Language of document :

24. septembril 2009 esitatud hagi - Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-379/09)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato F. Arena)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada komisjoni 13. juuli 2009. aasta otsus K(2009) 5497, mis käsitleb riigiabi kavasid nr C 6/2004 (ex NN. 70/01) ja nr C 5/2005 (ex NN 71/04), mida Itaalia rakendas katmikkultuuride kasvatamisega tegelevate ettevõtjate suhtes (kasvuhoonete kütmiseks kasutatava gaasiõli aktsiisimaksust vabastamine);

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Itaalia valitsus on vaidlustanud Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus komisjoni 13. juuli 2009. aasta otsuse K(2009) 5497, mis käsitleb riigiabi kavasid nr C 6/2004 (ex NN. 70/01) ja nr C 5/2005 (ex NN 71/04), mida Itaalia rakendas katmikkultuuride kasvatamisega tegelevate ettevõtjate suhtes (kasvuhoonete kütmiseks kasutatava gaasiõli aktsiisimaksust vabastamine).

Hageja esitab hagi põhjenduseks viis väidet.

Esimeses väites osutab hageja sellele, et vaidlustatud otsus rikub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 osas, milles vaidlusalused õigusnormid, mis loetakse ühisturuga kokkusobimatuks riigiabiks, ei ole valikulised, kuna aktsiisimaksu soodustusi kasvuhoonete kütmiseks kasutatavale gaasiõlile saavad kasutada kõik põllumajandusettevõtjad ning kuna katmikkultuuride kasvatamine on väga erinev avamaakultuuride kasvatamisest, mille osas gaasiõliga kütmise puhul tootmiskulusid ei teki.

Teises väites osutab hageja, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 on rikutud ka seetõttu, et kõnealused õigusnormid ei moonuta mingil moel konkurentsi. Oma väite toetuseks viitab hageja muu hulgas ühenduse suunistele põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007-2013, mille punktis 167 on sõnaselgelt öeldud, et maksuvabastused või -vähendused põllumajanduslikul esmatootmisel kasutatud mootorikütusele ei moonuta põhjendamatult konkurentsi, kui võtta arvesse nende väikest mahtu Euroopa Liidu põllumajandusettevõtete struktuuris.

Kolmandas väites heidab hageja veel väidetava konkurentsi moonutamise osas ette põhjenduste puudumist.

Neljandas väites osutab hageja, et on rikutud direktiivi 92/81/EMÜ1 artiklit 8, direktiivi 2003/96/EÜ2 artiklit 15 ning EÜ asutamislepingu artikleid 33, 36 ja 87. Ta väidab eelkõige seda, et maksuvabastused olid eespool nimetatud direktiivide alusel sõnaselgelt lubatud ning ühenduse õigusele vastavuse kontrollimisel tuleb arvestada mitte ainult konkurentsinormidega, vaid esmalt ka ühise põllumajanduspoliitika sätetega. Ta märgib seejuures, et ühine põllumajanduspoliitika on konkurentsinormide suhtes ülimuslik. Järelikult, kuna vaidlustatud meetmed on asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkidega kooskõlas, ei saa pidada ülimuslikuks riigiabi käsitlevate normide kohaldamist.

Viimase viienda väitega osutab hageja, et on rikutud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 3, väites, et selles sätestatud erand on igal juhul kohaldatav, pidades eeskätt silmas erandi kohaldatavust keskkonnakaitsega seotud põhjustel, millele viidatakse 2000. aastal põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punktis 3.5.

____________

1 - Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/81/EMÜ mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, lk 12).

2 - Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, lk 51; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405).