ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)
10. aprill 2024(*)
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ukse- ja aknakäepideme väliskujunduses seisnev registreeritud ühenduse disainilahendus – Varasem disainilahendus – Kehtetuse alus – Eristatavus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt b ja artikkel 6
Kohtuasjas T‑654/22,
M&T 1997, a.s., asukoht Dobruška (Tšehhi Vabariik), esindaja: advokaat T. Dobřichovský,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindaja: E. Nicolás Gómez,
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus oli
VDS Czmyr Kowalik sp.k., asukoht Świętochłowice (Poola), esindajad: advokaadid M. Witkowska ja A. Pilecka,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja president K. Kowalik-Bańczyk, kohtunikud I. Dimitrakopoulos (ettekandja) ja B. Ricziová,
kohtusekretär: ametnik G. Mitrev,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 12. oktoobri 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
1 Hageja M&T 1997, a.s. palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kolmanda apellatsioonikoja 29. augusti 2022. aasta otsus (asi R 29/2022-3) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
[…]
Poolte nõuded
9 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– muuta vaidlustatud otsust nii, et kaebus rahuldatakse ja kehtetuks tunnistamise taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata;
– mõista kohtukulud, sealhulgas EUIPO menetlusega seotud kulud välja menetlusse astujalt.
10 EUIPO palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt, kui korraldatakse kohtuistung.
11 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud ja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Sisulised küsimused
[…]
13 Esimese väite raames heidab hageja apellatsioonikojale sisuliselt ette seda, et viimane leidis ekslikult, et asjatundlikule kasutajale vaidlusalusest disainilahendusest jääv üldmulje ei erine üldmuljest, mille varasem disainilahendus kasutajale jättis, ning seega ei ole vaidlusalune disainilahendus eristatav.
14 See väide jaguneb kolmeks osaks, mis puudutavad sisuliselt apellatsioonikoja hinnangut esiteks asjatundliku kasutaja määratluse kohta, teiseks autori vabadusastme kindlaksmääramise kohta ja kolmandaks vastandatud disainilahendustest asjatundlikule kasutajale jääva üldmulje võrdluse kohta.
[…]
Vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlus
38 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktides 27–36, et vaidlusalusest disainilahendusest ei jää üldmuljet, mis erineb varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest. Sellega seoses märkis ta esiteks, et vastandatud disainilahendusteks on kaks uksekäepidet, mis koosnevad lamedast ristkülikukujulisest lingist, samade mõõtmete ja proportsioonidega rööptahukakujulisest õlast ning õhukesest katteprofiilist. Teiseks märkis ta, et erinevused vastandatud disainilahenduste vahel piirduvad üksnes vaidlusaluse disainilahenduse puhul esinevate ümardatud servadega, ja õla kujuga, mille üleminek vaidlusaluse disainilahenduse puhul on kumerdatud ja varasema disainilahenduse puhul nurklik, lisades, et need erinevused ei ole piisavad, et eelkõige autori suurt vabadusastet arvestades jätta asjatundlikule kasutajale erisugust üldmuljet. Asjatundlik kasutaja ei taju kumeruses seisnevat erinevust vahetult ilma, et ta oleks nurkade täpset kraadi analüüsinud. Peale selle ei ole erinevus kaela kujus, mis paikneb käepideme tagumisel, mitteväljapaistval küljel, üldmuljes määrava tähtsusega. Kolmandaks lükkas apellatsioonikoda tagasi kaks muud erinevust, millele hageja oli viidanud, milleks on võru, mis ümbritseb vaidlusaluse disainilahenduse uksega kokku puutuvat osa, ja värvitoon, mille puhul ta leidis, et esimese olemasolu ei saa tuletada vaidlusaluse disainilahenduse välisjoontest ja et teisest ei piisa vaidlusaluste disainilahenduste sarnasuste tasakaalustamiseks. Neljandaks asus apellatsioonikoda seisukohale, et sellel, et vaidlusalune disainilahendus sai 2013. aastal Red Dot’i auhinna, ei ole tähtsust asjatundlikule kasutajale jääva üldmulje hindamisel määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel.
39 Hageja vaidleb niisugusele hinnangule vastu, väites, et apellatsioonikoda tegi mitu hindamisviga.
[…]
49 Disainilahendusest asjatundlikule kasutajale jääv üldmulje tuleb tingimata kindlaks määrata selle põhjal, kuidas asjaomast toodet tavapäraselt kasutatakse (vt selle kohta 4. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Gandia Blasco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sachi Premium-Outdoor Furniture (Kuubikujuline tugitool), T‑339/12, ei avaldata, EU:T:2014:54, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika). Seejuures tuleb arvesse võtta asjaolu, et asjatundliku kasutaja tähelepanu keskendub pigem kõige nähtavamatele ja toote kasutamisel kõige olulisematele elementidele (vt selle kohta 29. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Kangiga kraan, T‑334/14, ei avaldata, EU:T:2015:817, punkt 74, ja 28. septembri 2017. aasta kohtuotsus Rühland vs. EUIPO – 8 seasons design (Tähekesekujuline lamp), T‑779/16, ei avaldata, EU:T:2017:674, punkt 43).
