Kohtuasi T‑469/07
Philips Lighting Poland S.A.
ja
Philips Lighting BV
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Dumping – Hiinast, Vietnamist, Pakistanist ja Filipiinidelt pärit kompaktluminofoorlampide import – Dumpinguvastaste meetmete aegumine – Läbivaatamine – Määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõige 4 ja artikli 9 lõige 1 (nüüd määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõige 4 ja artikli 9 lõige 1) – Mõiste „ühenduse tootmisharu” – Kahju kindlakstegemine – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 11. juuli 2013
1. Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Hagi rahuldamata jätmine sisulises osas vastuvõetavuse kohta otsust tegemata – Liidu kohtu kaalutlusõigus
2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Läbivaatamise menetlus – Läbivaatamise uurimine – Otsus lõpetada menetlus – Komisjoni kohustus lõpetada menetlus pärast seda, kui toetus kaebusele langes alla 50% ühenduse kogutoodangust – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 5 lõige 4, artikli 9 lõige 1 ja artikli 11 lõige 5, ja nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 5 lõige 4, artikli 9 lõige 1 ja artikli 11 lõige 5)
3. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Mõiste „ühenduse tootmisharu” – Komisjoni kaalutlusõigus – Ühenduse sellise tootmisharu määratlus, mis läbivaatamise menetluse vältel toetab kaebust või taotlust – Tootjate kogutoodang, mis moodustab ühtekokku põhiosa – Viitamine vähemalt 25% künnisele – Lubatavus
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõige 4 ja artikli 9 lõige 1, ja nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõige 4 ja artikli 9 lõige 1)
4. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestavad määrused
(ELTL artikkel 296)
1. Liidu kohtul on õigus iga kohtuasja asjaolusid arvestades hinnata, kas hagiavalduse võib korrakohase õigusemõistmise kaalutlustel rahuldamata jätta, ilma et eelnevalt lahendataks vastuvõetavuse küsimus.
(vt punkt 61)
2. Dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 5 lõige 4 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 5 lõige 4) ei näe komisjonile ette kohustust lõpetada käimasolev dumpinguvastane menetlus, kui kaebusele antud toetuse tase on langenud alla miinimumtaset, s.o alla 25% ühenduse toodangust. Tegelikult puudutab see säte vaid kaebuse toetuse taset, mis on vajalik selleks, et komisjon saaks menetluse algatada. Lisaks, vastavalt nimetatud määruse artikli 9 lõikele 1 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 9 lõige 1) ei ole komisjonil kaebuse tagasivõtmise korral kohustust menetlus lõpetada. See peab a fortiori olema nii ka juhul, kui kaebusele antud toetuse määr lihtsalt väheneb. Kuna algmääruse artikli 5 lõige 4 ja artikli 9 lõige 1 on selle määruse artikli 11 lõike 5 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõige 5) alusel kohaldatavad läbivaatamismenetlusele, siis kehtivad eespool toodud põhimõtted ka juhul, kui läbivaatamise taotlusele antud toetuse määr oli läbivaatamise uurimise ajal juba langenud alla ühenduse toodangu 50% künnise. Sellest järeldub, et institutsioonidel oli täielik õigus läbivaatamismenetlust jätkata vaatamata sellele, et algmääruse artikli 5 lõikes 4 nimetatud 50% künnis ei pruukinud olla enam saavutatud.
Pealegi kohustab algmääruse artikli 9 lõige 1 institutsioone sõnaselgelt arvesse võtma liidu huvi vaid juhul, kui nad pärast seda, kui kaebus on tagasi võetud, kavatsevad menetluse lõpetada.
(vt punktid 84–87)
3. Algmääruse artikli 4 lõige 1 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 4 lõige 1) määratluse kohaselt tuleb ühenduse tootmisharu tõlgendada viitena „ühenduse samasuguste toodete tootjaile tervikuna” või „neile tootjaile, kelle toodang moodustab ühtekokku selle määruse artikli 5 lõikes 4 [(nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 5 lõige 4)] määratletud põhiosa ühenduse nende toodete kogutoodangust”, võttes arvesse, et kahel juhul võib ühenduse tootmisharu arvestusest välja jätta tootjad, kes on seotud selle määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud olukordadega. Institutsioonidel on nende kahe võimaluse vahel valimisel ulatuslik kaalutlusõigus.
Ühenduse tootmisharu, mida kasutatakse kahju kindlakstegemise eesmärgil, ei pea tingimata koosnema samadest ühenduse tootjatest, millest koosneb see ühenduse tootmisharu, mida võeti arvesse selle tuvastamisel, kas esialgne kaebus või läbivaatamise taotlus on saanud algmääruse artikli 5 lõike 4 kohaselt piisava toetuse. Esiteks, teisena nimetatud juhul võib ühenduse tootmisharu hõlmata üksnes neid ühenduse tootjaid, kes toetavad kaebust või taotlust, samas kui esimesena nimetatud juhul võib see hõlmata kõiki ühenduse tootjaid, sõltumata asjaolust, kas nad väljendasid sellist toetust või mitte. Teiseks, institutsioonid annavad ühenduse tootmisharu määratluse kahju kindlaksmääramiseks alles pärast menetluse algatamist.
Seega, kui ühenduse tootja, kes esialgu toetas kaebust või läbivaatamise taotlust, loobub menetluse käigus oma toetusest või ei soovi komisjoniga koostööd teha, ei kuulu selline tootja ühenduse tootmisharusse kahju kindlaksmääramiseks juhul, kui institutsioonid otsustavad määratleda selle tootmisharu algmääruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud teist võimalust kasutades.
Algmääruse artikli 9 lõikes 1 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 9 lõige 1) otseselt või kaudselt märgitud olukorrad eeldavad määratluse kohaselt, et selle määruse artikli 5 lõikes 4 ette nähtud 50% künnis ei ole enam ületatud. Seega, kui institutsioonid oma ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamisel otsustavad ühenduse tootmisharu kindlaks määrata algmääruse artikli 4 lõikes 1 märgitud teise võimaluse abil, siis viidet selles sättes algmääruse artikli 5 lõikele 4 üldiselt, mis puudutab mõistet „põhiosa ühenduse […] kogutoodangust”, ei saa tõlgendada nii, et see viitab vähemalt 25% künnisele ja mitte 50% künnisele. Selline vaatenurk sobib seda enam, et selle nõude eesmärk, mille kohaselt peab ühenduse tööstusharu moodustama põhiosa ühenduse kogutoodangust, on tagada, et selles tööstusharus osalevate tootjate täiendav toodang oleks piisavalt esindatud.
(vt punktid 92–95)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 105–107, 109, 111–113)