Kohtuasi T‑306/10
Hani El Sayyed Elsebai Yusef
versus
Euroopa Komisjon
Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Osama bin Ladeni, Al‑Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed – Määrus (EÜ) nr 881/2002 – Isiku rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine pärast tema kandmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organi koostatud loetelusse – Sanktsioonide komitee – Järgnev määruse nr 881/2002 I lisasse kandmine – Komisjoni keeldumine kustutada see kanne – Tegevusetushagi – Põhiõigused – Õigus olla ära kuulatud, õigus tõhusale kohtulikule kontrollile ja õigus omandi kaitsele
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 21. märts 2014
1. Kohtumenetlus – Tegevusetushagi – ELTL artiklis 263 osundatud aktid – Tühistamishagi esitamise tähtajast kõrvalehiilimine – Vastuvõetamatus – Piirid – Uute oluliste asjaolude esinemine – Mõiste „uus oluline asjaolu” – Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetud piiravad meetmed
(ELTL artiklid 263 ja 265; nõukogu määrus nr 881/2002, artikkel 7c)
2. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Adressaatide õigus esitada läbivaatamise taotlust, võttes arvesse hilisemaid arenguid – Kohtulik kontroll – Komisjoni poolt sellise taotluse rahuldamata jätmine – Tegemata jätmine, mis kujutab endast tegevusetust
(ELTL artiklid 263 ja 265; nõukogu määrus nr 881/2002)
3. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Osama bin Ladeni, Al‑Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed – Kohustus edastada vastu võetud otsuseid õigustavad individuaalsed ja konkreetsed põhjused – Kohustus võimaldada huvitatud isikul edastada tõhusalt oma seisukoht tema vastu esitatud põhjenduste küsimuses
(ELTL artikli 220 lõige 1 ja ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 881/2002; komisjoni määrus nr 1629/2005)
1. Hagejal ei ole lubatud kõrvale hiilida tähtajast, mille jooksul tuleb esitada institutsiooni akti suhtes ELTL artikli 263 järgne tühistamishagi, kasutades ELTL artikli 265 tähenduses tegevusetushagi „kunstlikku menetlust”, mis on suunatud selle institutsiooni keeldumise vastu tühistada või kehtetuks tunnistada kõnealune akt.
Sellega seoses võib vaid uute asjaolude esinemine õigustada taotluse esitamist sellise otsuse läbivaatamiseks, mida tähtaegselt ei vaidlustatud. Määruse nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, raames võetud varade külmutamise meetme puhul on selliseks uueks asjaoluks Euroopa Kohtu 3.septembril 2008 vastu võetud otsus liidetud kohtuasjades C‑402/05 P ja C‑415/05 P: Kadi I, milles esitati vormi- ja sisunõuded sellele, kuidas varade külmutamise meedet saab kehtestada, ning huvitatud isikute menetlustagatised. Selle otsusega kaasnes tingimata komisjoni suhtumise ja tegevuse muutus, mis iseenesest kujutab juba uut ja olulist asjaolu. Niisiis kuni selle kohtuotsuse tegemiseni leidis komisjon esiteks, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu loodud sanktsioonide komitee otsused on talle rangelt siduvad, ilma et tal oleks mingit iseseisvat hindamispädevust, ja teiseks, et tavalised kaitseõiguste tagatised ei kehtinud määruse nr 881/2002 alusel varade külmutamise meetme vastuvõtmise või vaidlustamise raames. Seevastu kohe pärast viidatud kohtuotsuse Kadi I tegemist muutis komisjon radikaalselt oma lähenemist ja valmistus läbi vaatama kõiki määruse nr 881/2002 järgseid varade külmutamise meetmeid, kui mitte omal algatusel, siis vähemalt huvitatud isikute otsesel taotlusel.
Lisaks on uueks asjaoluks see, kui ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluva liikmesriigi valitsus oli siseriikliku menetluse raames hinnanud tõendeid, mille põhjal hageja nimi lisati piiravates meetmetes osundatud loetelusse, mille sanktsioonide komitee oli koostatud, järeldas see valitsus pärast esialgsete seisukohtade väljendamist, et hageja ei vasta sinna loetelusse lisamise nõuetele, ning teatas oma kavatsusest pöörduda selle komitee poole tema nime kustutamiseks viidatud loetelust.
(vt punktid 54, 55, 59, 60, 66, 69, 70 ja 72)
2. Erinevalt aktidest, mille eesmärk on tekitada püsivaid tagajärgi, on määruse nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001) järgne varade külmutamise meede ennetav kaitsemeede, mille eesmärk ei ole jätta isikuid omandist ilma. Sellise meetme kehtivus sõltub alati selle võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest seda meedet säilitada, et saavutada sellega seotud eesmärk. Seetõttu peab nimetatud määruse järgse varade külmutamise meetme peale olema igal hetkel võimalik esitada läbivaatamise taotlust, et kontrollida, kas selle säilitamine on põhjendatud; komisjoni poolt sellise taotluse rahuldamata jätmist peab saama tegevusetushagiga vaidlustada. Vastupidiste argumentidega nõustumine viiks selleni, et kui varade külmutamise meetme tühistamiseks on hagi esitamise tähtaeg möödunud, saab komisjon ulatusliku võimu külmutada piiramatuks ajaks teatud isiku rahalised vahendid väljaspool igasugust kohtulikku kontrolli ja sõltumata sellest, kas kõnealuse meetme võtmist esialgu õigustanud asjaolud on muutunud või koguni kadunud.
Veelgi enam, esiteks näevad määruse nr 881/2002 (muudetud määruse nr 1286/2009) artikli 7c kolm esimest lõiget ette läbivaatamise menetluse, mis on nimelt sätestatud selliste isikute jaoks, kes sarnaselt hagejaga kanti vaidlusalusesse loetelusse enne 3. septembrit 2008. Need isikud võivad taotleda komisjonilt põhjendusi, miks nad vaidlusalusesse loetelusse kanti; seejärel võivad nad nende kohta oma arvamuse esitada ja komisjon peab selle arvamuse alusel seejärel läbi vaatama oma otsuse kanda need isikud kõnealusesse loetelusse. Teiseks on selle sätte lõikes 4 sätestatud läbivaatamise menetlus kõigi vaidlusalusesse loetelusse kantud isikute jaoks, kes esitavad uutele olulistele tõenditele põhineva uue taotluse kande kustutamiseks. Nii ühel kui teisel juhul peab olema võimalik esitada tegevusetushagi ELTL artikli 265 alusel, juhul kui komisjon ei ole läbi viinud määruse nr 881/2002 artiklis 7c ette nähtud läbivaatamist.
(vt punktid 62, 63, 65 ja 68)
3. Kui liidu institutsioon otsustab isiku varad külmutada vastavalt määruse nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001), peab see institutsioon tagama tema kaitseõigused, eelkõige õiguse olla ära kuulatud ja õiguse tõhusale kohtulikule kontrollile, ning edastama huvitatud isikule teda süüstavad asjaolud või andma talle õiguse nendega tutvuda mõistliku tähtaja jooksul pärast nende meetmete kehtestamist ja andma talle võimaluse edastada tõhusalt oma seisukoht selles küsimuses.
Lisaks, kui puudutatud isik esitab põhjenduste kohta märkused, on liidu pädev asutus kohustatud hoolikalt ja erapooletult uurima esitatud põhjenduste põhjendatust, võttes arvesse neid märkusi ja neile lisatud võimalikke õigustavaid tõendeid. Nii tuleb sellel asutusel eelkõige nende võimalike märkuste sisu silmas pidades hinnata, kas on vaja taotleda ÜRO Julgeolekunõukogu loodud sanktsioonide komitee ja viimase kaudu selle ÜRO liikme kaasabi, kes tegi ettepaneku kanda puudutatud isik nimetatud komitee loetellu, selleks et saada asjakohaste koostöövormide õhustikus, mis ELTL artikli 220 lõike 1 kohaselt peab valitsema liidu suhetes ÜRO organitega rahvusvahelises terrorismivastases võitluses, konfidentsiaalset või mittekonfidentsiaalset teavet või tõendeid, mis võimaldavad sellel asutusel täita uurimiskohustuse hoolikalt ja erapooletult. Lõpuks, minemata nii kaugele, et nõuda puudutatud isiku esitatud märkustele üksikasjalikku vastamist, näeb ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustus igal juhul ette – ka siis, kui liidu akti põhjendus vastab rahvusvahelise organi esitatud põhjendustele –, et selles põhjenduses on esitatud individuaalsed, spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, miks pädevad asutused leiavad, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada piiravaid meetmeid.
Lõpuks nõuab kaitseõiguste ja õiguse tõhusale kohtulikule kontrollile tagamine ühelt poolt liidu pädevalt asutuselt, et ta teeb puudutatud isikule teatavaks sanktsioonide komitee esitatud põhjendused, millel põhineb otsus kanda nimetatud isiku nimi vaidlusalusesse loetellu või tema nimi selles loetelus säilitada, et ta annab puudutatud isikule võimaluse esitada selles asjas tõhusalt oma seisukoht ning et ta kontrollib hoolsalt ja erapooletult esitatud põhjuste põhjendatust, võttes seejuures arvesse selle isiku esitatud märkusi ja võimalikke õigustavaid tõendeid.
Sellest tuleneb, et kui komisjon tugineb üksnes sanktsioonide komitee täiesti põhjendamata pressiteate olemasolule, et võtta vastu selliseid piiravaid meetmeid, ehkki tal on kohustus tegutseda hagejat silmas pidades, ja isegi kui ta leiab, et hagejale on nende piiravate meetmete kehtestamine endiselt sisuliselt õigustatud, arvestades huvitatud isiku isiklikku olukorda, mis ilmneb toimikust, sh temale teada antud uusi faktilisi asjaolusid, on sellel institutsioonil siiski kohustus kiireloomuliselt heastada nende vastuvõtmisel järgitud menetlusele kehtivate põhimõtete ilmselget rikkumist; ilma seda tegemata esineb komisjoni olukorras tegevusetus. Sellega seoses ei oma tähtsust, et komisjon on vahepeal algatanud läbivaatamise menetluse ja et see menetlus on endiselt pooleli.
(vt punktid 90, 92, 93, 95, 96, 98, 99 ja 101)