Kohtuasi C‑724/17

Vantaan kaupunki

versus

Skanska Industrial Solutions Oy jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein oikeus)

 Euroopa Kohtu (teine koda) 14. märtsi 2019. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Konkurents – ELTL artikkel 101 – Selle artikliga keelatud kokkuleppega tekitatud kahju hüvitamine – Hüvitist maksma kohustatud isikute kindlakstegemine – Õigussubjektide järgnemine – Mõiste „ettevõtja“ – Majandusliku järjepidevuse kriteerium

1.        Keelatud kokkulepped – Keeld – Vahetu õigusmõju – Isiku õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist – Teostamise kord

(ELTL artikli 101 lõige 1)

(vt punktid 24–27, 43 ja 44)

2.        Keelatud kokkulepped – Keeld – Vahetu õigusmõju – Isiku õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist – Kahju hüvitama kohustatud isiku kindlakstegemine – Liidu õiguse kohaldamine – Ettevõtja – Direktiivi 2014/104 teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid, artikli 11 lõige 1 – Solidaarselt vastutavad ettevõtjad – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 101; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2014/104, artikli 11 lõige 1)

(vt punktid 28–35)

3.        Keelatud kokkulepped – Keeld – Vahetu õigusmõju – Isiku õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist – Kahju hüvitama kohustatud isiku kindlakstegemine – Ettevõtja – Mõiste – Majandusüksus – Mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust koosnev üksus – Ettevõtja restruktureerimine – Rikkumise ajal ettevõtte käitamise eest vastutav juriidiline isik – Lõppemine ühingu ühendatava ühinguna ühinemise tõttu teise ettevõtjaga – Vastutuse omistamine omandajale – Lubatavus – Tingimused

(ELTL artikkel 101)

(vt punktid 36–40)

4.        Keelatud kokkulepped – Keeld – Vahetu õigusmõju – Isiku õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist – Kahju hüvitama kohustatud isiku kindlakstegemine – Ettevõtja – Majandusliku järjepidevuse olukord – Kohtupraktika, mis on välja kujundatud komisjoni määratavate trahvide valdkonnas – Kohaldatavus kahju hüvitamise hagidele

(ELTL artikkel 101)

(vt punktid 41–47)

5.        Keelatud kokkulepped – Keeld – Vahetu õigusmõju – Isiku õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist – Kahju hüvitama kohustatud isiku kindlakstegemine – Ettevõtja – Olukord, kus rikkumises osalenud äriühing ja omandajast äriühing on majanduslikus mõttes samad

(ELTL artikkel 101)

(vt punktid 48–51 ja resolutsioon)

6.        Eelotsuse küsimused – Tõlgendamine – Tõlgendava kohtuotsuse ajaline mõju – Tagasiulatuv jõud – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Tingimused – Kohtuotsuse rahaliste tagajärgede olulisus asjaomasele liikmesriigile – Raskete majanduslike tagasilöökide tekkimise oht, mis tuleneb eelkõige heas usus loodud õigussuhete suurest arvust – Isikute ja liikmesriigi ametiasutuste ajendamine tegutsema liidu õigusnormide vastaselt – Teiste liikmesriikide või komisjoni käitumine, mis võis aidata kaasa ebakindluse tekkimisele – Tingimused, mis ei ole täidetud

(ELTL artikkel 267)

(vt punktid 54–58)

Kokkuvõte

Kohtuotsuses Skanska Industrial Solutions jt (C‑724/17), mis kuulutati 14. märtsil 2019, vastas Euroopa Kohus eelotsusetaotlusele, mis käsitles keelatud kokkuleppeid reguleerivaid aluslepingu sätteid, ning otsustas, et olukorras, kus kõik aktsiad kartellis osalenud äriühingutes on omandanud teised äriühingud, kes on esimesed äriühingud lõpetanud ja jätkanud nende majandustegevust, saab aktsiad omandanud äriühinguid pidada vastutavaks kartelliga tekitatud kahju eest.

Käesolevas asjas vaadeldav kartell toimis Soomes aastatel 1994–2002. See puudutas turu jagamist, hindade kindlaksmääramist ja kindlahinnalistel hangetel pakkumuste esitamist, hõlmates kogu seda liikmesriiki ja mõjutades potentsiaalselt ka liikmesriikidevahelist kaubandust. Ajavahemikul 2000–2003 omandasid kostjast äriühingud mitme kartellis osalenud äriühingu kõik aktsiad, lõpetades need äriühingud seejärel vabatahtlikes likvideerimismenetlustes. 29. septembri 2009. aasta otsuses tuvastas Soome kõrgeim halduskohus, et kartelli liikmed on rikkunud nii Soome konkurentsipiirangute vastast seadust kui ka keelatud kokkuleppeid puudutavaid aluslepingu sätteid. Selle kohtuotsuse alusel nõudis Soome linn Vantaa, et aktsiad omandanud äriühingud maksaksid hüvitist kartelliga tekitatud kahju eest, kuid tema nõue jäeti rahuldamata põhjusel, et Soome õiguse tsiviilvastutuse normid näevad ette, et vastutav on üksnes kahju tekitanud õigussubjekt.

Oma esimeses ja teises eelotsuse küsimuses soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas keelatud kokkuleppeid puudutavaid aluslepingu sätteid tuleb tõlgendada nii, et niisuguses olukorras, nagu see, mis esineb põhikohtuasjas, saab aktsiad omandanud äriühinguid pidada vastutavaks kartelliga tekitatud kahju eest.

Euroopa Kohus otsustas, et liidu õigus reguleerib otseselt küsimust, kuidas määrata kindlaks üksus, kes on kohustatud hüvitama keelatud kokkuleppega tekitatud kahju. Kuna vastutus liidu konkurentsiõiguse normide rikkumisega tekitatud kahju eest on isiklikku laadi, peab rikkumisega tekitatud kahju eest vastutama neid norme rikkunud ettevõtja. Isikud, kes peavad hüvitama ELTL artikliga 101 keelatud kokkuleppe või tegevusega tekitatud kahju, on selle sätte tähenduses ettevõtjad, kes on osalenud selles kokkuleppes või tegevuses.

Ent mõiste „ettevõtja“ ELTL artikli 101 tähenduses hõlmab majandustegevusega tegelevat iga üksust, sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, ning selle all mõeldakse ka niisugust majandusüksust, mis õiguslikult koosneb mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust.

Seega, kui üksust, kes on toime pannud liidu konkurentsiõiguse rikkumise, õiguslikult või organisatsiooniliselt muudetakse, ei pruugi selle tagajärjel tekkida uut ettevõtjat, kes ei vastuta eelneva üksuse konkurentsiõiguse normide vastase käitumise eest, kui varasem ja uus üksus on majanduslikus mõttes samad. Nimelt, kui liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest vastutavad ettevõtjad saaksid hoida vastutusest kõrvale lihtsalt oma isiku muutmisega restruktureerimise, võõrandamise või muude õiguslike või organisatsiooniliste muudatuste teel, ei suudetaks saavutada selle süsteemi eesmärki ega tagada nende normide soovitavat toimet.

Käesolevas asjas on tuvastatav majanduslik järjepidevus ühelt poolt aktsiaid omandanud äriühingute ja teiselt poolt kartellis osalenud äriühingute vahel. Aktsiaid omandanud äriühingutele on seega läinud üle kartellis osalenud äriühingute vastutus kartelliga tekitatud kahju eest.