Kohtuasi T‑499/12

HSH Investment Holdings Coinvest-C Sàrl ja HSH Investment Holdings FSO Sàrl

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Pangandussektor – HSH Nordbanki ümberkorraldamine – Otsus, millega tunnistatakse abi teatud tingimustel siseturuga kokkusobivaks – Tühistamishagi – Isikliku puutumuse puudumine – Abi saava ettevõtja vähemusaktsionär – Eraldiseisva huvi mõiste – Osaline vastuvõetamatus – Kapitaliosaluse vähenemine

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 12. novembri 2015. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi esitamine hageja poolt, kes ei ole vaidlustatud otsuse adressaat – Vastuvõetavus – Tingimus – Hageja suhtes õiguslikult siduvaid tagajärgi tekitav akt

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Õigus esitada hagi – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi teatud tingimustel siseturuga kokkusobivaks – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Menetlusosalise staatus haldusmenetluses – Selgelt piiritletud läbirääkija rolli puudumine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi teatud tingimustel siseturuga kokkusobivaks – Abi saava ettevõtja aktsionäri hagi – Vastuvõetavus – Tingimus – Abi saavast ettevõtjast eraldiseisev põhjendatud huvi

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

4.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Puudumine – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu 1991. aasta kodukord, artikkel 44, lõike 1 punkt c))

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendus – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta

(ELTL artikkel 296)

6.      Riigiabi – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse siseriiklik meede teatud tingimustel siseturuga kokkusobivaks – Määruse nr 659/1999 artikli 7 lõike 1 ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikli 107 lõige 3; nõukogu määruse nr 659/1999, artikkel 7)

7.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Finantssektorile antav abi finantskriisi kontekstis – Kulude jagamine – Aktsiate väljalaskehinna määramine rekapitaliseerimise raames, mis hõlmab abi saava ettevõtja aktsionäre – Komisjoni võimalus keelduda arvesse võtmast riskikaitset ja nõuda eeldatavate ümberkorraldus- ja tasakaalustusmeetmete arvesse võtmist – Lubatavus

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatis 2008/C 270/02)

8.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi, mis on mõeldud mõne liikmesriigi majanduses kõrvaldama tõsist häiret – Finantssektorile antav abi finantskriisi kontekstis – Kulude jagamine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

9.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi, mis on mõeldud mõne liikmesriigi majanduses kõrvaldama tõsist häiret – Finantssektorile antav abi finantskriisi kontekstis – Kulude jagamine – Vähemusaktsionäride osaluse ebapiisav vähendamine – Korrigeerimine vähemusaktsionärile ühekordse makse tegemise teel – Lubatavus

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

10.    Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi, mis on mõeldud mõne liikmesriigi majanduses kõrvaldama tõsist häiret – Hinnang – Varasema praktika arvestamine – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

1.      Sellise tühistamishagi vastuvõetavuse küsimuses, mille on esitanud hageja, kellel ei ole eristaatust ning puudub põhjendatud huvi, ei ole vaja analüüsida, kas ta on otseselt ja isiklikult puudutatud ELTL artikli 263 neljanda lõigu mõttes. Sellisel juhul peab hageja tõendama, et tal on põhjendatud huvi, näidates eelkõige, et tal on isiklik huvi vaidlustatud akti tühistamise vastu.

Olukorras, kus hageja, kellel ei ole sellist eristaatust, esitab tühistamishagi akti peale, mille adressaat ta ei ole, kattub nõue, mille kohaselt peavad vaidlustatud meetme siduvad õiguslikud tagajärjed puudutama hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, tingimustega, mis on ette nähtud ELTL artikli 263 neljandas lõigus. Selleks, et hinnata, kas vaidlustatud otsuse peale saab hagi esitada, tuleb kontrollida, kas see otsus kujutab endast akti, mille eesmärk on tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi.

(vt punktid 23 ja 25–27)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 29, 30, 33 ja 45)

3.      Tühistamishagi raames ei saa eraõiguslik isik – välja arvatud juhul, kui ta saab tugineda sellise liidu aktist puudutatud ettevõtja põhjendatud huvist eraldiseisvale põhjendatud huvile, kelle kapitalis tal on osalus – kaitsta oma õigusi seoses selle aktiga muul moel, kui teostades enda kui hagi esitamise õigust omava ettevõtja osaniku õigusi.

