Kohtuasi T‑569/19
AlzChem Group AG
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (viies koda) 29. septembri 2021. aasta otsus
Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid, mis on seotud menetlusega riigiabi tagasinõudmise kohta sellise otsuse tulemusel, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand – Ülekaalukas üldine huvi – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Põhjendamiskohustus
1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise kordustaotlusele vastamiseks ette nähtud tähtaeg – Pikendamine, mis võib toimuda ainult üks kord – Otsuse puudumine pikendatud tähtaja möödumisel – Vaikimisi tehtud keeldumise otsuse teke
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 8)
(vt punkt 26)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Hagi komisjoni vaikimisi tehtud otsuse peale jätta dokumentidega tutvumise taotlus rahuldamata – Komisjoni hilisema sõnaselge otsuse vastuvõtmisega tühistatud otsus – Hageja, kes esitas viimati nimetatud otsuse peale hagi – Põhjendatud huvi kadumine
(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artiklid 7 ja 8)
(vt punktid 27 ja 28)
3. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Dokumentidega tutvumise taotlust puudutava sõnaselge keeldumisotsuse peale esitatud hagi
(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõiked 1–3)
(vt punkt 30)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Tähttäheline tõlgendamine ja kohaldamine – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus – Kohustusest vabastamine – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentide kohta kehtivatele üldistele eeldustele – Piirid
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 1 ja artikli 4 lõige 2)
(vt punktid 36, 38–42, 65 ja 79)
5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Mõiste – Institutsiooni või organi kohustus kaaluda asjasse puutuvaid huve
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 2 ja artikli 4 lõige 2)
(vt punktid 43 ja 123–125)
6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ulatus – Kohaldamine riigiabi kontrolli menetluse haldustoimikutele – Kohaldamine dokumentidele, mis on seotud sellise komisjoni otsuse täitmise kontrollimise menetlusega, millega kohustatakse riigiabi tagasi nõudma
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)
(vt punktid 56–58, 60–64, 69–78, 84–91 ja 96)
Kokkuvõte
Hageja AlzChem Group AG on Saksamaa ettevõtja, kes tegutseb keemia valdkonnas. Ta astus huvitatud isikuna menetlusse, mille tulemusel tehti otsus 2015/1826(1), millega Euroopa Komisjon muu hulgas leidis, et Slovaki keemiaettevõtja Novácke chemické závody, a.s. oli saanud Slovaki Vabariigilt ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi, ning kohustas selle tagasi nõudma.
Hageja esitas 2019. aasta aprillis komisjonile määruse nr 1049/2001(2) alusel taotluse tutvuda dokumentidega. Taotlus puudutas komisjoni käsutuses olevaid asjakohaseid dokumente, mis sisaldasid teavet tagasinõudmise menetluse edenemise seisu ja Slovaki Vabariigi poolt otsuse 2015/1826 alusel tagasi nõutud riigiabi summa kohta (edaspidi „taotletud dokumendid“). Pärast taotluse rahuldamata jätmist esitas hageja komisjonile kordustaotluse.
Komisjon keeldus 22. juuli 2019. aasta otsusega(3) võimaldamast hagejal tutvuda taotletud dokumentidega, leides, et need kuuluvad ühelt poolt uurimist kaitsva erandi(4) alla ja teiselt poolt ärihuve kaitsva erandi(5) alla. Hageja esitas selle otsuse peale seejärel tühistamishagi.
Üldkohus jättis hageja hagi rahuldamata ning täiendas oma kohtuotsuses tõhusalt kohtupraktikat, mis puudutab uurimise eesmärki kaitsvat erandit. Ta kinnitas samuti, et esineb üldine konfidentsiaalsuse eeldus, mida kohaldatakse dokumentidele, mis on seotud sellise otsuse täitmise kontrollimise menetlusega, millega kohustatakse riigiabi tagasi nõudma.
