Euroopa Komisjoni 16. mail 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 8. märtsi 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-94/20: Campine ja Campine Recycling versus komisjon
(kohtuasi C-306/23 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Rossi, M. Domecq, T. Isacu de Groot, L. Wildpanner)
Teised menetlusosalised: Campine NV, Campine Recycling NV
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
Tühistada Üldkohtu 8. märtsi 2023. aasta kohtuotsus T-94/20, Campine ja Caompine Recycling vs. komisjon;
teha ise otsus vaidlusalustes punktides; või
teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks nendes küsimustes, kus otsust ei ole veel tehtud;
mõista käesoleva menetluse ja Üldkohtus toimunud menetluse kohtukulud välja Campinelt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse esimeses väites märgib komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et komisjon on rikkunud ELTL artikli 266 lõiget 1, keeldudes maksmast Campinele ja Campine Recyclingule (edaspidi „Campine“) viivitusintressi, mis on arvutatud Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute jaoks kehtestatud intressimäära alusel, mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra, kui komisjon maksis 11. detsembril 2019 tagasi selle trahvisumma, mille Campine oli ajutiselt tasunud vastavalt komisjoni 8. veebruari 2017. aasta otsusele C(2017)900 final1 juhtumis AT.40018, kui ta rakendas Üldkohtu 7. novembri 2019. aasta kohtuotsust T-240/17, selle perioodi eest, mis jääb ajutise tasumise ja summa tagasimaksmise vahele. Esimese väite põhjenduseks sedastab komisjon järgmist:
(i) Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et kahju hüvitamise hagi tingimused olid täidetud (esimese väite esimene osa);
(ii) Üldkohus rikkus õigusnormi, kohaldades valesti liidu õigust kohaldatava intressi kohta, et täita kohtuotsuseid, millega tühistatakse või vähendatakse konkurentsivaldkonna trahve (esimese väite teine osa);
(iii) Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et komisjon oli rikkunud ELTL artikli 266 lõiget 1, jättes maksmata viivitusintressi Campine taotletud summa pealt (esimese väite kolmas osa);
(iv) vaidlustatud kohtuotsus on vastuolus kohtupraktikaga, mis eelneb kohtuotsusele Printeos (esimese väite neljas osa);
(v) Üldkohus tegi vea, kui ta järeldas, et konkurentsivaldkonna trahve tühistavate kohtuotsuste ex tunc mõju tähendab tagasiulatuvat kohustust maksta trahvid tagasi enne, kui need on tühistatud (esimese väite viies osa);
(vi) Üldkohus tegi vea, kui ta järeldas, et kohustus maksta viivitusintressi alates kuupäevast, kui ajutiselt tasuti trahv, mida Euroopa Kohus on vähendanud, ei vähenda selle trahvi hoiatavat mõju (esimese väite kuues osa).
Juhul kui Üldkohus ei nõustu apellatsioonkaebuse esimese väitega, märgib komisjon oma teises väites, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon pidi tasuma viivitusintressi, mis on arvutatud Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute jaoks kehtestatud intressimäära alusel, mida on suurendatud 3,5%.
Apellatsioonkaebuse kolmandas väites märgib komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon võlgnes liitintressi alates trahvi osalise tagasimaksmise kuupäevast.
____________
1 Komisjoni 8. veebruari 2017. aasta otsus C(2017) 900 final ELTL artikli 101 järgse menetluse kohta (juhtum AT.40018 — autoakude ringlussevõtt).