28. septembril 2012 esitatud hagi - Distillerie Bonollo jt versus nõukogu

(kohtuasi T-431/12)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Distillerie Bonollo SpA (Formigine, Itaalia), Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA (Borgoricco, Itaalia), Distillerie Mazzari SpA (Sant'Agata sul Santerion, Itaalia), Caviro Distillerie Srl (Faenza, Itaalia) ja Comercial Química Sarasa, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: Solicitor R. MacLean)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 26. juuni 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 626/2012, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks² (edaspidi "vaidlustatud määrus"), artikkel 1 osas, milles Ninghai Organic Chemical Factory ja Changmao Biochemical Engineering Company Co. Ltd suhtes kohaldatud dumpinguvastased tollimaksud kehtestati õigusvastaselt, kuna tehti ilmseid hindamisvigu, mis toovad kaasa meetme õigusvastasuse, rikuti nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi "dumpinguvastane algmäärus") artiklit 2 ja artikli 11 lõiget 9 ja hagejate kaitseõigusi ning ei põhjendatud vaidlustatud määrust piisavalt;

näha ette vaidlustatud määruse jõussejätmine, kuni nõukogu on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 264 võtnud Üldkohtu otsuse elluviimiseks vajalikud meetmed;

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt ja võimalikelt menetlusse astujatelt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

Esimene väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea, kui ta muutis võrdlusriigi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavat metoodikat, ilma et ta oleks piisavalt põhjendanud seda, et asjaolud on muutunud, ning seeläbi rikkus dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõiget 9.

Teine väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea, kui ta ei võtnud arvesse tegelikku müügihinda võrdlusriigi siseturul ning kasutas ekslikult arvestuslikku väärtust, rikkudes seeläbi dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 7 punkte a ja b.

Kolmas väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea, kui ta kasutas Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas kehtivat benseeni hinda, selle asemel et kasutada tegeliku tooraine hinda tootmisriigis, rikkudes seeläbi dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõiget 3, ning sai tulemuseks vale suurusega normaalväärtuse, mida kohaldati uuesti läbivaatamisel.

Neljas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, kuna ta moonutas arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel tootmiskulusid ja kasutas tooraine hinda, mis ei olnud samaväärne, rikkudes seeläbi dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõiget 3.

Viies väide, et kostja ja Euroopa Komisjon rikkusid hagejate kaitseõigusi, kuna nad ei võimaldanud neil tutvuda teabega, mis oli vajalik selleks, et hagejatel oleks võimalik mõista normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud metoodikat, ning samuti ei esitanud piisavaid põhjendusi võrdlusriigi normaalväärtuse arvutamise ja vastavate kasutatud dumpingumarginaalide oluliste aspektide kohta, muutes vaidlustatud määruse seeläbi õigusvastaseks.

____________

¹ - Nõukogu 26. juuni 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 626/2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 349/2012, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT, L 182, lk 1).

² - Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51), muudetud kujul.