ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
25. märts 2010(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärkide Golden Eagle ja Golden Eagle Deluxe taotlus – Varasemad rahvusvahelised ja siseriiklikud kujutismärgid, mis kujutavad kruusi ja kohviube – Suhteline keeldumispõhjus – Tähiste sarnasus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
Liidetud kohtuasjades T‑5/08–T‑7/08,
Société des produits Nestlé SA, asukoht Vevey (Šveits), esindaja: advokaat A. von Mühlendahl,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: R. Pethke,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus oli
Master Beverage Industries Pte Ltd, asukoht Singapur (Singapur), esindajad: advokaadid N. Clarembeaux, D. Vervaet ja P. Maeyaert,
mille ese on hagid, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 1. oktoobri 2007. aasta kolme otsuse peale (asjad R 563/2006‑2, R 568/2006‑2 ja R 1312/2006‑2), mis käsitlevad Société des produits Nestlé SA ja Master Beverage Industries Pte Ltd vahelisi vastulausemenetlusi,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Papasavvas ja A. Dittrich (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik N. Rosner,
arvestades 4. jaanuaril 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusi,
arvestades 27. juunil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 30. juunil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 23. mai 2008. aasta määrust kohtuasjade T‑5/08, T‑6/08 ja T‑7/08 liitmise kohta,
arvestades 30. aprillil 2009 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Menetlusse astuja Master Beverage Industries Pte Ltd esitas 7. mail 2003 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel kolm ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlust.
2 Kolm kaubamärki, mille registreerimist taotleti (edaspidi koos „taotletavad kaubamärgid”), on järgmised kujutismärgid:
– kohtuasjas T‑5/08 (ühenduse kaubamärgitaotlus nr 3157005) hele- ja tumepruuni, punast, kollast, kuldset, valget, hõbedast ja sinist värvi tähis Golden Eagle (edaspidi „taotletav kaubamärk nr 1”), mis on kujutatud järgmiselt:
– kohtuasjas T‑6/08 (ühenduse kaubamärgitaotlus nr 3156924) tume- ja helepruuni, punast, kuldset, valget ja kollast värvi tähis Golden Eagle Deluxe (edaspidi „taotletav kaubamärk nr 2”), mis on kujutatud järgmiselt:
– kohtuasjas T‑7/08 (ühenduse kaubamärgitaotlus nr 3157534) tume- ja helepruuni, punast, kuldset, valget ja kollast värvi tähis Golden Eagle Deluxe (edaspidi „taotletav kaubamärk nr 3”), mis on kujutatud järgmiselt:
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 30 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „kohv, kohviasendajad, kohvijoogid, café au lait”.
4 Ühenduse kaubamärgi nr 1 taotlus avaldati 2. veebruari 2004. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 5/2004, kaubamärgi nr 2 taotlus 24. novembri 2003. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 83/2003 ning kaubamärgi nr 3 taotlus 17. novembri 2003. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 82/2003.
5 Hageja Société des produits Nestlé SA esitas 1. aprillil 2004 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi nr 1 registreerimisele vastulause. Lisaks esitas ta 23. veebruaril 2004 vastulause taotletava kaubamärgi nr 2 registreerimisele ja 17. veebruaril 2004 vastulause taotletava kaubamärgi nr 3 registreerimisele.
6 Vastulaused põhinesid eelkõige varasematel rahvusvahelistel ja siseriiklikel kaubamärkidel, mis kujutavad kohviubadel asetsevat punast kruusi (edaspidi „varasemad kaubamärgid”).
7 Varasem kaubamärk on rahvusvaheline punast, musta, pruuni, valget, oranži ja kuldset värvi kujutismärk, mis on registreeritud viite IR 726641 all ning mis on kujutatud järgmiselt:
8 Kõnealune kaubamärk registreeriti 14. aprillil 1891 Madridis vastu võetud kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) alusel 18. jaanuaril 2000 kaupade jaoks, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassi 30 ja vastavad kirjeldusele: „kohv ja kohviekstraktid, kohvisegud ja kohviekstraktid, lahustuvad kohvid, kofeiinivabad kohvid, kofeiinivaba kohvi ekstraktid”.
9 Kaubamärki kaitstakse järgmistes Euroopa Liidu liikmesriikides: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria ja Portugal.
10 Samuti on asjaomane tähis 8. maist 2000 registreeritud siseriikliku kaubamärgina numbri 142377 all Kreekas kaupade jaoks, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassi 30, nimelt kaupadele „kohv, kohviekstraktid ja kohvijoogid, kohviasendajad ja kohviasendajate ekstraktid”.
