18. mail 2007 esitatud hagi - Reno Schuhcentrum versus Siseturu Ühtlustamise Amet - Payless ShoeSource Worldwide (Payless ShoeSource)

(Kohtuasi T-173/07)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Reno Schuhcentrum GmbH Thaleischweiler-Fröschen, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Schäffner)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Payless ShoeSource Worldwide, Inc (Topeka, Ühendriigid)

Hageja nõuded

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 28. veebruari 2007. aasta otsus (asi R 1209/2005-1), millega lükati tagasi tühistamise menetluse nr 731C 0000 186 163/1 (ühenduse kaubamärk nr 186 163 - Payless ShoeSource) peale esitatud kaebus

mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Tühistamistaotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: ühenduse kujutismärk Payless ShoeSource kaupadele ja teenustele klassides 25, 35 ja 42- taotlus nr 186 163.

Ühenduse kaubamärgi omanik: Reno Schuhcentrum GmbH

Ühenduse kaubamärgi tühistamist taotlev pool: Payless ShoeSource Worldwide, Inc

Tühistamisosakonna otsus: Lükata tühistamistaotlus osaliselt, kaupade ja teenuste osas klassis 25, tagasi

Apellatsioonikoja otsus: Jätta rahuldamata apellatsioonkaebus kaupade ja teenuste osas klassis 25.

Väited: Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on vastuolus kaubamärgimääruse artiklist 74 tulenevate menetlusnormidega ja tõendamiskoormusega. Hageja arvates lasub tühistamismenetluses tegeliku kasutamise tõendamiskoormus kaubamärgi omanikul. Veelgi enam, ühtlustamisamet ei saa hinnata asjaolusid omal algatusel, vaid peab piirduma menetlusosaliste esitatus asjaolude, tõendite ja argumentidega. Seetõttu leiab hageja, et apellatsioonikoja 18. oktoobri 2006. aasta teade, mille kohaselt kutsuti kaubamärgiomanikku esitama teatud vande all antud ütluste kohta originaaldokumente, tuleb tunnistada kehtetuks, eelkõige seetõttu, et vastulausete osakond oli eelnevalt asunud seisukohale, et kaubamärgiomaniku poolt esitatud esialgsed tõendid ei olnud piisavad, et tõendada tegelikku kasutamist.

Lisaks väidab hageja, et nimetatud originaaldokumente ei esitatud kaubamärgimääruse artikli 74 alusel määratud tähtaja jooksul ja seetõttu ei ole need vastuvõetavad.

Lõpuks märgib hageja, et apellatsioonikoda on teinud vea tegeliku kasutamise käsitluse tõlgendamisel ja seega rikkunud kaubamärgimääruse artiklit 15.

____________