Kohtuasi T‑8/09

Dredging International NV ja

Ondernemingen Jan de Nul NV

versus

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

Teenuste riigihanked – EMSA hankemenetlused – Naftalekete kõrvaldamise tagavaralaevad – Pakkumuse tagasilükkamine – Tühistamishagi – Pakkumuse mittevastavus hanke esemele – Tagajärjed – Võrdne kohtlemine – Proportsionaalsus – Hanke eseme määratlus – Edukat pakkumust iseloomustavatest andmetest ja selle eelistest teavitamata jätmine – Põhjendus – Hankelepingu sõlmimine – Põhjendatud huvi puudumine – Nõue tunnistada kehtetuks eduka pakkujaga sõlmitud leping – Kahju hüvitamise nõue

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa Liidu riigihange – Hankemenetlus – Hanke ese – Hankedokumentides toodud määratlus – Pakkumuse vastavus sellele määratlusele

(Nõukogu määrus nr 1605/2002, artiklid 92, 97 ja artikli 98 lõige 4; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikkel 138 ja artikli 146 lõike 3 esimene lõik)

2.      Euroopa Liidu riigihange – Hankemenetlus – Kohustus teha pakkujatele, kelle pakkumus tagasi lükati, teatavaks eduka pakkumusega seotud üksikasjad – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 98 lõige 4 ja artikli 100 lõige 2)

3.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Füüsilised või juriidilised isikud – Hagi, mille tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu – Hagi lepingu sõlmimise otsuse peale, mille esitas pakkuja, kelle pakkumus lükati tagasi enne lepingu sõlmimise etappi – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

1.      Hankemenetluse raames asjaolud, mis puudutavad küsimust, kas pakkumus vastab lepingu soovitud kestusele ja sellest tulenevalt eelarve ülemmäärale nii, nagu see on kirjas hanketeates ja muudes hankedokumentides, vastavad neile tingimustele, mida pakkumuses pidi hankija vajaduste rahuldamiseks järgima. Need viitavad hanke eseme määratlusele vastavalt määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artiklile 92, sättele, millest ilmneb, et see määratlus eristub välistamis‑, valiku‑ ja lepingu sõlmimise kriteeriumidest. Järelikult ei ole need asjaolud lepingu sõlmimise kriteeriumid nimetatud määruse artikli 97 ja määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 138 tähenduses.

Pakkumuse kooskõla hanke esemega nii, nagu see on kirjas nimetatud dokumentides, kujutab seega endast eeltingimust, millele kõik pakkumused peavad vastama, et neid saaks hankemenetluses arvesse võtta. Selle tingimuse täitmata jätmine võib kaasa tuua selle, et hankija lükkab tagasi asjaomase pakkumuse, ilma et seda teiste esitatud pakkumustega võrreldaks, nagu näeb ette määruse nr 2342/2002 artikli 146 lõike 3 esimene lõik.

Selles osas, kui hankija võtab vastu pakkumused, mis ei vasta hankedokumentides kindlaks määratud hanke esemele, oleks see esiteks läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega vastuolus, ja teiseks muudaks see võimatuks niisuguste pakkumuste võrdlemise muude esitatud pakkumustega.

(vt punktid 57, 62 ja 63, 66 ja 67, 70–72, 79)

2.      Kui hankemenetluse raames lükatakse pakkumus tagasi enne lepingu sõlmimise etappi, siis oma olemuselt ei saa see tuleneda võrdlusest eduka pakkumusega. Järelikult ei sõltu tagasilükkamise põhjendatuse kontroll eduka pakkumusega seotud üksikasjade teatavakstegemisest.

Selles osas ei ole määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustus mõeldud selleks, et võimaldada pakkujal kontrollida tervikuna kõigi teiste pakkumuste vastavust välistamis‑ ja valikukriteeriumidele ning hanke esemele. Kui see oleks olnud nii, ei oleks see säte piirdunud vaid ühe eduka pakkumuse üksikasjade teatavakstegemisega.

(vt punktid 107 ja 108)

3.      Füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud meetme tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et vaidlustatud meetme tühistamisel endal võivad olla õiguslikud tagajärjed ja et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu.

Siiski, kui hankija lükkab pakkuja pakkumuse tagasi enne lepingu sõlmimisele eelnevat etappi, mistõttu tema pakkumust ei võrreldud teiste pakkumustega, sõltub asjaomase pakkuja menetluse algatamise huvi lepingu sõlmimise otsuse osas sellest, kas tema pakkumust tagasilükkav otsus tühistatakse. Tegelikult alles siis, kui see viimane otsus tühistatakse, võib lepingu sõlmimise otsuse tühistamisel olla õiguslikke tagajärgi pakkujale, kelle pakkumus lükati tagasi enne lepingu sõlmimisele eelnevat etappi, ning luua talle eeliseid, kõrvaldades otsuse, mis tehti pärast võrdlemist, kus tema pakkumus vääralt ei osalenud.

Seevastu, kui pakkumust tagasilükkava otsuse tühistamise nõue jäetakse rahuldamata, siis ei saa lepingu sõlmimise otsuse tühistamine tuua kaasa õiguslikke tagajärgi pakkujale, kelle pakkumus lükati tagasi enne hankelepingu sõlmimisele eelnenud etappi. Sellises olukorras on pakkumust tagasilükkav otsus takistuseks, et asjaomast pakkujat mõjutaks seejärel teise pakkujaga lepingu sõlmimise otsus.

(vt punktid 133–135)