Kui abi saava ettevõtja aktsionäri hagi esitamise eesmärk on tühistada tervenisti komisjoni otsus, millega viimane tunnistab abi siseturuga kokkusobivaks, ei ole aktsionäril sellest ettevõtjast eraldiseisvat põhjendatud huvi.

Nii on see eriti juhul, kui ilma päästmismeetmeteta nagu rekapitaliseerimine, riskikaitse ja likviidsusgarantii oleks abi saav ettevõtja tõenäoliselt läinud pankrotti ning tema vähemusaktsionärid, kes oleks likvideerimismenetluse käigus sunnitud oma osaluse võõrandama poolmuidu või pea tasuta, oleksid kaotanud oma investeeringu. Seejärel, selle aktsionäri huvi, kes rekapitaliseerimises ei osalenud, olgugi et seaduse kohaselt oleks ta võinud seda teha, kattub rekapitaliseeritud ettevõtja huviga, milleks oli saada riigiabi, et jätkata oma tegevust. Lõpuks, kui kõnealuseid abimeetmeid oleks käsitatud siseturuga kokkusobimatutena, oleks liikmesriik olnud kohustatud need abisaajalt tagasi nõudma, mis oleks mõjutanud aktsionäri majandusolukorda proportsionaalselt oma osaluse suurusele tema kapitalis.

Seevastu on abi saava ettevõtja aktsionäril viimasest eraldiseisev põhjendatud huvi, kui tema hagi on esitatud eesmärgiga tühistada osaliselt komisjoni otsus, mille teatavate tingimuste aspektid, mis on esitatud selleks, et abi saaks tunnistada siseturuga kokkusobivaks, rikuvad – isegi kui vaid oletuslikult – aktsionäri omandiõigust või toovad kaasa aktsia nominaalväärtuse alandamise tõttu tema tasu vähenemise.

Mis puudutab dividendide maksmise keeldu ja hilisemat piiramist, olgugi et need meetmed puudutavad ettevõtte kasumi jaotamist, siis selles osas ühtivad nii aktsionäri kui abi saava ettevõtja huvid, kui nimetatud ettevõtja päästmise võimaldamiseks oli viimati nimetatu ja kõikide aktsionäride ühine huvi ettevõtte omavahendite osakaalu suurendamine, eesmärgiga parandada seeläbi ettevõtte reitingut ja tõmmata ligi uusi investoreid. Esiteks, äriühingul võib olla huvi maksta dividende selleks, et suurendada oma aktsionäride lojaalsust ning tasuda neile tehtud investeeringute eest, mistõttu dividendi maksmise keelamine ja hilisem piiramine annab aluse sellised meetmed vaidlustada. Teiseks, dividendide maksmata jätmine on ettevõtjale kasulik, kuna tema omavahendid suurenevad. Mis puudutab aktsionäri huvi, siis see näib olevat ülimalt piiratud. Üldreeglina on aktsionäri huvi lühiajalises perspektiivis saada, niipea kui võimalik, investeeringult tulu ehk dividende. Keskmises ja pikaajalises perspektiivis soovib aktsionär näha äriühingu arengut, näiteks saada aktsiate müügilt kapitalitulu, ja kriisiajal, mil äriühingu arenguperspektiiv näib teostamatu, et ettevõte säiliks ja suudaks taastuda.

(vt punktid 31, 40–43, 57–59 ja 61–63)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 64 ja 65)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 68–76)

6.      Riigiabi valdkonnas näeb määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks, artikli 7 lõige 1 ametliku uurimismenetluse lõpetamiseks ette nelja liiki otsused: otsus, milles leitakse, et asjaomane meede ei kujuta endast abi, otsus, milles leitakse, vajaduse korral pärast asjaomase liikmesriigi tehtud muudatusi, et nimetatud meede sobib ühisturuga kokku („positiivne otsus“), otsus, mille kohaselt võib komisjon positiivsele otsusele lisada tingimused, mille täitmisel võib abi lugeda ühisturuga kokkusobivaks, ja sätestada kohustused, mis võimaldavad jälgida otsuse täitmist („tingimuslik otsus“), ja lõpuks otsus, milles komisjon leiab, et abi ei sobi ühisturuga kokku („negatiivne otsus“).