11 Varasem kaubamärk on ka rahvusvaheline viite IR 633089 all registreeritud kujutismärk, mis on kirjelduse kohaselt punast, pruuni ja kuldset värvi ning must-valgelt kujutatud järgmiselt:
12 See kaubamärk registreeriti 9. märtsil 1995 Madridi kokkuleppe alusel kaupade jaoks, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassi 30 ja vastavad kirjeldusele: „kohv ja kohviekstraktid, kohvisegud ja kohviekstraktid, lahustuvad kohvid, kofeiinivabad kohvid, kofeiinivaba kohvi ekstraktid”.
13 Kaubamärki kaitstakse järgmistes Euroopa Liidu liikmesriikides: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria ja Portugal.
14 Lisaks on see tähis samade kaupade jaoks registreeritud siseriikliku kaubamärgina mitmes liidu liikmesriigis, nagu Taani (3. veebruari 1995. aasta registreering nr 976.1995), Kreeka (17. augusti 1999. aasta registreering nr 122009) ja Soome (20. septembri 1995. aasta registreering nr 140164).
15 Vastulaused põhinesid kõigil varasemate kaubamärkidega kaitstud eelnimetatud kaupadel ning need olid suunatud kõigi ühenduse kaubamärgitaotlustes nimetatud kaupade vastu.
16 Vastulausete toetuseks esitatud põhjendused tuginesid määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) ning määruse nr 40/94 artikli 8 lõikele 5 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5).
17 Vastulausete osakond lükkas 27. veebruari 2006. aasta (asi T‑5/08), 27. märtsi 2006. aasta (asi T‑6/08) ja 6. septembri 2006. aasta (asi T‑7/08) otsustega vastulaused tagasi.
18 Hageja esitas 25. aprillil 2006 (asi T‑5/08 ja T‑6/08) ning 5. oktoobril 2006 (asi T‑7/08) vastulausete osakonna iga asjaomase otsuse peale kaebuse.
19 Apellatsioonikoda jättis 1. oktoobri 2007. aasta kolme otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsused”) kaebused rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis sisuliselt, et vastulaused ei ole põhjendatud, kuna asjaomased kaubamärgid ei ole sarnased.
Poolte nõuded
20 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused;
– sedastada, et taotletavate kaubamärkide registreerimise taotlused tuleb tagasi lükata;
– mõista kulud, k.a apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja ühtlustamisametilt;
– mõista kulud, k.a apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja menetlusse astujalt.
21 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagid rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
22 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– kinnitada vaidlustatud otsused;
– määrata, et taotletavad kaubamärgid tuleb registreerida;
– mõista kulud, k.a apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja hagejalt.
23 Menetlusse astuja märkis kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates, et tema teine nõue määrata, et taotletavad kaubamärgid tuleb registreerida, langeb tegelikult kokku tema esimese nõudega; see kanti kohtuistungi protokolli.
Õiguslik käsitlus
24 Hageja esitab oma hagi toetuseks kaks väidet, milles viidatakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ning määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumisele.
1. Esimene väide, milles viidatakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele
Poolte argumendid
25 Hageja väidab, et tema vastulaused oleks varasemate kaubamärkide (vt eespool punktid 7–14) olemasolu tõttu tulnud rahuldada. Hageja rõhutab asjaolu, et ta kasutab neid kujutismärke kõigil nimetuse „Classic” all turustatavate lahustuva kohvi Nescafé purkidel, mida ta müüb liidus igal aastal enam kui 50 000 tonni enam kui miljardi euro väärtuses.
26 Hageja arvates leidis apellatsioonikoda vääralt, et asjaomased kaubamärgid ei ole sarnased. Varasemad kaubamärgid koosnevad järgmise üheksa koostisosa kombinatsioonist:
– kruus;
– kruus on punane;
– kruus on sellise nurga all, et selle sisu saab eristada;
– kruusil on sang;
– kruusi sisepind on valge;
– kruus on täidetud kuuma joogiga;
– kruusist tõuseb auru;
– kruus asetseb kohviubadel;
– taust on pruun ja oranžikaskuldne ning kruusi ümbritseb särapärg.
27 Varasemate kaubamärkide üheksa osa on taotletavatesse kaubamärkidesse täielikult üle võetud. Taotletavad kaubamärgid ja varasemad kaubamärgid on visuaalselt väga sarnased. Peale selle on ühelt poolt taotletava kaubamärgi nr 1 alumine osa ja teiselt poolt taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 parempoolne osa ning varasemad kaubamärgid kontseptuaalselt identsed.
