Kohtuasi T‑287/17
Swemac Innovation AB
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Üldkohtu (üheksas koda) 7. veebruari 2019. aasta otsus
Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu sõnamärk SWEMAC – Varasem riigisisene ärinimi või kaubanimi SWEMAC Medical Appliances AB – Suhteline keeldumispõhjus – Nõustumisest tulenev õiguse lõppemine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkt c) – Segiajamise tõenäosus – Määruse nr 207/2009 artikli 54 lõige 2 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 61 lõige 2) – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõige 4) – Esimest korda Üldkohtus esitatud tõendid
1. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Faktiliste asjaolude kontrollimine esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite alusel – Välistamine
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)
(vt punkt 18)
2. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse õiguspärasus – Liikmesriigi õigusnormide, kohtupraktika või õigusteooria arvestamine liidu õiguse kohaldamisel – Lubatavus
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)
(vt punkt 20)
3. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4 sätestatud varasema õiguse olemasolu – Tingimused – Tõlgendamine liidu õigusest lähtudes – Hindamine lähtuvalt asjaomase tähise suhtes kehtivas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidest
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4 ja artikli 53 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 35–37)
4. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Kehtetuks tunnistamise taotlus, mis põhineb varasema riigisisese õiguse olemasolul – Tõendamiskoormis
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4, artikli 53 lõike 1 punkt c ja artikkel 56; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 37 punkti b alapunkt ii)
(vt punktid 38–40)
5. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Kaubamärgi kasutamine, mille võib keelata vastavalt varasemale õigusele – Kohaldatava riigisisese õiguse osas EUIPO pädevate talituste ja Üldkohtu poolt teostatav kontroll –Liikmesriigi õigusnormi sisu kindlakstegemine
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4, artikli 53 lõike 1 punkt c ning artikli 65 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 41–43)
6. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4 sätestatud varasema õiguse olemasolu –Lahkheli varasema õiguse, registreeritud ärinime ning muu ärinime või registreerimata kaubamärgi vahel riigisisesel tasandil – Üldkohtu pädevus
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4 ja artikli 53 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 52–58)
7. Riigisisene õigus – Viide liikmesriikide õigusele – Rootsi õigus – Kaubamärgiõigus
(vt punkt 60)
8. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4 sätestatud varasema õiguse olemasolu –Sõnamärk SWEMAC ja ärinimi SWEMAC Medical Appliances AB
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4 ja artikli 53 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 61–66)
9. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi olemasolu – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasemate kaubamärkide turul kooseksisteerimine – Mõju
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 53 lõike 1 punkt a)
(vt punkt 74)
10. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Õiguse kaotamine nõustumise tõttu – Õigust lõpetav tähtaeg – Tähtaja algus
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 54 lõige 2)
(vt punktid 83–85)
11. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Õiguse kaotamine nõustumise tõttu – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 54 lõige 2)
(vt punktid 90 ja 91)
Kokkuvõte
Kohtuasjas, milles tehti 7. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Swemac Innovation vs. EUIPO-SWEMAC (T‑287/17), tuli Üldkohtul lahendada Euroopa Liidu kaubamärgi SWEMAC omaniku esitatud hagi, milles viimane palus tühistada apellatsioonikoja otsuse tunnistada nimetatud kaubamärk varasema tähise, nimelt Rootsi varasema ärinime Swemac Medical Appliances AB olemasolu tõttu kehtetuks.
Kohtuasi tõstatab eelkõige küsimuse, kas asjaolu, et hagejal oli alust – nagu ta väidab –tugineda varasemast tähisest veelgi varasemale õigusele, tähendab, et kehtetuks tunnistamise taotlejal, kes on varasema tähise omanik, ei ole õigust keelata hilisema ELi kaubamärgi kasutamist, mistõttu määruse nr 207/2009(1) artikli 8 lõike 4 punktis b sätestatud tingimus ei ole täidetud.
Sellega seoses märkis Üldkohus, et kohtupraktikast nähtuvalt võib vaidlustatud Euroopa Liidu kaubamärgi omanik, kellel on varasem õigus, mis võib muuta kehtetuks varasema kaubamärgi, millele kehtetuks tunnistamise taotlus tugineb, nimetatud kaubamärgi tühistamise soovi korral pöörduda vastavalt kas pädevasse liikmesriigi ametiasutusse või kohtusse.
Lisaks märkis ta, et vastulausemenetlustes väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole asjaolul, et vaidlustatud kaubamärgi omanikule kuulub varasemast kaubamärgist veelgi varasem riigisisene kaubamärk, iseenesest mingit tähtsust, kuna liidu tasandil toimuva vastulausemenetluse eesmärk ei ole lahendada lahkhelisid riigisisesel tasandil.
Nimelt ei saa kohtupraktika kohaselt riigisisese kaubamärgi kehtivust vaidlustada mitte Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise menetluses, vaid seda saab teha üksnes asjaomases liikmesriigis toimuvas kehtetuks tunnistamise menetluses. Kuigi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) peab vastulause esitaja esitatavate tõendite alusel kontrollima selle riigisisese kaubamärgi olemasolu, millele vastulause toetuseks tuginetakse, ei ole tema ülesanne lahendada liikmesriigi tasandil lahkheli selle ja mõne teise kaubamärgi vahel, sest selline lahkheli kuulub liikmesriigi asutuste pädevusse.
Järelikult ei ole siis, kui varasem riigisisene kaubamärk on tegelikult kaitstud, Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse vastu esitatud vastulause kontekstis asjakohane varasem riigisisene registreering või muu sellega seotud varasem õigus, isegi kui taotletav kaubamärk on identne varasema riigisisese kaubamärgiga, mis kuulub registreerimistaotluse esitajaks olevale ettevõtjale, või muu õigusega, mis on vastulause aluseks olevast riigisisesest kaubamärgist varasem.
Üldkohtu hinnangul on tal juba olnud võimalus asuda seisukohale, et isegi kui eeldada, et varasemad domeeninime puudutavad õigused on võrdsustatavad varasema riigisisese registreeringuga, ei pea Üldkohus siiski otsustama lahkheli üle varasema riigisisese kaubamärgi ja varasemate domeeninime puudutavate õiguste vahel, kuna see ei kuulu Üldkohtu pädevusse.
Üldkohus leidis, et käesolevas asjas on asjakohane analoogia alusel kohaldada viidatud kohtupraktikat. Ta märkis siinkohal, et EUIPO kohustustele ja Üldkohtu funktsioonile vaatamata on selge, et ei EUIPO ega Üldkohtu ülesanne ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi vastu algatatud kehtetuks tunnistamise menetluses lahendada riigisisesel tasandil esinevaid lahkhelisid varasema tähise ja muu ärinime või registreerimata kaubamärgi vahel.
Üldkohus nentis, et sellest nähtuvalt tuleb varasema õiguse küsimust hinnata seoses vaidlusaluse Euroopa Liidu kaubamärgi registreeringuga, mitte seoses väidetavate varasemaste õigustega, mis vaidlusaluse Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul, käesoleval juhul hagejal, võis olla kehtetuks tunnistamise taotleja suhtes, kes on varasema tähise omanik. Seetõttu on ainus varasem õigus, mida tuleb kohtuasja lahendamisel arvesse võtta, asjaomane varasem tähis.