Kohtuasi T‑361/13

(avaldamine väljavõtetena)

Menelaus BV

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk VIGOR – Varasemad ühenduse ja rahvusvahelised kujutismärgid VIGAR – Kasutamise kohta esitatud tõendite vastuvõetavus, kui need asuvad CD‑ROM‑il – Pärast ette nähtud tähtaega esitatud täiendavate tõendite arvessevõtmine – Varasemate kaubamärkide tegelik kasutamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 15 ja artikli 57 lõige 2 – Kuju, mis erineb selliste elementide poolest, mis ei muuda eristusvõimet

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 18. novembri 2015. aasta otsus

1.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Taotluse menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Tegelik kasutamine – Mõiste – Hindamiskriteeriumid – Usaldusväärsete ja objektiivsete tõendite nõue – Tõendamise kord ja vahendid – Piirangute puudumine – Kasutamise kohta esitatud tõendite vastuvõetavus, kui need asuvad CD‑ROM‑il

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 57 lõiked 2 ja 3; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 22 lõige 4 ja artikli 40 lõige 6)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsused – Võrdse kohtlemise põhimõte – Hea halduse põhimõte – Ühtlustamisameti varasem otsustuspraktika – Seaduslikkuse põhimõte – Vajadus viia igal konkreetsel juhul läbi range ja täielik kontroll

1.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse määrust nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, muudetud redaktsioonis, eeskirja 22 lõikest 4 tuleneb, et seal sisalduv tõendite loetelu (pakendid, kataloogid, arved jne) ei ole ammendav, kuna seal on märgitud, et see „piirdub põhimõtteliselt” nimetatud näidete loeteluga. Lisaks on kohtupraktikas juba kinnitatud, et kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise kord ja vahendid ei ole piiratud. Selles osas on selge, et audio‑ või videomaterjalid nagu raadio‑ või telereklaam ei ole tõendina välistatud. Üldiselt aga on need kättesaadavad infokandjal nagu CD‑ROM või mälupulk, ning neid ei saa esitada paberkandjal või niisugusest paberdokumendist tehtud elektroonilise faili kujul.

See ei puuduta tõendeid nagu arved ja kataloogid, mida võis esitada paberkandjal või skaneeritud dokumente sisaldava failina, kuid mis olid esitamiseks salvestatud CD‑ROM‑ile. Ehkki tõendite esitamine CD‑ROM‑il ei ole vastuolus eespool meelde tuletatud põhimõtetega, puudutab tõstatatud küsimus ennekõike Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) tõendite edastamise korda. Igal juhul ei ole määruse nr 2868/95 sätetega, mis käsitlevad konkreetselt ühtlustamisametile teabe edastamist, vastuolus tõendite edastamine CD‑ROM‑il.

Ei ole välistatud, et tõendite esitamine CD‑ROM‑il, mis sisaldab mitut elektroonilist faili, võib muuta palju keerulisemaks selliselt esitatud tõendite analüüsimise, võrreldes neid paberkandja või lihtsa skaneeritud dokumente sisaldava failiga, mis võimaldab neid identse väljatrükina lihtsalt taasesitada. Selles osas lasub pooltel, kes esitavad tegeliku kasutamise kohta tõendid CD‑ROM‑il, kohustus tagada, et nimetatud tõendite loetavus ei kahjustaks nende tõendusjõudu.

(vt punktid 23–29, 34 ja 35)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 37 ja 38)