28 Hageja väidab, et vastavalt Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2005. aasta otsuses kohtuasjas C‑120/04: Medion (EKL 2005, lk I‑8551) sedastatud õigusteooriale on juhul, kui varasem kaubamärk on võetud hilisemasse kaubamärki üle, asjaomased kaubamärgid sarnased, kui nende ühisel osal on varasemas mitmeosalises kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus.
29 Apellatsioonikoda leidis vääralt, et varasemate kaubamärkide sarnasus on vähene. Neil kaubamärkidel on vastupidi suur olemusest tulenev eristusvõime. Peale selle on need kaubamärgid mainekad ning seda sõltumata asjaolust, et neid kasutatakse koos kaubamärgiga Nescafé.
30 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad see väide tagasi lükata.
31 Ühtlustamisameti arvates leidis apellatsioonikoda õigesti, et vastandatud kaubamärgid ei ole sarnased. Varasematel kaubamärkidel on nõrk olemusest tulenev eristusvõime ning hageja esitatud tõendid ei näita, et kõnealused kaubamärgid on omandanud suure eristusvõime või maine. Ühtlustamisamet väidab, et taotletavates kaubamärkides on kruusi kujutist kasutatud üksnes kui „taustakaunistust” ning sellel ei ole iseseisvat eristavat tähtsust. Lisaks rõhutab ta, et varasemaid kaubamärke ei ole taotletavatel kaubamärkidel autentselt kujutatud.
32 Menetlusse astuja arvates leidis apellatsioonikoda õigesti, et vastandatud kaubamärgid ei ole sarnased. Ta väidab, et vastupidi varasematele kaubamärkidele sisaldavad taotletavad kaubamärgid sõnalisi osi, mis ei ole domineerivad osad. Varasemate kaubamärkide erinevused võrreldes taotletava kaubamärgiga nr 1 on veelgi silmapaistvamad, kuna sellel on suure eristusvõimega kotka kujutis, mis on taotletava kaubamärgi nr 1 domineeriv kujutisosa. Arvestades seda, et joogianuma ja kohviubade kujutise kasutamine on jookide reklaamimisel levinud, tuleb kõnealuste kaubamärkide asjaomaste osade vahelisi erinevusi pidada oluliseks. Kruusi ja kohviubade kujutis on kirjeldav ning sellel ei ole taotletavates kaubamärkides iseseisvat eristavat tähtsust. Samuti leiab menetlusse astuja, et asjaomased kaubamärgid ei ole kontseptuaalselt sarnased.
Üldkohtu hinnang
Sissejuhatavad märkused
33 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b sätestab, et varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga. Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktide ii ja iii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktid ii ja iii) alusel saavad varasemad kaubamärgid olla kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
34 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Sama kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ning kaupu või teenuseid tajub ja pidades silmas kõiki asjakohaseid tegureid, iseäranis kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (Üldkohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II‑2821, punktid 30– 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
Kaupade võrdlus
35 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsustes (kohtuasjas T‑5/08 tehtud vaidlustatud otsuse punkt 28 ning kohtuasjades T‑6/08 ja T‑7/08 tehtud vaidlustatud otsuste punkt 27) õigesti, et kaubad on identsed, ning selle kohta annavad kinnitust eespool punktid 3, 8, 10 ja 12.
36 Siiski järeldas apellatsioonikoda, et asjaomased kaubamärgid ei ole sarnased, mistõttu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise sine qua non tingimus ei ole täidetud. Seega tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoda leidis õigesti, et asjaomased kaubamärgid ei ole sarnased.
Tähiste võrdlus
37 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas seda liiki kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Selles osas tajub keskmine tarbija tavaliselt kaubamärki kui tervikut ega uuri selle eri detaile (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑334/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, EKL 2007, lk I‑4529, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Sellega seoses tuleb meenutada, et kaubamärgi eristusvõime hindamiseks tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõtjalt pärinevana ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 22). Mitmeosalise kaubamärgi ühe osa eristusvõime hindamisel tuleb kohaldada sama kriteeriumi, hinnates selle kaubamärgiosa suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõtjalt pärinevana.
