Kohtuasi T-233/09

Access Info Europe

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Käimasolevat seadusandlikku menetlust käsitlev dokument – Dokumendiga tutvumise osaline keelamine – Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Vastuvõetavus – Avalikustamine kolmanda isiku poolt – Põhjendatud huvi kadumise puudumine – Ettepanekuid esitanud liikmesriikide delegatsioonide identifitseerimine – Otsustamisprotsessi kaitsega seotud erand

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus

(EÜ artikli 230 viies lõik ja EÜ artikli 254 lõige 3)

2.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi nõukogu otsuse peale, millega lubatakse tutvuda üksnes osaga dokumendist – Sellise dokumendi avalikustamine täies ulatuses kolmanda isiku poolt – Põhjendatud huvi säilimine – Vastuvõetavus

(ELTL artikli 266 esimene lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

3.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artiklid 1 ja 4)

1.      EÜ artikli 230 viienda lõigu sõnastusest endast tuleneb, et hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise kuupäeva puudutavas on vaidlustatud meetmest teada saamise kuupäeva kriteerium meetme avaldamise ja teatavaks tegemise kriteeriumide kõrval täiendavat laadi.

Seetõttu ei saa vaidlustatud otsusest hageja poolt teadasaamise kuupäeva käsitada hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise kuupäevana, kui see otsus tehti talle EÜ artikli 254 lõike 3 alusel teatavaks.

EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud hagi esitamise tähtaja arvutamisel tuleb adressaadile teatavaks tegemise korral arvesse võtta see kuupäev, mitte teadasaamise kuupäev, mida kasutatakse täiendava võimalusena juhul, kui meedet ei ole teatavaks tehtud.

(vt punkt 28)

2.      Hageja põhjendatud huvi peab hagi eseme seisukohalt esinema hagi esitamise hetkel, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu. Selline vaidlusese, nagu ka põhjendatud huvi, peavad säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära; see eeldab, et hagi peab selle esitajale tooma lõpptulemuse kaudu mingit kasu. Kui hagejal kaob põhjendatud huvi menetluse käigus, ei tulene Üldkohtu sisulisest otsusest tema jaoks mingit kasu.

See, et niisuguse dokumendi täisversioon, millega hageja soovis tutvuda, avalikustati kolmanda isiku veebilehel, ei võimalda asuda seisukohale, et hagejal puudub või ei ole enam huvi selle otsuse tühistamise vastu, millega talle ei antud võimalust tutvuda kogu dokumendiga.

Hagejal säilib eeskätt huvi institutsiooni akti tühistamise vastu selleks, et oleks võimalik vältida selle väidetava õigusvastasuse kordumist tulevikus. Selline põhjendatud huvi tuleneb ELTL artikli 266 esimesest lõigust, mille kohaselt nõutakse institutsioonilt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist. See põhjendatud huvi esineb siiski ainult siis, kui väidetav õigusvastasus võib korduda tulevikus, sõltumata selle juhtumi asjaoludest, mis olid aluseks hageja esitatud hagile. Nii on see juhul, kui tühistamishagi on esitatud nõukogu otsuse peale, millega ei võimaldata tutvuda kogu dokumendiga, kuivõrd esiteks tugineb õigusvastasus, millele hageja viitab, määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ette nähtud ühe erandi tõlgendusele, mida nõukogu võib väga tõenäoliselt taaskasutada uue taotluse puhul, ning teiseks on tõenäoline, et hageja – kuivõrd tegemist on ühinguga, mille eesmärk on edendada Euroopa Liidus läbipaistvust – esitab tulevikus sarnaseid dokumentidega tutvumise taotlusi sama laadi dokumentide kohta.

Lisaks ei ole isik, kes avalikustas vaidlusaluse teabe, mitte nõukogu, kes tunnistaks seeläbi üldise huvi olemasolu sellise teabe avalikustamise vastu, vaid kolmas isik, kes eiras üldsuse nõukogu dokumentidega tutvumise õiguse suhtes kohaldatavaid õigusnorme; selle kolmanda isiku käitumine ei oma mingit tähtsust selle hindamisel, kas hagejal on huvi sellise otsuse tühistamise vastu.

Seetõttu ja isegi kui hagejal oli võimalik tutvuda selle teabe sisuga, millega tutvumiseks nõukogu talle luba ei andnud, on hagejal siiski huvi vaidlustatud otsuse tühistamise vastu.

(vt punktid 33–37)

3.      Pidades silmas määrusega nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele taotletavaid eesmärke, eelkõige määruse põhjenduses 2 meenutatud asjaolu, mille kohaselt üldsuse õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega on seotud institutsioonide demokraatliku olemusega, ja asjaolu, et määruse eesmärk, nagu näitavad selle põhjendus 4 ja artikkel 1, on tagada üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda dokumentidega, tuleb määruse artiklis 4 loetletud erandeid sellest õigusest tõlgendada ja kohaldada täht-tähelt.

See, et nähakse ette üldsuse võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda dokumentidega, tähendab seega, et üldsusel on õigus taotletud dokumentide kogu sisu avalikustamisele, kusjuures seda õigust saab piirata üksnes määruses nr 1049/2001 ette nähtud erandite täht-tähelt kohaldamise teel. Kui erand puudutab ainult osa taotletud dokumendist, siis avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad. Neil tingimustel võimaldab läbipaistvus tagada kodanike tõhusama osalemise otsustamisprotsessis ning samuti juhtorganite suurema legitiimsuse, tulemuslikkuse ja vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis.

Neil kaalutlustel on ilmselgelt eriline tähtsus, kui nõukogu toimib seadusandjana, nagu nähtub määruse nr 1049/2001 põhjendusest 6, mille kohaselt tuleks tagada ulatuslikum õigus tutvuda dokumentidega just sellistel juhtudel. Läbipaistvus selles osas aitab tugevdada demokraatiat, võimaldades kodanikel kontrollida kogu teavet, mis võeti õigustloova akti aluseks. Kodanike võimalus tutvuda õigusloometoimingute alustega on nimelt tingimus, mis võimaldab neil tõhusalt kasutada oma demokraatlikke õigusi.

Erandi kohaldamise õigustamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et asjaomane dokument puudutab erandiga kaitstud huvi. Põhimõtteliselt saab erandi kohaldamist õigustada ainult juhtudel, kui institutsioon on eelnevalt kontrollinud, kas dokumendiga tutvumine võis kaitstud huvi konkreetselt ja reaalselt kahjustada. Lisaks saab kaitstud huvi kahjustamise ohule tugineda üksnes siis, kui see oht on mõistlikult ettenähtav, mitte puhthüpoteetiline.

(vt punktid 55–57, 59)