Kohtuasi C‑324/14

Partner Apelski Dariusz

versus

Zarząd Oczyszczania Miasta

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajowa Izba Odwoławcza)

Eelotsusetaotlus – Riigihanked – Direktiiv 2004/18/EÜ – Ettevõtjate tehniline ja/või kutsealane pädevus – Artikli 48 lõige 3 – Võimalus tugineda teiste üksuste pädevusele – Tingimused ja eeskirjad – Pakkuja ja teiste üksuste vaheliste sidemete laad – Pakkumuse muutmine – Elektroonilise oksjoni tühistamine ja kordamine – Direktiiv 2014/24/EL

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 7. aprill 2016

1.        Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Lepingute sõlmimine – Kvalitatiivse valiku kriteeriumid – Tehniline ja kutsealane pädevus – Võimalus tugineda teiste üksuste pädevusele – Piirid – Hankija õigus nõuda pakkujalt minimaalset pädevuse taset – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 44 lõige 2, artikli 47 lõige 2 ja artikli 48 lõige 3)

2.        Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Lepingute sõlmimine – Kvalitatiivse valiku kriteeriumid – Tehniline ja kutsealane pädevus – Võimalus tugineda teise üksuste pädevusele – Hanketeates või hankedokumentides täpsete põhimõtete kehtestamine, mis puudutavad selle võimaluse kasutamist – Lubatavus – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 48 lõiked 2 ja 3)

3.        Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Lepingute sõlmimine – Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted – Ulatus – Hankija poolt pärast pakkumuste avamist pakkuja sellise taotluse vastu võtmine, milles soovitakse oma pakkumust sisuliselt muuta nõustumine – Lubamatus

4.        Vastuvõetavus – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikkel 2)

5.        Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Lepingute sõlmimine – Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted – Ulatus – Pakkuja, keda ei kutsutud elektroonilise oksjoni teel korraldatava hankemenetluse raames sellel oksjonil osalema, ehkki ta pakkumus oli vastuvõetav – Lubamatus – Hankija kohustus oksjon kehtetuks tunnistada ja uuesti korraldada

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikkel 2 ja artikli 54 lõige 4)

6.        Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2014/24 – Ajaline kohaldamine – Hankija poolt enne direktiivi ülevõtmistähtaja lõppu tehtud otsus, mille valitakse hankemenetluse liik – Direktiivi kohaldamatus – Direktiivi 2004/18 sätete tõlgendamine direktiivi 2014/24 sätete alusel – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 48 lõige 3 ja direktiiv 2014/24, põhjendus 2, artikli 63 lõige 1)

1.        Direktiivi 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artikli 47 lõiget 2 ja artikli 48 lõiget 3 koostoimes selle direktiivi artikli 44 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et need annavad igale ettevõtjale õiguse tugineda konkreetse lepingu puhul teiste üksuste pädevusele, olenemata tema ja nende üksuste vaheliste sidemete õiguslikust laadist, juhul kui tõendatakse hankijale, et taotlejal või pakkujal on hankelepingu täitmisel viimatinimetatute vahendid tõepoolest kättesaadavad.

Siiski ei ole direktiivi 2004/18 sätetega vastuolus direktiivis kehtestatud õiguse kasutamist piirata erilistel asjaoludel. Olukord on selline eelkõige siis, kui kolmanda üksuse pädevust, mis on vajalik selle lepingu täitmiseks, ei ole võimalik taotlejale või pakkujale üle kanda, nii et taotleja või pakkuja saab tugineda sellele pädevusele üksnes siis, kui kolmas üksus osaleb vahetult ja isiklikult selle lepingu täitmisel. Niisiis ei ole välistatud, et on olemas ehitustöid, mille eripära tõttu on vajalik teatud pädevus, mida ei ole võimalik saavutada mitme ettevõtja pädevuse liitmisega. Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda, et üksainus ettevõtja täidaks asjaomase pädevuse miinimumnõuded või vajaduse korral kasutaks piiratud hulka ettevõtjaid vastavalt direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 2 teisele lõigule, tingimusel et see nõue on asjaomase hanke objektiga seotud ja proportsionaalne. Samuti ei saa välistada, et erandlike asjaolude korral ja kindla hankelepingu laadi ja eesmärke arvesse võttes ei ole võimalik pakkujale üle kanda kolmanda üksuse pädevust, mis on vajalik kindla hankelepingu täitmiseks. Seetõttu saab pakkuja sellises olukorras tugineda nimetatud pädevusele üksnes siis, kui kolmas üksus osaleb vahetult ja isiklikult kõnealuse hankelepingu täitmisel.

(vt punktid 39–41, 49 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Direktiivi 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artikli 48 lõikeid 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et võttes arvesse kindla hankelepingu eset ja eesmärke, võib hankija eriliste asjaolude korral hankelepingu nõuetekohase täitmise eesmärgil märkida hanketeates või hankedokumentides otsesõnu täpsed põhimõtted, mille kohaselt võib ettevõtja tugineda teiste üksuste pädevusele, tingimusel, et need põhimõtted on hankelepingu esemega seotud ja proportsionaalsed.