– Tähiste võrdlemisel arvesse võetavad asjaomaste kaubamärkide osad
39 Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei tähenda seda, et arvesse tuleb võtta vaid mitmeosalise kaubamärgi ühte koostisosa ja võrrelda seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase üldsuse mälus tekkinud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa (vt eespool punktis 37 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (eespool punktis 37 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 42, ja 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus avaldamata, punkt 43). Sellise juhtumiga võib olla tegemist siis, kui nimetatud koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kujutises üksi domineerima hakata, nii et selle kaubamärgi teised koostisosad on märgi tervikmuljes tähtsusetud (eespool viidatud kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 43).
40 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et taotletavate kaubamärkide domineeriv osa on taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 puhul sõnaline osa „golden eagle” ning taotletava kaubamärgi nr 1 puhul sõnaline osa „golden eagle” koos kotka kujutisega. Apellatsioonikoja arvates tundub, et punase kruusi ja kohviubade kujutis on taotletavates kaubamärkides üksnes kaunistav osa. Kuigi kujutisosade vahel on sarnasusi, ei ole asjaomased kaubamärgid kujutisosade vahel esinevate erinevuste ja sõnaliste osade puudumise tõttu varasemates kaubamärkides sarnased.
41 Kõigepealt tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoja kindlaks määratud kaubamärgiosad on taotletavate kaubamärkide domineerivad osad ning kas taotletavate kaubamärkide muid osi tuleb pidada tähtsusetuks.
42 Seoses taotletava kaubamärgiga nr 1 tuleb märkida, et see koosneb põhiliselt järgmistest osadest: kotka kujutis, selle osa alla paigutatud sõnaline osa „golden eagle”, sõnalise osa all olev punane kruus, milles on kohv ja mis asetseb kohviubadel ning punane riba, mis on kaubamärgi alumise parema nurgaga risti.
43 Tuleb märkida, et sõnalise osa „golden eagle” ja kotka kujutise kombinatsioon on taotletavas kaubamärgis nr 1 esmatähtsad. Nagu apellatsioonikoda rõhutas, kasutavad tarbijad kauba identifitseerimisel ja ostmisel tavaliselt sõnalist osa. Peale selle ei ole sõnalise osa suurus tähtsusetu. Samuti on tegemist väga eristava osaga, kuna see on asjaomaseid kaupu puudutavas osas väljamõeldis. Ka tarbija jaoks, kellel ei ole sõnalise osa tähendusest arusaamiseks piisavat inglise keele oskust, on see osa siiski väga eristav, kuna asjaomane tarbija tajub sõnalist osa kui väljamõeldist, millel puudub konkreetne tähendus. Ka kotka kujutisel on kohvi ja kohvijooke tähistades suur eristusvõime, kuna seda kujutist ei käsitata kui vihjet asjaomasele kaubale.
44 See-eest on taotletava kaubamärgi nr 1 alumisel osal oleva kohviubadel asetseva punase kruusi kujutisel seoses asjaomaste kaupadega nõrk eristusvõime. Punast kruusi ja kohviube ei saa pidada tugevalt eristusvõimeliseks, kuna need vihjavad asjaomastele kaupadele (vt piima ja piimatooteid tähistava lehmanaha kujutise kohta Üldkohtu 13. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑153/03: Inex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wiseman (lehmanaha kujutis), EKL 2006, lk II‑1677, punkt 36). Apellatsioonikoja eeskujul tuleb vastupidi leida, et tegemist on tavapäraste kaubamärgiosadega. Mis puutub kohvi või kohvijookide turustamisse, siis seostuvad sellega loomulikult kruusis valmis oleva kohvi kujutis ning kohvi kujutamine kohviubadena.
45 Siiski ei saa kohviubadel asetseva punase kruusi kujutisest koosnev osa olla taotletavast kaubamärgist nr 1 jäävas tervikmuljes täiesti tähtsusetu. Kuigi sellel osal on sõnalise osa ja kotkast kujutava kujutisosaga võrreldes palju väiksem võime tähistada asjaomaste kaupade päritolu, hõlmab see taotletavast kaubamärgist nr 1 siiski umbes poole ning see ei ole tähisest jäävas tervikmuljes täiesti tähtsusetu.
