ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

9. september 2009

Kohtuasi T‑375/08 P

Bart Nijs

versus

Euroopa Ühenduste Kontrollikoda

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Kontrollikoja otsus pikendada oma peasekretäri ametiaega – 2004. aasta hindamise käigus apellandi edutamata jätmine – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 26. juuni 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F‑108/07: Nijs vs. kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) selle kohtumääruse tühistamiseks.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Euroopa Ühenduste Kontrollikoja käesoleva kohtuastme kohtukulud välja Bart Nijsilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatud hagi – Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli ja Avaliku Teenistuse Kohtu artikli normatiivse sisu samasus – Avaliku Teenistuse Kohtu selle artikli kohaldamine kohtuasjale, mis algatati enne selle kodukorra jõustumist

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 111; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76; nõukogu otsus 2004/752, artikli 3 lõige 4)

2.      Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Kohtujuristi ärakuulamine – Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olematu formaalsus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 111; nõukogu otsus 2004/752, artikli 3 lõige 4)

3.      Menetlus – Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatud hagi – Teine seisukohtade esitamise võimalus – Avaliku Teenistuse Kohtu kaalutlusõigus

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 7 lõige 3)

4.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

5.      Apellatsioonkaebus – Apellatsioonkaebuses õigusväidete ja argumentide esitamine – Ebapiisavalt täpsustatud väide – Viide kõikidele lisadele – Lubamatus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 punkt c)

6.      Apellatsioonkaebus – Väited – Avaliku Teenistuse Kohtu kohtukulusid puudutava otsuse peale esitatud väide – Vastuvõetamatus kõigi teiste väidete tagasilükkamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 2)

1.      Juhul kui Avaliku Teenistuse Kohus kohaldas kohtupraktikast tulenevaid nõudeid järgides samaaegselt Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklit 111 ja Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklit 76 asjale, mis algatati enne Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra jõustumist, siis hageja ei saa õigustatult väita, et oma hagi esitamise hetkel ei olnud tal võimalik teada norme, mille alusel tema hagi rahuldamata jäeti. Nimetatud artiklite 111 ja 76 normatiivne sisu on Avaliku Teenistuse Kohtu menetlustele kohaldamise osas rangelt sama. Kuna Esimese Astme Kohtu kodukorra tekst avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas 30. mail 1991, on see kõigile teada.

(vt punktid 21, 23, 24 ja 28)

Viited: Euroopa Kohus, 12. juuli 1989, kohtuasi 161/88: Binder (EKL 1989 lk I‑2415, punkt 19).

2.      Kuna Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 111 kohaldamine mutatis mutandis Avaliku Teenistuse Kohtu menetlustele kuni viimati nimetatud kohtu kodukorra jõustumiseni eeldab tingimata Avaliku Teenistuse Kohtu sisemise korralduse arvestamist, ei saa see säte muuta kohustuslikuks mingisugust kohtujuristi sekkumist Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusse. EÜ asutamisleping, otsus 2004/752, millega asutatakse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, ega Euroopa Kohtu põhikiri ei näe ette, et Avaliku Teenistuse Kohut abistaksid kohtujuristid. Samuti ei ole ette nähtud, et kindlaksmääratud kohtuasjades saaks Avaliku Teenistuse Kohus määrata mõne selle kohtu liikme täitma kohtujuristi ülesandeid.

(vt punkt 22)

Viited: Esimese Astme Kohus, 8. september 2008, kohtuasi T‑222/07 P: Kerstens vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 49 ja 50).

3.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõikest 3 nähtub selgelt, et Avaliku Teenistuse Kohtul ei ole kohustust nõuda pooltelt teist seisukohtade esitamist. Sellist esitamist nõudev otsus on hõlmatud Avaliku Teenistuse Kohtu kaalutlusõigusega, mida viimane kasutab vastavalt oma teabevajadusele. Seega ei teki selle sätte sõnastusest hagejal õiguspärast ootust, et pärast hagiavalduse esitamist on võimalik teine seisukohtade esitamine.

(vt punkt 27)

4.      Hagiavaldus vastab Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c nõuetele ainult siis, kui hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest on piisavalt selged ja täpsed, et need võimaldaksid kostjal kaitseks valmistuda ja Esimese Astme Kohtul hagi lahendada, kuna need kaks tingimust on kumulatiivsed. Seega kui hagiavaldus ei võimalda Esimese Astme Kohtul mõista esitatud argumente ning hinnata nende põhjendatust, siis ei ole asjakohane väide, et vastaspoolele on hagiavaldus mõistetav viimasele teadaolevate faktiliste asjaolude tõttu.

(vt punktid 35–37)

5.      Juhul kui Esimese Astme Kohtusse on esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale, siis argument, et Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud õigusnormi, kui ta ei ole teinud otsust väite kohta, ei vasta Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 punktist c tulenevatele selguse ja täpsuse nõuetele, kui apellant ei selgita selgelt ja täpselt, milles õigusnormi rikkumine seisneb. Selles osas ei saa üldine viide muudele kirjalikele dokumentidele peale apellatsioonkaebuse asendada õigusliku argumentatsiooni peamisi elemente, mille esitamist nimetatud säte nõuab. Lisaks ei kuulu hagiavalduse lisadest hagi alusena käsitletavate fakti- ja õigusväidete ning põhjenduste väljaotsimine ja kindlakstegemine Esimese Astme Kohtu ülesannete hulka, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne.

(vt punktid 41 ja 57)

Viited: Esimese Astme Kohus, 21. mai 1999, kohtuasi T‑154/98: Asia Motor France jt vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑1703, punkt 49); Esimese Astme Kohus, 14. detsember 2005, kohtuasi T‑209/01: Honeywell vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑5527, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).

6.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikest 2 nähtub, et apellatsioonkaebuse aluseks ei saa olla üksnes kohtukulude summa või see, kumb pool on kohustatud neid tasuma. Sellest tuleneb, et olukorras, kus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse kõik teised väited on tagasi lükatud, tuleb väited Avaliku Teenistuse Kohtu kohtukulusid puudutava otsuse väidetava õigusvastasuse kohta vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

(vt punktid 71 ja 72)

Viited: Euroopa Kohus, 26. mai 2005, kohtuasi C‑301/02 P: Tralli vs. EKP (EKL 2005, lk I‑4071, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika).