Kohtuasi T‑189/06

Arkema France SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Vesinikperoksiid ja naatriumperboraat – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Rikkumise süüks panemine – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine – Hea halduse põhimõte – Trahvid – Koostööteatis

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

2.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Mitut adressaati puudutav otsus

(EÜ artiklid 81, 82 ja 253)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju – Karistatud ettevõtja suuruse ja kogukäibe arvesse võtmine – Asjakohasus – Kordaja kasutamine lähtesumma suhtes

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta, mis on võetud pärast teisi, korduvust arvessevõtvaid süüdimõistvaid otsuseid – Ne bis in idem põhimõtte rikkumine – Puudumine

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 18 ja artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 21 ja punkti 23 alapunkt b)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 18 ja artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 21 ja punkti 23 alapunkt b)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Süüdistatud ettevõtja ja komisjoni vahelise koostöö arvessevõtmine väljaspool koostööteatisega sätestatud raamistikku – Tingimused – Piirid

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 96/C 207/04; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3, ja komisjoni teatis 2002/C 45/03)

1.      Tütarettevõtja tegevuse võib emaettevõtjale süüks panna eelkõige siis, kui tütarettevõtja – olgugi et tal on eraldi õigusvõime – ei määra oma tegevust turul kindlaks iseseisvalt, vaid rakendab enamjaolt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid ja seda eelkõige majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete tõttu, mis neid kahte õigussubjekti seovad. See on nii seetõttu, et sellises olukorras kuuluvad emaettevõtja ja tema tütarettevõtja samasse majandusüksusesse ja moodustavad seega ühe ettevõtja EÜ artikli 81 tähenduses, mis lubab komisjonil teha trahve määrava otsuse emaettevõtja suhtes, ilma et oleks vaja tuvastada viimase isiklikku seotust rikkumisega.

Juhul kui emaettevõtja osalus liidu konkurentsieeskirjade rikkumise toime pannud tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis on 100%, võib see emaettevõtja esiteks avaldada oma tütarettevõtja tegevusele otsustavat mõju ning teiseks esineb lihtne eeldus, et kõnealune emaettevõtja avaldab tegelikult oma tütarettevõtja tegevusele otsustavat mõju. Selleks et eeldada, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtja kaubanduspoliitikale otsustavat mõju, piisab neil asjaoludel sellest, kui komisjon tõendab, et tütarettevõtja 100% osalus kuulub emaettevõtjale. Komisjonil on seejärel võimalik pidada emaettevõtjat tema tütarettevõtjale määratud trahvi tasumise eest solidaarselt vastutavaks, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja, kelle kohustus on see eeldus ümber lükata, esitab piisavad tõendid selle kohta, et tema tütarettevõtja tegutseb turul iseseisvalt.

Tütarettevõtja kapitalis osaluse omamise struktuur on piisav kriteerium kõnealuse eelduse seadmiseks, ilma et komisjon oleks kohustatud esitama täiendavaid andmeid emaettevõtja poolt tegelikult mõju avaldamise kohta. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et niisuguseid täiendavaid andmeid võidi esitada teistes juhtumites.

Kui tütarettevõtja kapitali 100% või peaaegu 100% kontrollimisest piisab sellise eelduse seadmiseks kõigi otsuse – millega määratakse konkurentsiõiguse rikkumise tõttu trahv – adressaatide suhtes ning kui seda eeldust ümberlükkavad argumendid puuduvad, siis asjaolu, et komisjon esitas selle otsuse teatud adressaatide puhul täiendavad tõendid kas selleks, et tugevdada järeldust, mis juba õiguspäraselt tulenes tütarettevõtja kapitali täielikust kontrollimisest, või selleks, et vastata asjaomaste ettevõtjate esitatud argumentidele, tähendab üksnes, et komisjoni poolt kohaldatavad põhimõtted ei olnud kõigi adressaatide puhul ühesugused ning adressaate ei ole koheldud võrdselt.

(vt punktid 31–34, 46 ja 47, 52 ja 53, 59)

2.      Kui komisjon kohaldab selleks, et panna emaettevõtjale süüks tütarettevõtja rikkumist, eeldust, et emaettevõtja avaldab oma tütarettevõtjale otsustavat mõju, siis on emaettevõtja kohustatud esitama piisavad tõendid selle kohta, et tütarettevõtja tegutseb turul iseseisvalt.

Selles suhtes tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid, mis puudutavad seda tütarettevõtjat emaettevõtjaga siduvaid majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid ning mis võivad sõltuvalt olukorrast varieeruda. Seda hinnangut ei tohi piirata ainult aspektidega, mis puudutavad tütarettevõtja kaubanduspoliitikat selle kitsas tähenduses, näiteks turustusstrateegia või hinnapoliitikaga. Kõnealust eeldust ei saa ümber lükata pelgalt tõendamisega, et tütarettevõtja juhib ise neid kaubanduspoliitika konkreetseid aspekte, selleks juhiseid saamata.

Ainult asjaolust, et emaettevõtja on valdusühing, ei piisa selle välistamiseks, et ta avaldas oma tütarettevõtjale otsustavat mõju eelkõige kontserni sees finantsinvesteeringute koordineerimise teel. Äriühingute kontsernide kontekstis on valdusühingu puhul tegemist äriühinguga, kes koondab endasse osalused erinevates äriühingutes ning kelle ülesanne on tagada nende ühtne juhtimine.

Lisaks on kontsernis ülesannete jagamine tavapärane nähtus, millest ei piisa, et lükata ümber nimetatud eeldus, et emaettevõtja avaldas oma tütarettevõtjale otsustavat mõju.

Mis puudutab emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel teavitamissüsteemi puudumist, siis ei saa asjaolu, et tütarettevõtja ei rakendanud asjaomasel turul kunagi oma emaettevõtja heaks konkreetset teavitamispoliitikat, olla piisav tema iseseisvuse tõendamiseks, arvestades asjaolu, et tütarettevõtja iseseisvust ei hinnata ainult ettevõtja igapäevase juhtimise aspektide seisukohast.

(vt punktid 67–69, 74, 76, 78)

3.      EÜ artikliga 253 nõutav põhjendus peab vastama asjaomase akti laadile, sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli. Ei ole nõutav, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna akti põhjenduste vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades.

Juhul kui EÜ artikli 81 kohaldamise otsus puudutab mitut adressaati ja tekitab probleemi rikkumise süüks panemise seisukohast, peab see sisaldama piisavaid põhjendusi iga adressaadi osas, eriti nende osas, kes vastavalt otsusele peavad rikkumise eest vastutama. Nii peab otsus rikkumise eest solidaarselt vastutavaks peetava emaettevõtja suhtes sisaldama üksikasjalikku ülevaadet põhjendustest, mis õigustavad rikkumise sellele äriühingule süüks panemist.

Kui komisjon tugineb eeldusele, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtja tegevusele otsustavat mõju, ja kui asjaomased äriühingud on haldusmenetluses esitanud selle eelduse ümberlükkamiseks tõendeid, nagu käesolevas asjas, siis peab otsus sisaldama nende põhjenduste piisavat kokkuvõtet, mis põhjendavad komisjoni seisukohta, mille kohaselt need tõendid ei olnud kõnealuse eelduse ümberlükkamiseks piisavad. Siiski ei ole komisjon kohustatud seisukohta võtma kõigi huvitatud isikute esitatud argumentide osas. Seetõttu ei saa talle ette heita, et ta ei andnud ettevõtja igale argumendile täpset vastust. Selline üldine vastus võib nimelt olenevalt juhtumi asjaoludest olla piisav selleks, et ettevõtja saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta ning Üldkohus saaks teostada kontrolli.

(vt punktid 89–91, 96)

4.      Komisjonil on trahvisummade kindlaksmääramisel kaalutlusruum, et suunata ettevõtjate tegevust konkurentsieeskirjade järgimisele. Komisjon peab trahvisumma kindlaksmääramisel tagama selle hoiatava mõju ja võib selleks arvesse võtta muu hulgas asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikku võimsust.

Vajadus tagada trahvi piisavalt hoiatav mõju nõuab, et trahvi suurus kujundataks selliselt, et trahv ei muutuks tähtsusetuks või vastupidi ülemäära suureks eelkõige kõnealuse ettevõtja rahalise suutlikkuse seisukohast vastavalt nõuetele, mis tulenevad ühelt poolt vajadusest tagada trahvi tõhusus ja teiselt poolt proportsionaalsuse põhimõtte järgimisest.

Just asjaomase ettevõtja võimalus leida kergemini oma trahvi maksmiseks vajalikud rahalised vahendid võib õigustada trahvi piisavalt hoiatava mõju tagamiseks kordaja kasutamist. Sellega seoses ei ole komisjon kohustatud tuvastama seost asjaomase ettevõtja vahendite kasutamise ja kõnealuse rikkumise vahel, vaid võib õiguspäraselt arvesse võtta ettevõtja kogusuurust. Kuna komisjoni poolt kohaldatud suurendus põhineb õiguspäraselt asjaomase ettevõtja suurusel, kuivõrd rikkumise käigus kasutatud vahendid ei kujuta endast asjakohast kriteeriumi, ei saa selle kohaldamise näol olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pelga asjaolu tõttu, et suurendus ei erista rikkumise toime pannud ettevõtjaid selle kriteeriumi alusel. Lisaks ei saa suurendust pidada hoiatuseesmärgi seisukohast ebaproportsionaalseks, kui see on täielikult põhjendatud, võttes arvesse asjaomase ettevõtja suurust, millest annab tunnistust selle ettevõtja eriti suur ülemaailmne käive.

(vt punktid 113–115, 117–120)

5.      Non bis in idem põhimõtet kohaldatakse juhul, kui on täidetud kolm tingimust: asjaolud on samad, rikkumise toime pannud isik on sama ja kaitstav õigushüve on sama. See põhimõte keelab niisiis karistada sama isikut rohkem kui ühe korra sama õigusvastase teo eest sama õigushüve kaitsmiseks. Kuna komisjon ei võtnud otsuses varasemaid rikkumisi arvesse mitte selleks, et nende eest teist korda karistust määrata, vaid üksnes selleks, et karistada asjaomast ettevõtjat tema osalemise eest nimetatud otsuses nimetatud kartellis, võttes arvesse tema rikkumiste kordumist, ei riku non bis in idem põhimõtet asjaolu, et komisjon võttis neid samu rikkumisi juba arvesse varasemates otsustes.

(vt punktid 127 ja 128)

6.      Teatise – mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul – punktidest 21 ja 23 nähtub, et selleks, et ettevõtja trahvi saaks vähendada, peab ta esitama komisjonile tõendid, millel on komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus.

Peale selle on komisjon nimetatud koostööteatise punkti 23 alapunktis b ette nähtud vahemike kohaldamisel kohustatud kindlaks tegema hetke, mil ettevõtja selle tingimuse täitis.

Seda tõlgendust kinnitab kõnealuses teatises kehtestatud süsteemi ülesehitus, milles on ette nähtud kolm eraldi vahemikku „esimesele”, „teisele” ja „järgmistele” ettevõtjatele, kes vastavad kõnealusele tingimusele, mis tähendab seega, et komisjon teeb kindlaks täpse hetke, mil asjaomane ettevõtja täidab trahvisumma vähendamise tingimused, võrreldes esitatud tõendeid nendega, mis olid taotluse esitamise ajal juba komisjoni valduses. Komisjon tugineb õigesti ühelt poolt kronoloogilisele kriteeriumile ja teiselt poolt ettevõtjate koostöö kõrgendatud lisaväärtusele, kui ta analüüsib vastavalt nimetatud teatise punktis 21 ette nähtud tingimusele, kas esitatud tõenditel on iga konkreetse taotluse esitamise ajal komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus.

See lähenemisviis, milles võetakse arvesse nii koostöö ajalist kui ka kvalitatiivset aspekti ning premeeritakse ettevõtjat, kes esimesena täitis trahvi vähendamise tingimused, vastab nimetatud teatisega taotletavatele eesmärkidele, kuna see õhutab koostööd teha soovivaid ettevõtjaid sekkuma uurimisse võimalikult vara, esitades oma esimeses taotluses kõik tõendid, mis on nende valduses. Tekitades stiimuli ületada olulise lisaväärtuse künnis alates esimesest taotlusest, võimaldab see lähenemisviis välistada, et koostöötaotluse esitav ettevõtja jaotab oma koostööpingutuse kogu menetluse peale. Võttes lisaks arvesse, et koostööteatis põhineb lähenemisviisil, mis toob kaasa vajaduse teha kindlaks taotluste täpne kronoloogiline järjekord ja mis vastab läbipaistvuse ja õiguskindluse eesmärkidele, ei saa selle kohaldamine erineda vastavalt sellele, kas taotluste esitamise vaheline aeg on pikk või lühike.

(vt punktid 146–148, 153–155)

7.      Kuigi komisjon ei saa kartelli liikmete tehtud koostöö hindamisel jätta arvestamata võrdse kohtlemise põhimõtet, on tal lai kaalutlusõigus konkreetse ettevõtja tehtud koostöö kvaliteedi ja kasulikkuse hindamisel. Seega saab kritiseerida üksnes komisjoni ilmset hindamisviga.

(vt punkt 168)

8.      Teatise – mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul – kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste korral ei saa huvitatud isik üldjuhul komisjonile õiguspäraselt ette heita, et ta ei võtnud kergendava asjaoluna arvesse tema koostöö taset väljaspool koostööteatise õiguslikku raamistikku. Kui komisjon võttis ettevõtja koostööd arvesse ning vähendas trahvisummat koostööteatise alusel, siis ei saa komisjonile õiguspäraselt ette heita, et ta ei vähendanud hagejale määratud trahvi summat täiendavalt väljaspool kõnealuse teatise kohaldamisala.

(vt punktid 178 ja 179)