46 Mis puutub taotletavatesse kaubamärkidesse nr 2 ja 3, siis tuleb märkida, et need koosnevad peamiselt sõnalisest osast „golden eagle deluxe” tähiste vasakul pool, tähiste paremal pool asuvast punasest kruusist, milles on kohv ning alumises osas olevatest kohviubadest. Neis kaubamärkides tuleb pidada sõnalist osa „golden eagle” esmatähtsaks. Nagu eespool märgitud, on see sõnakombinatsioon asjaomaseid kaupu puudutavas osas väljamõeldis, saadakse sellest aru või mitte. Peale selle kaldub tarbija kauba identifitseerimisel ja ostmisel tavaliselt tuginema pigem sõnalisele osale kui kujutisosale. Pealegi on taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 kujutisosal nõrk eristusvõime. Siiski ei saa seda pidada täiesti tähtsusetuks. Kujutismärke ei saa taandada üksnes nende sõnalisele osale. Kuigi see on kirjutatud suurte tähtedega, võtab sõnaline osa enda alla kõigest asjaomaste kaubamärkide pindala teatava osa.
47 Kuna punasest kruusist ja kohviubadest koosnevat kujutisosa ei saa pidada taotletavatest kaubamärkidest jäävas tervikmuljes täiesti tähtsusetuks, ei tohiks asjaomaste tähiste võrdlemisel piirduda üksnes kaubamärkide esmatähtsate osadega.
48 Ka varasematel kaubamärkidel puudub osa, mis domineerib tähistes sedavõrd, et teised osad on kaubamärkidest jäävas tervikmuljes tähtsusetud.
49 Eeltoodu põhjal peab asjaomaste tähiste võrdlus põhinema nendest jääval tervikmuljel ning see võrdlus ei saa piirduda tähiste teatavate osadega.
– Visuaalne sarnasus
50 Käesoleval juhul tuleb kõigepealt analüüsida taotletavate kaubamärkide selle osa sarnasust, mis koosneb ühelt poolt kruusi ja kohviubade kujutisest ning teiselt poolt varasemast kaubamärgist, ja seejärel võrrelda varasemaid kaubamärke taotletavate kaubamärkidega tervikuna. Selles osas tuleb märkida, et miski ei keela kõigepealt analüüsida asjaomaste kaubamärkide sarnasust seoses kombineeritud kaubamärgi ühe osaga ning seejärel hinnata sarnasust üldmulje põhjal.
51 Seoses taotletava kaubamärgiga nr 1 tuleb märkida, et kaubamärgi alumisel osal ja varasematel kaubamärkidel on ühiseks osaks kohviubadel asetseva valge sisepinnaga punase kruusi kujutis. Peale selle on kõigi kaubamärkide puhul kruusisang paremale suunatud, kruus on täidetud kuuma joogiga (mis näib olevat kohv) ja kruusist tõuseb auru. Lisaks on nende kaubamärkide taustavärv sarnane, kuivõrd taotletava kaubamärgi nr 1 taust on oranž ning kuivõrd varasemal kaubamärgil IR 726641 ümbritseb kruusi samuti oranž särapärg. Ka taotletavas kaubamärgis nr 1 on kruusi ümbritsevat särapärga teataval määral võimalik eristada, olgugi et selle pärja kontuur ei ole nii selge kui varasemal kaubamärgil IR 726641.
52 Mis puutub taotletava kaubamärgi nr 1 ja varasemate kaubamärkide alumiste osade vahelistesse erinevustesse, siis tuleb märkida järgmist. Asjaomaste kaubamärkide kõige silmapaistvam erinevus seisneb asjaolus, et varasematel kaubamärkidel kujutatud punasel kruusil on välisküljel kuldne triip, mis taotletaval kaubamärgil nr 1 kujutatud punasel kruusil puudub. Peale selle on varasematel kaubamärkidel kujutatud kruusis olev kohv väga tumedat, peaaegu musta värvi, samas kui taotletavas kaubamärgis nr 1 on see helepruun. Lisaks on vastupidi varasematele kaubamärkidele taotletaval kaubamärgil nr 1 alumise parema nurgaga risti olev punane riba.
53 Taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 osas tuleb märkida, et neil on varasemate kaubamärkidega ühiseks osaks kohviubadel asetseva valge sisepinnaga punase kruusi kujutis. Peale selle on kõigi kaubamärkide puhul kruus täidetud kuuma joogiga (mis näib olevat kohv) ja kruusist tõuseb auru. Samuti esineb sarnasusi kaubamärkide taustavärvi osas, kuna taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 taustad on sarnaselt varasema kaubamärgiga IR 726641 osaliselt oranžid ning osaliselt pruunid.