Nimelt, ehkki pakkujal on vabadus valida esiteks, mis laadi õiguslik seos on tal selle hankelepingu täitmisel teiste üksustega, kelle pädevusele ta tugineb, ja teiseks nende seoste tõendamise viis, võib asjaomase hankelepingu eset ja eesmärke silmas pidades teiste üksuste pädevusele tuginemise õiguse kasutamist piirata erilistel asjaoludel. Sellega seoses, kui aga hankija otsustab sellist võimalust kasutada, peab ta tagama, et tema kehtestatud põhimõtted on seotud asjaomase hankelepingu esemega ja proportsionaalsed.

(vt punktid 52, 54, 56, 58 ja resolutsiooni punkt 2)

3.        Direktiivi 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artiklis 2 esitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui hankija pärast hankemenetluse käigus esitatud pakkumuste avamist võtab vastu sellise ettevõtja taotluse, kes on esitanud pakkumuse kõnealuse hankelepingu kui terviku kohta, võtta tema pakkumust arvesse üksnes hankelepingu teatud osade kohta.

Nimelt on võrdse kohtlemise ning diskrimineerimiskeelu põhimõttega ja läbipaistvuse kohustusega vastuolus see, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja vahel; see tähendab seda, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel. Sellega seoses, ehkki direktiivi 2004/18 artikliga 2 ei ole vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, peab hankija tagama eelkõige, et pakkumuse täpsustamise nõudega ei kaasneks asjaomase pakkuja poolt tegelikult uue pakkumuse esitamist. Olukord on selline teate korral, millega ettevõtja annab pärast pakkumuste avamist hankijale teada kõnealuse lepingu osade tähtsusjärjestuse, mille kohaselt tema pakkumust tuleks hinnata.

(vt punktid 62–64, 68, 70 ja resolutsiooni punkt 3)

4.        Direktiivi 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artiklis 2 esitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et need kohustavad kehtetuks tunnistama ja kordama elektroonilist oksjonit, millele ei kutsutud osalema ettevõtjat, kes esitas vastuvõetava pakkumuse, ja seda isegi siis, kui ei saa tuvastada, et ettevõtja osalemine oleks muutnud oksjoni tulemust.

Nimelt, kui pakkuja esitab vastuvõetava pakkumuse ja täidab niisiis hanketeates esitatud kriteeriumid, peab hankija direktiivi 2004/18 artikli 54 lõike 4 kohaselt tagama, et pakkuja saaks kasutada oma õigust osaleda olenevalt olukorrast elektroonilisel oksjonil. Järelikult, kui sellist pakkujat ei kutsuta nimetatud oksjonil osalema, siis tuleneb võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetest, et hankija peab sellise oksjoni kehtetuks tunnistama ja uuesti korraldama. Selline järeldus kehtib sõltumata küsimusest, kas välja jäetud ettevõtja osalemine oleks kõnealuse oksjoni tulemust muutnud, kuna pakkuja õigust osaleda elektroonilisel oksjonil ei saa allutada selle oksjoni soovitud tulemusele ning hankija ei saa teda algusest peale oksjonilt välistada oletuslikel põhjustel.

(vt punktid 76–79, 81 ja resolutsiooni punkt 4)

5.        Hankelepingute sõlmimise valdkonnas kuulub kohaldamisele põhimõtteliselt see direktiiv, mis kehtib hetkel, mil hankija valib selle menetluse liigi, mida ta kavatseb järgida, ning lahendab lõplikult küsimuse, kas riigihankelepingu sõlmimiseks on nõutav eelneva hankemenetluse korraldamine. Samas ei ole kohaldatavad sellise direktiivi sätted, mille ülevõtmise tähtaeg lõppes pärast seda kuupäeva.

Sellega seoses, mis puudutab hankelepingu sõlmimise menetlust, mis avaldati enne direktiiv 2014/24 vastuvõtmist, ei saa küsimuse alla tulla tõlgendada direktiivi 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artikli 48 lõike 3 sätteid direktiivi 2014/24 artikli 63 lõike 1 sätete alusel. Nimelt, ehkki direktiivi 2014/24 põhjenduses 2 on märgitud, et selle direktiivi eesmärk on selgitada põhimõisteid ja -kontseptsioone, et tagada õiguskindlus ja võtta arvesse Euroopa Kohtu asjakohase väljakujunenud kohtupraktika teatavaid asjakohaseid aspekte, kehtestatakse siiski selle direktiivi artikliga 63 sisulised muudatused ettevõtja õigusesse tugineda teiste üksuste pädevusele teatud hankelepingu raames. Kaugel sellest, et direktiivi 2014/24 artikli 63 lõikega 1 jätkataks direktiivi 2004/18 artikli 48 lõike 3 joont ja selgitataks selle ulatust, vaid see säte kehtestab hoopis uued tingimused, mida ei olnud varasemas korras ette nähtud. Selles olukorras ei saa direktiivi 2014/24 kõnealust sätet kasutada direktiivi 2004/18 artikli 48 lõike 3 tõlgendamiskriteeriumina, kuna siin ei saa kõne alla tulla viimati nimetatud sätte sisuga seotud tõlgenduskahtluse hajutamine.

(vt punktid 83, 90–92, 94 ja resolutsiooni punkt 5)