ÜLDKOHTU OTSUS

(apellatsioonikoda)

24. november 2010

Kohtuasi T‑9/09 P

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Esimeses kohtuastmes hagi läbi vaatamata jätmine ilmselge vastuvõetamatuse tõttu – Isiklike asjade tagastamise taotlus – Kaebuse rahuldamata jätmise otsusest teatamine keeles, mis erineb kaebuse keelest – Hilinenult esitatud hagi – Esimeses kohtuastmes esitatud nõuetele vastamata jätmine

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. novembri 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F‑133/06: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑343 ja II‑A‑1‑1883), millega taotletakse nimetatud määruse tühistamist.

Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. novembri 2008. aasta määrus kohtuasjas F‑133/06: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑343 ja II‑A‑1‑1883) osas, milles selles ei tehtud otsust vaidlustatud otsuse õigustühiseks tunnistamise taotluse kohta esimeses kohtuastmes. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hagi ese on nõue tunnistada vaidlusalune otsus õigustühiseks. Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni käesoleva kohtuastme kohtukulud. Jätta kohtukulud, mis seonduvad esimeses kohtuastmes toimunud menetlusega, milles tehti eespool viidatud kohtumäärus Marcuccio vs. komisjon, kanda vastavalt nendele üksikasjalikele eeskirjadele, mis on kindlaks määratud nimetatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kohtuotsuste põhjendused – Ulatus – Kohustus teha otsus õigusnormi iga väidetava rikkumise kohta

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ning I lisa artikli 7 lõige 1)

2.      Institutsioonide aktid – Õiguspärasuse eeldamine – Õigustühine akt – Mõiste

(ELTL artikkel 288)

3.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Päritolu – Töösuhe – Õiguslik alus

(ELTL artikkel 270; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

5.      Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu poolt selle kontrollimine, kuidas Avaliku Teenistuse Kohus on tõendeid hinnanud – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)

6.      Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 39 lõige 1 ning artikli 100 lõiked 1 ja 3)

7.      Apellatsioonkaebus – Väited – Kohtukulusid puudutava Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud väide – Vastuvõetamatus kõigi teiste väidete tagasilükkamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 2)

1.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kohustus oma otsuseid põhjendada ei tähenda seda, et ta peab vastama põhjalikult igale poole esitatud argumendile, eriti kui argument ei ole piisavalt selge ja täpne ning puuduvad tõendid, mis seda piisavalt toetaksid, kohustab see teda vähemalt käsitlema kõiki talle esitatud väiteid õigusnormide rikkumise kohta.

(vt punkt 30)

Viited:

Üldkohus: 19. november 2009, kohtuasi T‑50/08 P: Michail vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑127 ja II‑B‑1‑775, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Liidu institutsioonide aktide puhul eeldatakse reeglina seda, et need on õiguspärased ning loovad seega õiguslikke tagajärgi, isegi kui neis on puudusi, ja seda seni, kuni neid ei ole tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Erandina sellest põhimõttest ei loo aktid, mille õigusvastasus on nii ilmne, et liidu õiguskord ei või seda lubada, siiski mingeid õiguslikke tagajärgi. Liidu institutsioonide akti õigustühiseks tunnistamisega kaasnevate tagajärgede tõsidus nõuab, et õiguskindluse tõttu on see võimalik vaid kõige ekstreemsematel juhtudel.

Sellise ekstreemse juhuga ei ole igal juhul tegemist omandiõiguse rikkumise puhul, millele ametnik, kes pidi oma ametikorterist välja kolima, viitas komisjoni vaikimisi tehtud otsuse puhul, millega keelduti pärast tema isiklike asjade äraviimist tema asju elukohta tagastamast, kuna esiteks ei ole komisjon kunagi eitanud, et äraviidud asjade omanik oli ainult see ametnik, ning teiseks on asjaolu, et ametnik ei ole neid asju veel kätte saanud, seotud vähemalt osaliselt sellega, et asjaomane isik ei ole ise koostööd teinud. Pealegi tuleb komisjoni poolt asjade äraviimist pidada praktiliseks meetmeks, millega komisjon püüdis oma vahendeid kasutades ületada raskused, mis asjaomasel isikul ametikorteri vabastamise kohustuse täitmisel tekkisid.

(vt punktid 37 ja 40)

Viited:

Üldkohus: 17. mai 2006, kohtuasi T‑241/03: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑111 ja II‑A‑2‑517, punkt 39); 5. oktoober 2009, liidetud kohtuasjad T‑40/07 P ja T‑62/07 P: de Brito Sequeira Carvalho ja komisjon vs. komisjon ning de Brito Sequeira Carvalho (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑89 ja II‑B‑1‑551, punktid 150–152 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Vaidlus, mille pooled on ametnik ja institutsioon (kus ametnik teenistuses oli või on) ja milles nõutakse kahju hüvitamist, kuulub ELTL artikli 270 ja personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 kohaldamisalasse ning jääb eelkõige selle vastuvõetavust puudutavas osas välja ELTL artikli 268 ja ELTL artikli 340 kohaldamisalast.

(vt punkt 45)

Viited:

Üldkohus: 12. juuni 2002, kohtuasi T‑187/01: Mellone vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑81 ja II‑389, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika); 10. mai 2006, kohtuasi T‑279/03: Galileo International Technology jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑1291).

4.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 76 ette nähtud põhjendamiskohustuse täitmise küsimust seoses kohtumäärusega, millega jäetakse hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, tuleb eristada põhjenduste põhjendatuse küsimusest, mis käsitleb asjaomase kohtumääruse sisulist õiguspärasust.

Esiteks tähendab otsuse põhjendamine nende põhjenduste formaalselt väljendamist, millele see otsus tugineb. Kui neis põhjendustes on tehtud viga, siis mõjutab see otsuse sisulist õiguspärasust, mitte aga selle otsuse põhjendatust, mis võib olla piisav ka valesid põhjendusi esitades. Asjaolu, et kohus jõudis esimeses astmes sisuliselt teistsuguse järelduseni kui apellant, ei saa iseenesest olla vaidlustatud kohtumääruse põhjenduste puudulikkuse alus.

(vt punktid 52 ja 53)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. märts 2001, kohtuasi C‑17/99: France vs. komisjon (EKL 2001, lk I‑2481, punkt 35); 7. märts 2002, kohtuasi C‑310/99: Itaalia vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑2289, punkt 48); 10. juuli 2008, kohtuasi C‑413/06 P: Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala (EKL 2008, lk I‑4951, punkt 181 ja seal viidatud kohtupraktika); 20. mai 2010, kohtuasi C‑583/08 P: Gogos vs. komisjon (EKL 2010, lk I‑4469, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.      Üldkohus ei saa apellatsioonkaebuse raames põhimõtteliselt kontrollida dokumendi tõendusliku jõu hindamist kohtu poolt esimeses astmes. Üksnes Avaliku Teenistuse Kohus on pädev hindama talle esitatud tõendite väärtust. See hindamine ei kujuta endast – välja arvatud juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud tõendeid on moonutatud – seega apellatsioonikohtu kontrollile alluvat õiguslikku küsimust.

Selline moonutamine peab toimikumaterjale arvestades olema ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata. Seega laieneb Üldkohtu poolt Avaliku Teenistuse Kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kontrollimise pädevus eelkõige toimikumaterjalidest tulenevate sedastuste sisulisele ebaõigsusele, tõendite moonutamisele, nende õiguslikule kvalifikatsioonile ja küsimusele, kas on järgitud tõendamiskoormist ning tõendite hankimist puudutavaid norme.

(vt punktid 57–59)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. jaanuar 2007, liidetud kohtuasjad C‑403/04 P ja C‑405/04 P: Sumitomo Metal Industries ja Nippon Steel vs. komisjon (EKL 2007, lk I‑729, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus: 12. märts 2008, kohtuasi T‑107/07 P: Rossi Ferreras vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑5 ja II‑B‑1‑31, punkt 30); 26. november 2008, kohtuasi T‑284/07 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. López Teruel (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑69 ja II‑B‑1‑447, punkt 47); 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punkt 198 ja seal viidatud kohtupraktika).

6.      Kui Avaliku Teenistuse Kohtu kohtusekretär toimetab kostjale tähitud postiga kätte hagiavalduse, siis on kättetoimetamise kuupäev, millest hakkavad kulgema menetlustähtajad, kostjale adresseeritud tähtsaadetise vastuvõtuteatise kostjapoolse allkirjastamise kuupäev.

(vt punktid 74 ja 75)

Viited:

Üldkohus: 23. märts 2010, kohtuasi T‑16/09 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

7.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikest 2 nähtub, et apellatsioonkaebuse alus ei saa olla üksnes kohtukulude summa või see, kumb pool on kohustatud neid tasuma. Sellest tuleneb, et olukorras, kus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse kõik teised väited on tagasi lükatud, tuleb väited kohtukulusid puudutava Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse väidetava õigusvastasuse kohta vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

(vt punkt 82)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. aprill 2010, kohtuasi C‑485/08 P: Gualtieri vs. komisjon (EKL 2010, lk I‑3009, punkt 111 ja seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus: 28. september 2009, kohtuasi T‑46/08 P: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑77 ja II‑B‑1‑479, punkt 84).