AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
29. september 2011
Kohtuasi F‑56/05
Peter Strobl
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Kandidaadid, kes on reservnimekirja kantud enne uute personalieeskirjade jõustumist – Palgaastmele määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades – Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 – Õiguspärane ootus – Võrdsuse põhimõte – Vanuse alusel diskrimineerimine
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega P. Strobl palub eelkõige tühistada komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta otsus, millega ta määrati palgaastmele A*6.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa, artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikli 5 lõike 3 punkt c ja artikkel 31, XIII lisa artikli 12 lõige 3)
3. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1, artikli 27 esimene lõik ja artikli 29 lõige 1; XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted – Avalikud konkursid edukalt läbinud isikud, kes on tööle võetud ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006 – Uute sätete kohaldamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Personalieeskirjad, artikkel 3; XIII lisa artikli 12 lõige 3 ja artikli 13 lõige 2)
5. Ametnikud – Ametisse nimetamine – Palgaastme vastavus ametikohale – Kõrgemale ametikohale määramine – Õigus uue palgaastme ja ‑järgu määramisele – Puudumine
(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1 ning artikli 62 esimene lõik)
1. Ametnik ei saa tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, et vaidlustada uue sätte õiguspärasus, eriti valdkonnas, kus seadusandjal on lai kaalutlusruum seoses vajadusega reformida personalieeskirju. Lisaks laieneb õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset kõigile isikutele, kes leiavad end olukorrast, millest ilmneb, et ühenduse administratsioon on neile konkreetseid tagatisi andes tekitanud põhjendatud ootusi, edastades täpset teavet, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pärineb pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest; seevastu ei saa selle põhimõtte rikkumisele toetuda administratsiooni poolt antud konkreetsete tagatiste puudumisel.
On tõsi, et õiguspärane ootus selles osas, et endiste personalieeskirjade kriteeriumid palgaastmele määramise osas säilivad, võis teatud juhul tuleneda täpsetest ja kooskõlalistest tagatistest. Seevastu õiguspärane ootus ei saa mingil juhul olla põhjendatud väidetavalt ebatäpse teadaandega, et uued personalieeskirjad olid väljatöötamisel, ning seda veel vähem siis, kui on olemas töölevõtmisel samamoodi ebamäärane viide palgaastmele määramisele.
(vt punktid 39 ja 44)
Viide:
Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 9, 13 ja 98).
2. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 kui üleminekusäte ja erinorm teeb erandi üldnormidest, mis sisalduvad personalieeskirjade alalistes sätetes, nii et ühelt pool selle artikli ja teiselt poolt personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punkti c ja artikli 31 vahel ei ole mingit vastuolu.
Lisaks ei ole personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikel 3 tagasiulatuvat jõudu ning ei see ei kahjusta väidetavaid omandatud õigusi, mis on enne 1. maid 2004 välja kuulutatud konkursid edukalt läbinud kandidaatidel.
(vt punktid 45 ja 46)
Viited:
Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 62 ja 101).
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 48 jj).
Avaliku Teenistuse Kohus: 30. september 2010, kohtuasi F‑20/06: De Luca vs. komisjon (punkt 86).
3. Seadusandja võis personalieeskirjade reformi raames esiteks sätestada, et isikud, kes läbisid edukalt konkursid, mille puhul oli enne 1. maid 2004 ette nähtud töölevõtmine palgaastmele A 7, võetakse nüüd tööle palgaastmele A*6, ja teiseks vähendada sellega seoses neile palgaastmetele määratud töötasusid.
Nii tegutsedes ei rikkunud seadusandja võrdsuse põhimõtet ja eelkõige vanuse alusel diskrimineerimise keeldu, kuna personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 esitatud vastavuse tabelis ning igakuise põhipalga tabelis ei võeta ilmselgelt ei otseselt ega kaudselt arvesse huvitatud isikute vanust.
Lisaks tuleb märkida, et vastavalt personalieeskirjade artikli 7 lõikest 1, artikli 27 esimesest lõigust ja artikli 29 lõikest 1 tulenevale reeglile, mille kohaselt ametikohtade tase määratakse kindlaks vastavalt nende laadile, olulisusele ja ulatusele, sõltumata huvitatud isikute kvalifikatsioonist, eristab personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 esitatud palgaastmete vastavuse tabel aluspalgaastet A*5 kõrgemast palgaastmest A*6, selleks et võtta arvesse selle taseme ametikohtadele vajalikku kogemust.
Seetõttu ei saa väita, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikega 3 pannakse ametisse nimetavale asutusele kohustus võtta seda kogemust teenistuse huvides arvesse, kui määratakse objektiivselt kindlaks täidetavate ametikohtade tase.
(vt punkt 54)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 30. september 1998, kohtuasi T‑121/97: Ryan vs. kontrollikoda (punktid 98 ja 104); 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (punkt 105).
Avaliku Teenistuse Kohus: 19. juuni 2007, kohtuasi F‑54/06: Davis jt vs. nõukogu (punkt 81).
4. Võrdsuse põhimõte ei saa piirata seadusandja vabadust teha igal ajal selliseid muudatusi personalieeskirjade normidesse, mida ta peab teenistuse huvidega kooskõlas olevaks, isegi kui muudetud sätted on ametnikele varasematest ebasoodsamad, sest vastasel korral takistataks mis tahes seadusandlikku arengut.
Lisaks sellele tuleneb personalieeskirjade artiklist 3, et ametniku ametisse nimetamise aluseks on tingimata administratsiooni ühepoolne akt ja alles pärast seda, kui tema kohta on selline otsus tehtud, võib konkursi edukalt läbinud isik nõuda oma õigusi ametnikuna ja järelikult nõuda personalieeskirjade sätete kohaldamist.
Mis puudutab alates 1. maist 2004 ametisse nimetatud ametnike palgaastme määramist, siis neid sai seaduslikult määrata üksnes vastavalt uutele kriteeriumidele, mis sel kuupäeval kehtisid. Üleminekuperioodil, mis kestis 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006, tulenesid need kriteeriumid personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikest 3.
Lisaks hinnatakse vaidlustatud akti õiguspärasust selle vastuvõtmise hetkel eksisteerinud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel ning ametisse nimetaval asutusel on lai kaalutlusõigus konkurssidele lubamise tingimuste kindlaksmääramisel vastavalt teenistuse huvidele. Seega ametnik ei saa personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikega 3 võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist tuletada ainult asjaolust, et vastavalt teenistuse huvidele korraldati tema palgaastmest kõrgematele palgaastmetele ametnike töölevõtmise konkursid pärast personalieeskirjade reformi. Sama põhjenduskäik kehtib selles osas, et vabad ametikohad hoiti konkreetsetes valdkondades kandidaatidele, kes olid kõrgematel palgaastmetel kui asjaomane isik.
Lisaks on võimalus, mis on institutsioonidele antud personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõikega 2 võtta tööle ametnikke jurist-lingvistidena palgaastmel A*7, põhjendatav sellega, et nad on tööturul konkreetse profiiliga ning institutsioonidel võib olla nende töölevõtmisega raskusi.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 või selle sätte alusel võetud vaidlustatud otsus ei ole diskrimineeriv võrreldes nende ametnikega, kes alustasid oma karjääri Euroopa Liidus asjaomasest isikust nooremana. Selles kontekstis omab kogu tema karjäärile mõju asjaolu, et tema palgaastme esialgsel määramisel ei võetud arvesse enne institutsiooni töölevõtmist omandatud kogemust tervikuna. Sel juhul määratakse täidetavale ametikohale tarvilik kogemus objektiivselt kindlaks teenistuse huve arvestades siis, kui määratakse kindlaks nende ametikohtade tase konkursiteates, ning seda tarvilikku kogemust määrates täidab administratsioon õiguspärast eesmärki omavoliliselt või ilmselgelt ebasobivalt eristamata. Lisaks tuleb märkida, et võttes arvesse Euroopa avaliku teenistuse eesmärki, ei ole isikud, kes töötasid ametnikuna, põhimõtteliselt samas olukorras isikutega, kes said kogemuse väljaspool institutsioone. Nimelt tavaliselt on erinevalt väljaspoolt tulnud isikutest ametnikel institutsioonide jaoks asjakohane kogemus, kuna nad on juba tõendanud oma võimet täita institutsioonide ülesandeid Euroopa halduskorralduse eripärade ning personalieeskirjadega ette nähtud töösuhete raames eelkõige alluvussuhete, hindamise ja distsipliini vallas ning mitmekultuurilises ja erinevate traditsioonide kontekstis.
(vt punktid 79, 81, 82 ja 87)
Viited:
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Campoli vs. komisjon (punkt 105); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 86 ja 113); 13. detsember 2006, kohtuasi T‑173/05: Heus vs. komisjon (punktid 43, 44 ja 52); 15. november 2001, kohtuasi T‑142/00: Van Huffel vs. komisjon (punkt 52).
Avaliku Teenistuse Kohus: 15. juuni 2006, kohtuasi F‑25/05: Mc Sweeney ja Armstrong vs. komisjon (punkt 39); 3. mai 2007, kohtuasi F‑123/05: Bracke vs. komisjon (punktid 51 ja 56); eespool viidatud kohtuasi Davis jt vs. nõukogu (punkt 81).
5. Personalieeskirjade artikli 7 lõikest 1 koostoimes artikli 62 esimese lõiguga, mille kohaselt on ametnikul õigus oma palgaastmele ja ‑järgule vastavale töötasule, ilmneb, et pärast palgaastme ja seega ka ametniku palgataseme kindlaksmääramist ei saa talle määrata ametikohta, mis sellele palgaastmele ei vasta. Teisisõnu määrab palgaaste ja järelikult töötasu, millele ametnikul on õigus, ära need ülesanded, mis võib talle määrata. Seetõttu lubab palgaastme ja ametikoha vastavuse põhimõte igal ametnikul keelduda sellisele ametikohale määramisest, mis ei vasta tema palgaastmele, ja seega lõpuks keelduda tööülesannetest, mis ei vasta tema töötasule.
Isegi kui ametnik nõustub sellisel ametikohal töötamisega, mille palgaaste on kõrgem kui tema ametikohal, siis palgaastme ja ametikoha vastavuse põhimõte ei anna ametnikule mingit õigust määrata tema ametikohale kõrgem palgaaste.
(vt punktid 90 ja 92)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 7. mai 1991, kohtuasi T‑18/90: Jongen vs. komisjon (punkt 27); 20. märts 2002, kohtuasi T‑23/99: LR AF 1998 vs. komisjon (punkt 367); 22. detsember 2005, kohtuasi T‑146/04: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament (punkt 141).