kohustatud analüüsima, kas esinevad turule sisenemise ületamatud tõkked, mis välistavad potentsiaalse konkurentsi.
Ehkki ettevõtja kavatsus turule siseneda võib olla oluline kontrollimaks, kas teda võib lugeda potentsiaalseks konkurendiks viidatud turul, on sellise määratluse aluseks olev keskne asjaolu siiski tema suutlikkus kõnealusele turule siseneda.
(vt punktid 180, 181 ja 186)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 195 ja 196)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 197–200)
13. Mis puudutab konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramist, siis annab täielik pädevus kohtule õiguse lisaks pelgale karistuse seaduslikkuse kontrollile asendada komisjoni hinnang enda omaga ning järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.
Täieliku pädevuse teostamine ei tähenda siiski omal algatusel kontrollimist ning menetlus liidu kohtutes on võistlev. Välja arvatud avalikul huvil põhinev väide, mille kohus peab tõstatama omal algatusel, on vaidlustatud otsuse põhjenduse puudumisel hageja see, kes peab esitama väiteid selle otsuse kohta ning nende väidete toetuseks tõendid. See menetluslikku laadi nõue ei lähe vastuollu normiga, mille kohaselt peab konkurentsieeskirjade rikkumiste puhul komisjon tõendama tema kindlaks tehtud rikkumist ning esitama tõendid, mille alusel saab õiguslikult piisavalt tuvastada rikkumise koosseisu kuuluvate asjaolude toimumist. Hagejalt nõutakse kohtumenetluses, et ta tooks esile, milliseid vaidlustatud otsuse asjaolusid ta vaidlustab, ning esitaks asjakohased argumendid ja tõendid, mis võivad olla veenvad kaudsed tõendid, mis kinnitavad tema argumentide põhjendatust.
(vt punktid 205, 206 ja 272–274)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 220–222)
15. Mis puudutab konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramist, siis on suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 13 eesmärk seada ettevõtjale määratud trahvi arvutamisel lähtepunktiks summa, mis kajastab rikkumise majanduslikku tähtsust ja kõnealuse ettevõtja suhtelist osakaalu rikkumises. Järelikult hõlmab suuniste selles punktis 13 silmas peetud müügiväärtuse mõiste müüki Euroopa Majanduspiirkonna turul, mida rikkumine mõjutas, ilma et tuleks kindlaks teha, kas rikkumine tegelikult seda müüki mõjutas, kuna see osa kogukäibest, mis tekkis rikkumise esemeks olevate kaupade müügist, on iseenesest parim rikkumise majanduslikku tähtsust kajastav näitaja.
Ent kuigi selle sättega kavandatud eesmärk oleks kahjustatud, kui selles sättes silmas peetud müügiväärtuse mõistet tuleks käsitada nii, et see piirdub vaid sellest müügist saadud käibega, mille puhul on tõendatud, et asjaomane kartellikokkulepe tõesti seda mõjutas, ei hõlma see mõiste siiski ettevõtja müüki, mis ei kuulu otseselt või kaudselt kartellikokkuleppe kohaldamisalasse.
Selles kontekstis ei saa komisjonilt eesmärgil põhineva piirangu esinemisel nõuda, et ta analüüsiks omal algatusel potentsiaalset konkurentsi kõikidel rikkumise kohaldamisalaga seotud turgude ja teenuste puhul, kuna vastasel juhul kehtestataks trahvi arvutamisel arvesse võetava müügiväärtuse kindlaksmääramise kaudu kohustus analüüsida potentsiaalset konkurentsi, kuigi see ei ole eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu korral nõutav.
Ent rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müügiväärtuse kindlaksmääramise kohustuse kehtestamine komisjonile ei tähenda, et talle kehtestatakse trahvi kindlaksmääramisel kohustus, mida tal ELTL artikli 101 kohaldamisel ei ole, kui rikkumisel on konkurentsivastane eesmärk. Selline lahendus tähendab tegelikult vaid järelduste tegemist sellest, et müügiväärtus peab olema rikkumisega otseselt või kaudselt seotud suuniste punkti 13 tähenduses ega tohi hõlmata müüki, mis ei kuulu otseselt või kaudselt selle rikkumise kohaldamisalasse, mille eest karistus määrati. Sellest järeldub, et kui komisjon otsustab trahvisumma kindlaksmääramisel võtta aluseks rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müügiväärtuse, peab ta selle väärtuse täpsel viisil kindlaks määrama.
(vt punktid 237–241)
16. See, et puudub kogu vaidlustatud otsuse üle omal algatusel läbiviidav kontroll, ei riku tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks ei ole vältimatult vaja, et Üldkohus peab omal algatusel uuesti läbi viima toimiku täieliku uurimise.
Aluslepingutes ette nähtud kontroll komisjoni konkurentsivaldkonnas tehtud otsuste üle tähendab nimelt, et liidu kohus teostab nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude kontrolli, samuti seda, et tal on pädevus hinnata tõendeid, tühistada vaidlustatud otsus ning muuta trahvisummat. Seega ei ole tõsi, et ELTL artiklis 263 sätestatud seaduslikkuse kontroll, mida trahvisumma puhul täiendab määruse nr 1/2003 artiklis 31 ette nähtud täielik pädevus, on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte nõuetega.
Kui proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise väite kohta ei ole esitanud argumente ja tõendeid, siis ei ole Üldkohus oma täieliku pädevuse raames kohustatud omal algatusel hindama, kas komisjon on sellest põhimõttest trahvisumma kindlaksmääramisel kinni pidanud.
(vt punktid 245 ja 275–277)
17. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 280–286)