Otsus, mille kohaselt on ettevõtjale antud riigiabi siseturuga kokkusobivana käsitatav vaid tingimusel, et aktsionäride vaheliste kulude jagamise osas tehakse korrektuure selleks, et suurendada vähemusaktsionäride panust, kujutab endast tingimuslikku otsust määruse nr 659/1999 artikli 7 lõike 4 mõttes. Sellisel juhul ei ole komisjonil vaja anda hinnangut vähemusaktsionäridele antud kaudse riigiabi olemasolu kohta, kuna korrektuuride tegemise eesmärk oli just vältida kaudse riigiabi teket.

Seega ei ole komisjon rikkunud määruse nr 659/1999 artikli 7 lõiget 1 ega õiguskindluse põhimõtet, kui jättis vaidlustatud otsuse resolutsioonis võtmata seisukoha vähemusaktsionäridele antud kaudse abi olemasolu kohta, kuna korrektuurid aktsionäride vaheliste kulude jagamises, et tugevdada vähemusaktsionäride panust, tehti eesmärgiga ennetada sellise võimaluse tekkimist.

(vt punktid 79–81)

7.      Riigiabi valdkonnas võib komisjon selleks, et määrata aktsiate väljalaskehind rekapitaliseerimise raames, mis hõlmab abi saava ettevõtja aktsionäre, keelduda arvesse võtmast riskikaitset ja nõuda, et arvesse võetaks ümberkorraldus- ja tasakaalustusmeetmeid.

Siinkohal tuleb toonitada, et ettevõtte kasumlikkuse suurendamiseks nõuti turgudelt ja pankadelt nende meetmete – nagu portfellide või tegevusharude üleandmine – rakendamist niipea, kui ettevõtte püsimajäämine oli põhimõtteliselt kindel. Neil asjaoludel, kui hindamisaruande eesmärk on määrata kindlaks abi saava ettevõtja väärtus ilma riigiabita, selleks, et selle põhjal määrata nende aktsiate väljalaske hind, millega abimeedet rahastatakse, siis on tavapärane, et nimetatud ettevõtja võtab ettevõtte väärtuse kindlaksmääramisel arvesse menetlusega seotud piiranguid, mida ettevaatlik ja mõistlik ettevõtja pidi ette nägema. Sama ei kehti abimeetmete puhul, mis ei vasta ettevõtte väärtuse komponentidele turul, vaid mis kujutavad erakorralisi soodustusi, mis on mõeldud selleks, et vältida ettevõtte maksejõuetuks muutumist ja võimaldada selle edasist taastumist.

Vastavalt komisjoni teatisele, mis käsitleb riigiabi eeskirjade kohaldamist meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega ülemaailmse finantskriisi olukorras, tuleb riigigarantii andmist käsitada erakorralise meetmena ja see peab olema seega tingimata ajutine ning sellise garantiiga peavad samuti kaasas käima meetmed abisaaja ümberkorraldamiseks või likvideerimiseks.

Kuigi oleks loogiline ja mõttekas, kui ettevõtja annaks oma äripartneritele ja pankadele oma finantsseisundist teada niipea, kui talle on tagatud riskikaitse, ei saa viimast arvesse võtta selleks, et määrata kindlaks rekapitaliseerimise käigus emiteeritavate uute aktsiate väärtus, ilma nimetatud väärtust automaatselt üle hindamata.

(vt punkt 101)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 108 ja 111–113)

9.      Riigiabi valdkonnas on ühekordne makse, eesmärgiga tagada vähemusaktsionäride ja avalik-õigusliku enamusaktsionäri vaheline kulude jagamine, mis seisneb abi saava ettevõtja poolt nimetatud avalik-õiguslikule asutusele rahasumma maksmises, mille eesmärk on mitterahaline sissemakse abi saavale ettevõtjale, kuigi selle makse majanduslik tagajärg hõlmab vähemusaktsionäride osaluse vähenemist abi saava ettevõtja kapitalis, siiski õiguslikult põhjendatud, kuna sunnib neid pingutama proportsionaalselt sellega, nagu avalik-õiguslikud aktsionärid rekapitaliseerimise ajal kokku on leppinud, mistõttu ei saa vähemusaktsionärid kaudset abi ning kõnealused meetmed võib tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

(vt punkt 123)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 126–131)