54 Siiski ei ole taotletavatel kaubamärkidel nr 2 ja 3 kujutatud punasel kruusil vastupidi varasematele kaubamärkidele välisküljel kuldset triipu. Tuleb märkida, et taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 ning varasemate kaubamärkide vahel on perspektiivi ja kruusi nähtava osa vahel erinevusi. Varasemates kaubamärkides on kruusi sang suunatud paremale, samas kui taotletavatel kaubamärkidel nr 2 ja 3 on see suunatud vasakule. Varasematel kaubamärkidel on peaaegu kogu kruus nähtav ning üksnes selle väga väike osa on kaetud kohviubadega, millel ta asetseb. Taotletavatel kaubamärkidel nr 2 ja 3 on aga vaid kruusi ülemine osa nähtav ning sang näib olevat poolenisti ära lõigatud.
55 Peale selle on taotletavatel kaubamärkidel nr 2 ja 3 ristküliku kuju, mille pikkus on palju suurem kui kõrgus. Kruus ei ole paigutatud keskele, vaid nende kaubamärkide paremale poolele. Seevastu on varasemal kaubamärgil IR 633089 ruudu kuju ning varasem kaubamärk IR 726641 on niisuguse ristküliku kujuline, mille pikkus on lühem kui kõrgus. Varasemas kaubamärgis IR 726641 on kruus paigutatud keskele, võttes suurema osa kaubamärgi pindalast enda alla. Kohviubade ja tausta alla jääv pindala tundub suhteliselt väike. See-eest ei võta taotletavates kaubamärkides nr 2 ja 3 paremale poole paigutatud punane kruus pindala suurt osa kaugeltki enda alla. Varasemas kaubamärgis IR 633089 on kruus paigutatud kohviubade keskele. Kohvioad katavad kinni umbes veerandi selle kruusi kõrgusest. See-eest taotletavatel kaubamärkidel nr 2 ja 3 katavad kohvioad kinni pindalast palju suurema osa.
56 Mis puutub särapärga, millele hageja osutas kui varasemate kaubamärkide üheksa osa seast ühele (vt eespool punkt 26), siis leiab Üldkohus, et taotletavad kaubamärgid nr 2 ja 3 ei jäta sellist muljet, et särapärg ümbritseb kruusi. Nendest kaubamärkidest jääv mulje on pigem selline, et tähise vasakul pool on taust pruun ning et paremal pool ja keskel on taust oranž.
57 Taotletava kaubamärgi nr 3 osas tuleb ka märkida, et kruusis olev kohv on helepruuni värvi, samas kui varasematel kaubamärkidel on kohv väga tumedat, peaaegu musta värvi.
58 Kõigest eeltoodust tuleneb, et varasemaid kaubamärke ning taotletavate kaubamärkide seda osa, mis koosneb punase kruusi ja kohviubade kujutisest, tuleb pidada sarnaseks.
59 Seoses asjaomastest kaubamärkidest jääva tervikmulje võrdlusega tuleb kõigepealt meenutada, et taotletavate kaubamärkide osa, mis koosneb punase kruusi ja kohviubade kujutisest, on vähese eristusvõimega ning taotletavate kaubamärkide sõnalised osad ja taotletava kaubamärgi nr 1 kotkast kujutav kujutisosa on väga eristavad.
60 Peale selle on kohtupraktikas sedastatud, et kui mitmeosaline kaubamärk on moodustatud teatava osa ja teise kaubamärgi kõrvuti asetamisest, võib viimati nimetatud kaubamärk, isegi kui see ei ole mitmeosalise kaubamärgi domineeriv osa, säilitada mitmeosalises kaubamärgis iseseisva eristava tähtsuse. Sellisel juhul võib mitmeosalist kaubamärki ja kõnealust teist kaubamärki pidada sarnaseks (vt selle kohta eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus Medion, punktid 30 ja 37). Tuleb märkida, et eespool punktis 28 viidatud kohtuotsuses Medion käsitleti olukorda, kus varasem kaubamärk oli autentselt hilisemasse kaubamärki üle võetud. Tuleb aga leida, et ka siis, kui varasem kaubamärk ei ole hilisemasse kaubamärki autentselt üle võetud, on võimalik, et asjaomased tähised on varasema kaubamärgi ning hilisema kaubamärgi iseseisva eristava tähtsusega osa vahelise sarnasuse tõttu sarnased.
61 Käesoleval juhul tuleb taotletava kaubamärgiga nr 1 seoses märkida, et kuna kohviubadel asetseva punase kruusi kujutisest koosnev osa ei ole sellest tähisest jäävas tervikmuljes tähtsusetu ning arvestades selle osa ja varasemate kaubamärkide vahelist sarnasust, ei saa asjaomast kaubamärki ja varasemaid kaubamärke pidada üksteisest täiesti erinevateks. Kuna aga kohviubadel asetseva punase kruusi kujutisest koosnevat osa ei ole taotletavasse kaubamärki nr 1 autentselt üle võetud ning kuna taotletava kaubamärgi nr 1 see osa on vähese eristusvõimega, samas kui sõnaline osa ja kotka kujutisest koosnev kujutisosa on väga eristusvõimelised, tuleb selle kaubamärgi ja varasemate kaubamärkide visuaalset sarnasust pidada nõrgaks.
62 Mis puutub taotletavatesse kaubamärkidesse nr 2 ja 3, siis tuleb märkida ka seda, et kuna punase kohvikruusi ja kohviubade kujutisest koosnev osa ei ole sellest tähisest jäävas tervikmuljes täiesti tähtsusetu ning arvestades selle osa ja varasemate kaubamärkide vahelist sarnasust, siis ei saa neid kaubamärke ja varasemaid kaubamärke pidada üksteisest täiesti erinevateks.
63 Siiski tuleb rõhutada ka seda, et eespool punktides 54–57 osutatud erinevusi varasemate kaubamärkide ja taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 asjaomaste osade vahel, mis koosnevad punase kohvikruusi ja kohviubade kujutisest, ei saa jätta tähelepanuta. Kuna taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 sellel osal on vähene eristusvõime, samas kui nende kaubamärkide sõnalisel osa on tugev eristusvõime, tuleb taotletavate kaubamärkide ja varasemate kaubamärkide vahelist visuaalset sarnasust pidada nõrgaks.
64 Seoses apellatsioonikoja järeldusega, mille kohaselt on taotletavatel kaubamärkidel kujutatud punase kohvikruusi ja kohviubade kujutise ning varasematel kaubamärkidel kujutatud punase kohvikruusi ja kohviubade kujutise vahel varasemate kaubamärkide (iga vaidlustatud otsuse punkt 26) nõrka eristusvõimet arvestades märgatav erinevus.
65 Üks segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse võetav tegur on varasema kaubamärgi eristusvõime (Üldkohtu 16. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑112/03: L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), EKL 2005, lk II‑949, punkt 61, ja 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑134/06: Xentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pages jaunes (PAGESJAUNES.COM), EKL 2007, lk II‑5213, punkt 70; vt selle kohta ja analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EKL 1998, lk I‑5507, punkt 24). Selles osas tuleb rõhutada, et vahet tuleb teha varasema kaubamärgi eristusvõimest tuleneva teguri – mis on seotud sellisele kaubamärgile antud kaitsega – ja mitmeosalise kaubamärgi selle osa eristusvõime vahel, mis on seotud viimase võimega domineerida kaubamärgist jäävas tervikmuljes (Euroopa Kohtu 27. aprilli 2006. aasta määrus kohtuasjas C‑235/05 P: L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 43). Kuigi vastab tõele, et mitmeosalise kaubamärgi osa eristusvõimet tuleb tähise võimalike domineerivate osade kindlakstegemiseks uurida juba tähiste sarnasuse hindamise staadiumis, on varasema kaubamärgi eristusvõime aste üks asjaolu, mida tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames arvesse võtta. Seega ei ole varasemate kaubamärkide võimalikku nõrka eristusvõimet vaja tähiste sarnasuse hindamise staadiumis arvesse võtta.
– Foneetiline sarnasus
66 Hageja väidab, et apellatsioonikoda ei ole asjaomaseid tähiseid foneetiliselt hinnanud. Hageja arvates ei ole asjaolul, et taotletavatel kaubamärkidel on sõnaline osa, selles osas tähtsust, kuna neil kaubamärkidel on punase kruusi ja kohviubade kujutisest koosnev iseseisev eristav osa.
67 Selles osas piisab, kui märkida, et kuna varasematel kaubamärkidel ei ole sõnalist osa, siis ei ole asjaomaste kaubamärkide foneetiline võrdlus asjakohane. Ei saa väita, et asjaomased kaubamärgid on foneetiliselt sarnased selle tõttu, et tarbija kasutaks asjaomaste kaubamärkide kirjeldamiseks väljendeid „punane kruus” ja „kohvioad”. Taotletavatele kaubamärkidele viitamiseks kasutaks avalikkus nende kaubamärkide sõnalist osa ning ei kirjeldaks nende kujutisosa.
