15. mail 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Malta Vabariik

(kohtuasi C-304/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Sanfrutos Cano ja C. Schembri)

Kostja: Malta Vabariik

Hageja nõuded

tuvastada, et kuna Malta Vabariik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et tagada Lõuna-Malta ja Põhja-Malta linnastute puhul, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbiks enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse, siis on Malta Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta¹ (edaspidi „direktiiv“) artiklitest 4 ja 10;

tuvastada, et kuna Malta Vabariik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et tagada Põhja-Malta linnastu puhul, et kogumissüsteemidesse juhitav asulareovesi läbiks enne tundlikele aladele või tundlike alade valgaladele ärajuhtimist põhjalikuma puhastuse kui on kirjeldatud artiklis 4, siis on Malta Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi artiklist 5;

tuvastada, et kuna Malta Vabariik ei ole teinud järelevalvet Lõuna-Malta ja Põhja-Malta linnastute reovee ärajuhtimise üle, et kontrollida I lisa punkti B nõuete täitmist kooskõlas I lisa punktis D ette nähtud kontrollimenetlustega, siis on Malta Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi artiklist 15 ning I lisa punktidest B ja D, ja

mõista kohtukulud välja Malta Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmistähtaeg lõppes Põhja-Malta linnastute puhul 31. oktoobril 2006 ja Lõuna-Malta linnastute puhul 31. märtsil 2007.

Direktiivi artikli 4 lõikes 1 on nõutud, et liikmesriigid tagaksid, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbiks enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse. Komisjon väidab, et Lõuna-Malta ja Põhja-Malta linnastute puhul ei ole see nõue täidetud, sest nende linnastute reoveepuhastite võimsus ei ole aruandekohase koguse töötlemiseks piisav.

Komisjon väidab ka, et asjaolu, et Malta Vabariik on rikkunud direktiivi artiklit 4, tähendab ühtlasi selle direktiivi artikli 10 rikkumist, sest linnastud, mis ei suuda asulareovett artiklile 4 vastaval tasemel puhastada, ei suuda kindlasti tagada puhastite piisavat tööd kohalikes muutuvates ilmastikutingimustes.

Mis puudutab Põhja-Malta linnastut, siis väidab komisjon lisaks, et on rikutud direktiivi artiklit 5. Selle linnastu reoveepuhastist juhitakse vett piirkondadesse, mille Malta ametiasutused määratlesid 22. aprillil 2005 tundlike aladena, mistõttu oleks Malta Vabariik pidanud tegutsema kooskõlas artikli 5 nõuetega ja tagama põhjalikuma puhasutse alates 22. aprillist 2012 (st seitsme aasta jooksul pärast tundliku ala kindlaksmääramist). Võttes arvesse reoveepuhasti ebapiisavat võimsust, mida on kirjeldatud eespool ja mis tähendab, et osa tekkinud reoveest juhitakse ära ilma puhastamata, leiab komisjon, et selle linnastu puhul on rikutud ka artiklit 5.

Viimaks väidab komisjon, et Lõuna-Malta ega Põhja-Malta linnastute ei ole täidetud direktiivi artikli 15 nõuded, kuna direktiivi artiklite 4 ja 5 rikkumine tähendab tingimata, et ärajuhitavat vett ei kontrollita vastavalt direktiivi I lisa punktidele B ja D ja seega on rikutud artiklit 15.

____________

¹ Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv asulareovee puhastamise kohta (ELT 1991, L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 5/02, lk 26).