Üldkohtu hinnang
Sissejuhatava märkusena esitas Üldkohus ülevaate, mis puudutab vaidlustatavate aktide kindlakstegemist ja hagi esitamise tähtaega, mida kohaldatakse pärast määruse nr 1049/2001 alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotlust.
Niisiis esiteks võib määruse nr 1049/2001 artikli 8 alusel komisjon dokumentidega tutvumise taotlusele vastamise esialgset tähtaega(6) pikendada ainult üks kord ning selle pikendatud tähtaja möödumisel loetakse vastuvõetuks vaikimisi tehtud otsus dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise kohta. Sellega seoses märkis Üldkohus, et esialgne tähtaeg on imperatiivne ning seda ei saa juhul, kui määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, pikendada. Sellise dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise kohta vaikimisi tehtud otsuse peale saab esitada tühistamishagi(7), nagu ka dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise sõnaselge otsuse peale, mis kujutab endast lõplikku vastust asjaomaste dokumentidega tutvumise kordustaotlusele. Üldkohus täpsustas veel, et kui vaikimisi tehtud otsuse peale on esitatud tühistamishagi, kaotab hageja sõnaselge otsuse vastuvõtmise tõttu oma põhjendatud huvi ning loetakse, et nimetatud hagi üle otsustamise vajadus on ära langenud. Kui sõnaselge otsus on vastu võetud enne vaikimisi tehtud otsuse peale hagi esitamist, oleks selline hagi, mis esitatakse hiljem, seega vastuvõetamatu.
Teiseks meenutas Üldkohus, et sõnaselge otsuse peale tuleb tühistamishagi esitamise tähtaega arvutada vastavalt ELTL artikli 263 sätetele, ilma et seda saaks arvutada kuupäevast, mil võeti vastu vaikimisi tehtud keeldumisotsus.
Sisuliselt analüüsis Üldkohus kõigepealt, kas esineb üldine konfidentsiaalsuse eeldus, mida kohaldatakse dokumentidele, mis on seotud sellise otsuse täitmise kontrollimise menetlusega, millega kohustatakse riigiabi tagasi nõudma. Üldkohus märkis sellega seoses, et kohtupraktika(8) kohaselt hõlmab üldine konfidentsiaalsuse eeldus, mis puudutab riigiabi kontrolli menetluse haldustoimiku dokumente, sõnaselgelt dokumente, mis on seotud uurimisega, mille komisjon viib läbi, et teha otsuses järeldus eelkõige riigiabi olemasolu kohta ja kohustada seda tagasi nõudma. Seevastu ei ole liidu kohtul seni olnud juhust teha otsust selle kohta, kui keeldutakse võimaldamast tutvuda dokumentidega, mis on seotud asjaomase liikmesriigi poolt komisjoni sellise otsuse täitmise etapiga. Seega, kuigi üldise konfidentsiaalsuse eelduse tunnustamine kohtupraktikas puudutab tõepoolest haldustoimikut kontrollimenetluses(9), puudutab see kindlasti vaid neid haldusmenetlusega seotud dokumente, mille tulemusel komisjon võtab vastu otsuse, milles komisjon tuvastab eelkõige riigiabi olemasolu ja kohustab seda tagasi nõudma.
Lisaks, mis puudutab dokumente, mis on seotud riigiabi tagasinõudmist määrava komisjoni otsuse täitmise etapiga, siis võivad need tõepoolest formaalselt kuuluda samasse toimikusse kui see, mis sisaldab dokumente komisjoni läbiviidud uurimise kohta ja mille tõttu ta selle otsuse vastu võttis. Kõik dokumendid on tegelikult seotud samade riigisiseste meetmetega. Siiski tuleb kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsvaid erandeid tõlgendada ja kohaldada kitsalt, kuna need kalduvad kõrvale põhimõttest, mille järgi on üldsusel võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda liidu institutsioonide dokumentidega. Seega ei saa asuda seisukohale, et riigiabi kontrollimise valdkonnas üldine konfidentsiaalsuse eeldus, nagu seda on tunnustatud kohtupraktikas, hõlmab tingimata komisjoni otsuse täitmise etappi puudutavaid dokumente, kuna need kuuluvad samasse haldustoimikusse.
Niisiis analüüsis Üldkohus, kas viimati nimetatud dokumendid võivad olla hõlmatud ka üldise konfidentsiaalsuse eeldusega – olgu see siis riigiabi kontrollimise valdkonnas kehtiv või muu üldine konfidentsiaalsuse eeldus. Sellega seoses märkis Üldkohus, et liidu kohus on sõnastanud mitu kriteeriumi üldise konfidentsiaalsuse eelduse tunnustamiseks, mis puudutavad ühelt poolt asjaomaseid dokumente ja teiselt poolt kõnealuse erandiga kaitstud huvi kahjustamist.
Mis puudutab asjaomaseid dokumente, siis meenutas Üldkohus, et selleks, et õiguspäraselt tugineda üldisele eeldusele isiku vastu, kes taotleb dokumentidega tutvumist määruse nr 1049/2001 alusel, peavad taotletud dokumendid kuuluma sama liiki dokumentide hulka või olema sama laadi.
Sellega seoses märkis Üldkohus, et Euroopa Kohus on tõepoolest otsustanud, et kõik riigiabi kontrollimise menetlust puudutavad haldustoimiku dokumendid moodustavad üheainsa liigi. Siiski ei ole liidu kohus võtnud seisukohta küsimuses, kas dokumendid, mille alusel komisjon tegi otsuse, milles sisaldus järeldus riigiabi olemasolu ja selle tagasinõudmise kohta, ning dokumendid, mis olid seotud selle otsuse täitmise kontrollimise menetlusega, kuuluvad samasse dokumendiliiki. Need võivad küll kuuluda samasse komisjoni toimikusse, kuid rangelt võttes on siiski tegu kahe eraldi dokumendiliigiga. Seevastu dokumendid, mis on seotud sellise komisjoni otsuse täitmise kontrollimise menetlusega, millega kohustatakse riigiabi tagasi nõudma, moodustavad üheainsa liigi, kuna need on selgelt piiritletud sellega, et need kuulusid ühiselt toimikusse, mis koostati haldusmenetluses, mis on hilisem kui see menetlus, mille tulemusel võeti see otsus vastu.
Mis puudutab asjaomase erandiga kaitstud huve, see tähendab uurimise eesmärgi kaitse kahjustamist, siis leidis Üldkohus esmajoones, et riigiabi tagasinõudmise otsuse täitmise kontrollimise menetlus vastab komisjoni läbiviidavale „uurimisele“(10). Nimelt kujutab selline tegevus endast komisjoni struktureeritud ja ametlikku menetlust, mille eesmärk on teabe kogumine ja analüüs, et institutsioon saaks võtta seisukoha EL lepingu ja EL toimimise lepinguga talle ette nähtud ülesannete täitmise käigus. Menetluse eesmärk ei pea tingimata olema rikkumise või eeskirjade eiramise avastamine või selle eest vastutusele võtmine. Mõiste „uurimine“ võib hõlmata ka komisjoni tegevust, mille eesmärk on faktiliste asjaolude tuvastamine, et anda hinnang konkreetsele olukorrale.
Üldkohus leidis, et arvestades asjaomase liikmesriigi erilist seisundit riigiabi tagasinõudmise otsuse täitmise kontrollimise menetluses, kahjustaks selle menetlusega seotud dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt dialoogi ja seega ka komisjoni koostööd selle liikmesriigiga. Seega leidis Üldkohus, et komisjon ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et riigiabi tagasinõudmise otsuse täitmise kontrollimise menetlusega seonduvad dokumendid on hõlmatud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsva erandi alusel, mis on ette nähtud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes.