8. märtsil 2006. aastal esitatud hagi - Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-133/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Parlament (esindajad: H. Duintjer Tebbens, A. Caiola ja A. Auersperger Matić)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

tühistada EÜ artikli 230 alusel nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta¹ artikli 29 lõiked 1 ja 2 ning artikli 36 lõige 3;

teise võimalusena tühistada direktiiv 2005/85/EÜ täies ulatuses;

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlament esitab oma hagiavalduse toetuseks neli väidet: EÜ asutamislepingu rikkumine, nõukogu pädevuse puudumine kõnealuste sätete kehtestamiseks, olulise menetlusnõude rikkumine ja täpsemalt põhjenduse puudumine vaidlustatud sätete puhul ning lojaalse koostöö kohustuse täitmata jätmine.

Jättes endale õiguse vastu võtta ja muuta konsultatsioonimenetluse teel riikide ühise miinimumnimekirja, mida liikmesriigid käsitavad turvaliste päritoluriikidena ja turvaliste Euroopa kolmandate riikide nimekirja, rikkus nõukogu EÜ artikli 67 lõike 5 esimest taanet, mis näeb ette ülemineku kaasotsustusmenetlusele pärast seda, kui on vastu võetud õigusaktid, milles määratakse kindlaks varjupaiga- ja paguluspoliitikat reguleerivad ühiseeskirjad ja peamised põhimõtted. Nõukogul puudub pädevus kehtestada teiseses õigusaktis õiguslik alus järgnevate teiseste õigusaktide vastuvõtmiseks niivõrd, kuivõrd need ei kujuta endast rakendusmeetmeid.

Pealegi ei ole nõukogu õiguslikult piisavalt põhjendanud seda direktiivi 2005/85/EÜ artikli 29 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 36 lõikes 3 sisalduvat seadusandliku pädevuse klauslit, mis kujutab endast oluliste menetlusnõuete rikkumist. Lõpetuseks, nõukogu ei täitnud EÜ artiklis 10 ette nähtud lojaalse koostöö kohustust Euroopa Parlamendiga, kuivõrd vaidlustatud sätted eiravad Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepinguga antud kaasseadusandja rolli ning seda vaatamata 27. septembri 2005. aasta seadusandlikule resolutsioonile, mis võeti vastu kõnealust direktiivi käsitleva konsultatsioonimenetluse raames ja millega parlament juhtis nõukogu tähelepanu sellele küsimusele.

____________

¹ - ELT L 326, lk 13.