Kohtuasi T‑237/11

Lidl Stiftung & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi BELLRAM taotlus – Varasemad siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid RAM ja Ram – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Õigus olla ära kuulatud – Määruse nr 207/2009 artikli 63 lõige 2 ning artiklid 75 ja 76 – Vastulausemenetluse tähtajad

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 15. jaanuar 2013

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Ühtlustamisameti otsused – Kaitseõiguste tagamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 63 lõige 2, artiklid 75 ja 76)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale – Apellatsioonikoja läbiviidud kontroll – Ulatus – Kaitseõiguste tagamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 63 lõige 2, artikli 64 lõige 1 ning artiklid 75 ja 76)

3.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust vaid selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristusvõimet

(Nõukogu määrus nr 207/15, artikli 15 lõike 1 punkt a ning artikli 42 lõiked 2 ja 3)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi nõrk eristusvõime – Mõju

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärgid BELLRAM ja RAM

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

7.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 23 ja 24)

2.      Määruse nr 297/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 64 lõikest 1 tuleneb, et pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse ja ta võib selle raames eelkõige „tegutseda edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires”, st ta võib teha ise vastulause kohta otsuse, lükates selle tagasi või tunnistades selle põhjendatuks, millega ta seega kinnitab või tühistab asja esimese astmena otsustanud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) talituse otsuse. Niisiis tuleneb sellest sättest, et talle esitatud kaebuse alusel on apellatsioonikoja ülesanne kontrollida täielikult uuesti vastulause põhjendatust nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude osas.

Kuna vastulause tugines just nimelt ühele varasemale sõnamärgile ja kuna apellatsioonikoda oli määruse nr 207/2009 artikli 64 lõike 1 alusel pädev käsitlema üksnes selle varasema kaubamärgi taotletud kaubamärgiga segiajamise tõenäosust, siis oleks selle määruse artikli 76 lõike 1 põhjal hageja pidanud apellatsioonikojale esitatud kaebuses välja tooma oma seisukoha selle varasema sõnamärgi kohta, kui ta soovis, et apellatsioonikoda seda vaidlustatud otsuses käsitleks.

Nimelt ei nähtu määruse nr 207/2009 artikli 63 lõikest 2 ja artiklitest 75 ja 76, mis näevad ette õiguse olla ära kuulatud, ega kohtupraktikast, et apellatsioonikoda peab pooltelt taotlema nende seisukohti taotletud kaubamärgi mõne varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosuse kohta juhul, kui apellatsioonikoda tugineb segiajamise tõenäosuse uurimisel varasemale kaubamärgile, millega vastulausete osakond ei arvestanud, kuid mis oli õiguspäraselt esitatud vastulause toetuseks. Seega ei rikkunud apellatsioonikoda hageja õigust olla ära kuulatud sellega, et ei palunud sõnaselgelt viimasel esitada seisukohta varasema sõnamärgi kohta, millega vastulausete osakond ei olnud arvestanud.

(vt punktid 25 ja 27–29)

3.      Ühenduse kaubamärgi taotlusele esitatava vastulause aluseks oleva varasema siseriikliku või ühenduse kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendite hulka peab vastavalt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 15 lõike 1 punktile a koostoimes artikli 42 lõigetega 2 ja 3 kuuluma ka tõendid varasema kaubamärgi kasutamise kohta kujul, mis erineb selle kaubamärgi registreeritud kujust vaid selliste elementide poolest, mis ei muuda selle kaubamärgi eristusvõimet.

(vt punkt 61)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 78 ja 83)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 80–82 ja 92)

6.      Sõnalise tähise BELLRAM, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 29 kuuluva kauba „juust” jaoks, ja Hispaanias selle kokkuleppe samasse klassi kuuluvate kaupade „värske piim, kondenseeritud piim ja piimapulber, juust, või, jogurt, kefiir ja muud piimasaadused” ja „loomse päritoluga toiduained; toiduõlid ja toidurasvad; kuivatatud köögiviljad ja muud töödeldud või konserveeritud köögiviljad, tarretised ja keedised; looma-, linnu- ja ulukiliha; munad; salatikastmed; piimajoogid (põhikomponent piim); loetelusse ei kuulu kala ja konserveeritud mereannid” jaoks registreeritud varasema sõnamärgi RAM vahel esineb Hispaania keskmise tarbija jaoks määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses segiajamise tõenäosus, kuna kaubad „piim” ja „juust” on väga sarnased ning asjaomased tähised on nende visuaalset ja foneetilist sarnasust arvestades sarnased.

(vt punktid 84, 90, 102 ja 105)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 86)