50 Sellega seoses tuleb märkida, et toote nähtavate tunnusjoonte olulisust ei hinnata mitte ainult toote väliskujundusele avalduva mõju alusel, vaid ka selle kasutamise mugavuse alusel (vt selle kohta 4. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Kuubikujuline tugitool, T‑339/12, ei avaldata, EU:T:2014:54, punktid 26 ja 30, ning 6. septembri 2023. aasta kohtuotsus Cayago Tec vs. EUIPO – iAqua (Shenzhen) (Jeti, mootorpaat), T‑377/22, ei avaldata, edasi kaevatud, EU:T:2023:504, punkt 54).
51 Teisisõnu tugevdab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt suur autori vabadusaste järeldust, et märkimisväärsete erinevusteta disainilahendustest jääb asjatundlikule kasutajale sama üldmulje ja seetõttu ei ole vaidlustatud disainilahendus eristatav. Autori vähene vabadusaste soodustab aga järeldust, et disainilahenduste piisavalt märgatavad erinevused jätavad asjatundlikule kasutajale erisuguse üldmulje ja seega on vaidlusalune disainilahendus eristatav (vt 13. juuni 2019. aasta kohtuotsus Sõidukitele mõeldud sildihoidja, T‑74/18, EU:T:2019:417, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).
52 Seega tuleb käesoleval juhul kindlaks teha, kas erinevused vastandatud disainilahenduste vahel on piisavalt märgatavad, et jätta asjatundlikule kasutajale erisuguse üldmulje.
[…]
55 Lisaks, mis puutub elementidesse, mis on vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlemisel asjakohased, siis tuleb märkida, et juhul, kui asjatundlik kasutaja kasutab lingiga uksekäepidet vastavalt selle tavapärasele kasutusele, haarab ta käega selle haaramisalast, mis käesoleval juhul vastab lingile, et avaldada ülalt alla survet, mistõttu ukse sulgur liigub paigast ja võimaldab ukse avada, pärast mida võib seda lükata või tõmmata. Kui asjatundlik kasutaja aga läheneb ukse käepidemele, et seda tavapäraselt kasutada, siis näeb ta käepidet ülaltpoolt. Seetõttu on selle kõige nähtavamad osad need, mis vastavad käepideme väljapoole suunatud osadele, milleks on käepideme esi-, külg- ja ülaosa. Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 33 ja 35 tunnistas, on tagaküljel olevad erinevused, nimelt servade kumerus ja õla kuju, asjatundlikule kasutajale samuti nähtavad ning need ei jää tähelepanuta. Lisaks, nagu märgib hageja, kaasneb vaidlusaluse disainilahenduse servade ümara kumerusega peenem ja sujuvam välimus, mis on asjatundlikule kasutajale märgata.
56 Lisaks erineb vaidlusaluse disainilahenduse servade ümardatud ja peenem kuju varasemast disainilahendusest, mida asjatundlik kasutaja tajub nii, et see mõjutab käepideme käsitsemist ning on seega vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje seisukohast oluline element vastavalt eespool punktides 49 ja 50 esitatud kaalutlustele. Nimelt mõjutavad need aspektid käepideme kasutamise mugavust, kuna need vastavad käepideme osadele, mis puutuvad asjatundliku kasutaja käega vahetult kokku.
57 Vastavalt eespool punktis 49 esitatud kaalutlustele keskendub asjatundliku kasutaja tähelepanu seega kõigile eespool punktides 55 ja 56 nimetatud elementidele.
58 Võttes aga arvesse eespool punktides 55 ja 56 esitatud täpsustusi ja asjatundliku kasutaja kõrgendatud tähelepanu käesolevas asjas (vt eespool punkt 22), tuleb asuda seisukohale, et vastupidi sellele, mida märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 35, ei kujuta lingi ja õla nurkade erinevus endast ühe ja sama disainilahenduse kõrvalisi elemente ega vähetähtsaid variante. Ümaram kuju toob üldpildis kaasa õla ja lingi joonte pehmuse, mis mõjutab oluliselt nii üldist väliskujundust kui ka uksekäepideme kasutusmugavust. Seega on tegemist elemendiga, mis äratab asjatundliku kasutaja tähelepanu.
59 Eeltoodust tuleneb, et kuigi autori vabadusaste on suur (vt eespool punkt 35), on vastupidi apellatsioonikoja analüüsile need erinevused piisavalt olulised, et jätta vastandatud disainilahendustest erisuguse üldmulje.
[…]
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kolmanda apellatsioonikoja 29. augusti 2022. aasta otsus (asi R 29/2022-3).
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
Kowalik-Bańczyk | Dimitrakopoulos | Ricziová |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 10. aprillil 2024 Luxembourgis.
Allkirjad