Language of document :

Kohtuasi C7/21

LKW WALTER Internationale Transportorganisation AG

versus

CB jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bezirksgericht Bleiburg)

 Euroopa Kohtu (neljas koda) 7. juuli 2022. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Dokumentide kättetoimetamine – Määrus (EÜ) nr 1393/2007 – Artikli 8 lõige 1 – Ühenädalane tähtaeg dokumendi vastuvõtmisest keeldumise õiguse kasutamiseks – Ühes liikmesriigis tehtud ja teises liikmesriigis ainult esimese liikmesriigi keeles kätte toimetatud sundtäitmismäärus – Esimese liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud kaheksapäevane tähtaeg sellele määrusele vastuväite esitamiseks – Vastuväite esitamise tähtaeg, mis hakkab kulgema samal ajal kui tähtaeg dokumendi vastuvõtmisest keeldumise õiguse kasutamiseks – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine – Määrus nr 1393/2007 – Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine – Dokumendi adressaadile teatud tingimustel antud õigus – Ühenädalane tähtaeg keeldumiseks – Dokumendi peale selle päritoluriigis kaebuse esitamise tähtaeg, mis hakkab kulgema samal ajal kui selle dokumendi vastuvõtmisest keeldumise tähtaeg – Lubamatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007, põhjendused 2 ja 10 ning artikli 8 lõige 1)

(vt punktid 36, 39, 41, 45–49 ja resolutsioon)

Kokkuvõte

Aastal 2019 toimetas Sloveenia kohus Austrias asuvale äriühingule LKW WALTER Internationale Transportorganisation AG kätte sundtäitmismääruse, mis oli tehtud tagaselja, autentsete dokumentide alusel, ja sloveeni keeles. Seda äriühingut esindanud Austria advokaadid esitasid seejärel nimetatud määrusele vastuväite. See jäeti aga läbi vaatamata, kuna vastuväide oli esitatud pärast Sloveenia õiguses ette nähtud kaheksapäevase tähtaja möödumist, mis hakkas kulgema täitmismääruse kättetoimetamisest.

Selle vastuväite läbi vaatamata jätmise tõttu esitas äriühing Bezirksgericht Bleiburgile (Bleiburgi esimese astme kohus, Austria) nende advokaatide vastu vastutuse tuvastamise hagi. Viimased väitsid vastu, et Sloveenia õiguses vastuväite esitamiseks ette nähtud tähtaeg on muu hulgas vastuolus määrusega nr 1393/2007, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist,(1) ja õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 47. Kui neid sätteid oleks õigesti kohaldatud, ei oleks saanud vastuväidet hilinenud esitamise põhjendusel läbi vaatamata jätta.

Neid argumente arvestades küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus eelkõige, milline on Sloveenia õiguses vastuväite esitamiseks ette nähtud kaheksapäevase tähtaja suhe määruse nr 1393/2007 artikliga 8. See säte lubab kättetoimetatava dokumendi adressaadil keelduda ühe nädala jooksul dokumendi vastuvõtmisest, kui – nagu käesolevas asjas – see ei ole koostatud mõnes keeles, millest adressaat peaks aru saama, või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte sellisesse keelde.

Eelotsusetaotluse alusel asja arutanud Euroopa Kohus otsustas, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikega 1 koostoimes harta artikliga 47 on vastuolus kättetoimetatava dokumendi koostanud ametiasutuse liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud, et viidatud artikli 8 lõikes 1 sätestatud ühenädalase tähtaja, mille jooksul dokumendi adressaat võib keelduda selle vastuvõtmisest ühel nimetatud sättes ette nähtud põhjustel, algus langeb kokku liikmesriigis selle dokumendi peale kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja algusega.

Euroopa Kohtu hinnang

Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et õigus keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, mis on ette nähtud määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1, võimaldab tagada selle dokumendi adressaadile kaitseõigused, järgides õiglase kohtumenetluse nõudeid, mis on sätestatud harta artikli 47 teises lõigus. Seega on oluline tagada, et isik, kellele tuleb kätte toimetada dokument, mis on koostatud muus keeles kui keel, millest ta peaks aru saama, oleks tegelikult võimeline kasutama õigust keelduda dokumendi vastuvõtmisest, mis on osa tema põhiõigusest tõhusale kohtulikule kaitsele.

Eelkõige eeldab kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest keeldumise õiguse soovitav toime ühelt poolt, et adressaati oleks teavitatud selle õiguse olemasolust. Selleks on ette nähtud määruse nr 1393/2007 II lisas sisalduva tüüpvormi kohustuslik ja süstemaatiline kasutamine. Teiselt poolt peab adressaadil olema terves ulatuses kasutada selle määruse artikli 8 lõikes 1 ette nähtud ühe nädala pikkune tähtaeg, et hinnata, kas dokument vastu võtta või keelduda sellest ning viimasel juhul dokument tagastada.

Järelikult, kui kättetoimetatavat dokumenti ei ole koostatud ühes määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 nimetatud keeltest või sellesse tõlgitud, siis ei saa dokumendi vastuvõtmisest keeldumise õiguse kasutamiseks ette nähtud ühenädalase tähtaja algus – ilma et see kahjustaks selle sätte soovitavat toimet koostoimes harta artikliga 47 – kokku langeda selle tähtaja algusega, mis on ette nähtud dokumendi koostanud ametiasutuse liikmesriigi õigusnormides kaebuse esitamiseks. Viimasena nimetatud tähtaeg peab põhimõtteliselt algama pärast esimese ühe nädala pikkuse tähtaja lõppu.

Kui see oleks teisiti, tekiks oht, et dokumendi adressaat valiks pigem dokumendi vastuvõtmisest keeldumise, et mitte sattuda piiriülesest olukorrast tulenevalt menetluslikult ebasoodsamasse olukorda. Selline stiimul oleks vastuolus määruse nr 1393/2007 eesmärgiga, milleks on soodustada tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kiiret edastamist, kahjustamata nende dokumentide adressaadi kaitseõiguste tagamist. Määruse nr 1393/2007 tõhususe tagamiseks tuleks dokumentide kättetoimetamisest keeldumist seega lubada üksnes erandjuhtudel.


1      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT 2007, L 324, lk 79).