– Kontseptuaalne sarnasus
68 Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et viimane ei ole asjaomaseid kaubamärke kontseptuaalselt võrrelnud. Hageja väidab selles osas, et ühelt poolt on taotletava kaubamärgi nr 1 alumine osa ning taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 parempoolsed osad ning teiselt poolt varasemad kaubamärgid kontseptuaalselt identsed.
69 Ühtlustamisamet leiab, et asjaomaste kaubamärkide kontseptuaalne erinevus ilmneb selgesti, kuna varasematel kaubamärkidel ei ole taotletavatele kaubamärkidele iseloomulikku kuldse kotka kontseptsiooni.
70 Selles osas tuleb märkida, et apellatsioonikoda ei ole vaidlustatud otsustes asjaomaste tähiste kontseptuaalse sarnasuse osas tõesti sõnaselget otsust teinud. Samuti tuleb märkida, et taotletava kaubamärgi nr 1 alumine osa ning taotletavate kaubamärkide nr 2 ja 3 parempoolsed osad koosnevad punasest kohviga täidetud kruusist ja kohviubadest, nagu ka varasemad kaubamärgid.
71 Lisaks tuleb meenutada, et taotletavate kaubamärkide osal, mis koosneb kohviubadele asetatud punase kruusi kujutisest, on nõrk eristusvõime, kuna see on vihje asjaomasele kaubale.
72 Tuleb märkida, et kotka kontseptsioonil on seoses asjaomaste kaupadega suur eristusvõime, kuna sel kontseptsioonil ei ole nimetatud kaupadega mingitki seost (vt eespool punkt 43). Tuleb siiski märkida, et tarbija, kes ei oska sõna „eagle” tähendusest arusaamiseks piisavalt inglise keelt, ei taju taotletavates kaubamärkides nr 2 ja 3 kotka kontseptsioonile tehtud viidet.
73 Seega ei saa käesoleval juhul asjaomaste kaubamärkide kontseptuaalset sarnasust eitada.
74 Kõigest eeltoodust tuleneb, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsustes (kohtuasjas T‑5/08 tehtud vaidlustatud otsuse punkt 28 ning kohtuasjades T‑6/08 ja T‑7/08 tehtud vaidlustatud otsuste punkt 27) vääralt, et asjaomased kaubamärgid erinevad üksteisest. Kuna tähised on visuaalselt ja kontseptuaalselt – olgugi et vähesel määral – sarnased, siis oleks apellatsioonikojal tulnud vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosust hinnata.
75 Eeltoodu põhjal tuleb esimese väitega nõustuda ning vaidlustatud otsus sel alusel tühistada, ilma et oleks vaja kontrollida teist väidet.
2. Vaidlustatud otsuste muutmise taotlus
76 Hageja teise nõude kohta, et Üldkohus sedastaks, et taotletavate kaubamärkide registreerimise taotlused tuleb tagasi lükata, tuleb märkida järgmist.
77 Tuleb rõhutada, et määruse nr 40/94 artikli 63 lõikes 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 3) Üldkohtule ette nähtud vaidlustatud otsuse muutmise võimalus on põhimõtteliselt piiratud olukordadega, kus asja menetlusstaadium võimaldab teha otsuse, eeldades seda, et Esimese Astme Kohus on võimeline talle esitatud tõendite põhjal tegema otsuse, mida oleks pidanud tegema apellatsioonikoda (Üldkohtu 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑334/01: MFE Marienfelde vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Vétoquinol (HIPOVITON), EKL 2004, lk II‑2787, punkt 63). Käesoleval juhul ei võimalda asja menetlusstaadium otsust teha, kuna apellatsioonikoda ei ole vaidlustatud otsustes segiajamise tõenäosust igakülgselt hinnanud.
78 Seetõttu tuleb jätta hageja nõue vaidlustatud otsuseid muuta rahuldamata.
Kohtukulud
79 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikkel sätestab, et kui kaotanud poolel on mitu isikut, otsustab Üldkohus kohtukulude jaotamise.
80 Kuna ühtlustamisamet ja menetlusse astuja on käesoleval juhul vaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 1. oktoobri 2007. aasta otsused (asjad R 563/2006‑2, R 568/2006‑2 ja R 1312/2006‑2).
2. Jätta hagid ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista Société des produits Nestlé SA kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja Master Beverage Industries Pte Ltd-lt, kes ühtlasi kannavad ise oma kohtukulud.
Martins Ribeiro | Papasavvas | Dittrich |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 25. märtsil 2010 Luxembourgis.
Allkirjad