AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

24. aprill 2008

Kohtuasi F‑61/05

Raffaele Dalmasso

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Tegevusüksusesse määramine – Teenistusse võtmisel määratud palgaastme ja ‑järgu ning töötasu muutmise taotlus – Endise abiteenistuja lepingulise töötajana töölevõtmine – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 3a ning artikli 80 lõiked 2 ja 3 – Erinevate tegevusüksuste täidetavad ülesanded – Võrdne kohtlemine – Põhjendamatu hagi

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles R. Dalmasso palub esiteks tühistada teenistuslepingute sõlmimiseks pädeva asutuse 21. märtsi 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema 7. detsembril 2004 esitatud taotlus, mis liigitati ümber kaebuseks, talle kui lepingulisele töötajale palgaastme ja -järgu ning töötasu määramise otsuse peale, ja vajalikul määral tühistada 16. septembril 2004 allkirjastatud lepingu kohaselt palgaastme ja -järgu ning töötasu määramise esialgne otsus, ning teiseks hüvitada kahju, mille suuruseks on tema hinnangul 25 000 eurot.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Palgaastme ja ‑järgu määramine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 53 kolmas lõik ja artikli 80 lõige 2)

2.      Ametnikud – Muude teenistujate teenistustingimused – Lepingulisi töötajaid käsitleva IV jaotise kohaldamine, mille eelduseks ei ole nende töötajate erinevate tegevusüksuste iga ülesande laadiga kaasnevate kohustuste eelnevalt määratlemine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 52, artikli 80 lõige 3 ja IV jaotis; nõukogu määrus nr 723/2004)

3.      Ametnikud – Muude teenistujate teenistustingimused – Võrdne kohtlemine – Erinevused abiteenistujate ja lepinguliste töötajate palgasüsteemi vahel – Diskrimineerimise puudumine

4.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Erinevate teenistujate kategooriate erinev kohtlemine personalieeskirjades sätestatud tagatiste ja sotsiaalkindlustushüvitiste valdkonnas

1.      Administratsioon ei tee ilmset hindamisviga, kui ta määrab I tegevusüksusesse lepingulise töötaja, kellele on määratud tööülesanded, mis hõlmavad vaheseinte ja uste ümberpaigutamist, kolimise korraldamist, uue mööbli tellimist või parandamist, arhiivide logistika korraldust, suhtlemist hoonete haldusjuhtidega valve, parkimise, hooldus‑ ja puhastustöödega seotud küsimustes, kontoritarvetega pidevat ja piisavat varustamist, assigneeringute kulutamise kontrollimist, koosolekute korraldamist ja saalide reserveerimist, joogi‑ ja suupiste varude tellimuste kontrollimist. Taolised ülesanded hõlmavad füüsilist tööd ja kontoritööd, mis ei ületa intensiivsuselt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõikes 2 sätestatud haldusabialase tegevuse taset I tegevusrühmas. Peale selle ei ole lepingulisele töötajale eespool nimetatud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks antud initsiatiiv ja autonoomia selline, mis võib muuta küsitavaks nende ülesannete määratlemise „füüsilise töö või haldusabi andmisena” ülalosutatud sätte tähenduses, ega võta eeskätt võimalust ametnikel ja ajutistel teenistujatel kontrolli teostada.

Isegi kui oletada, et lepinguline töötaja täitis varem samu ülesandeid VII tegevusüksuse C‑kategooria abiteenistujana, vastavad muude teenistujate teenistustingimuste artikli 53 kolmandas lõigus ette nähtud selle kategooria põhiametikohad nagu sekretär, masinakirjutaja, telefonist või kontoritöötaja nimetatud teenistustingimuste artikli 80 lõikes 2 kirjeldatud ametikohtadele, mis puudutavad I tegevusüksust.

(vt punktid 52–54, 56 ja 57)

2.      Ükski muude teenistujate teenistustingimuste ega määruse nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, säte ei sea teenistustingimuste IV jaotise, mis käsitleb lepingulisi töötajaid, ja eelkõige lepinguliste töötajate töölevõtmist puudutavate sätete kohaldamist sõltuvusse erinevate tegevusüksuste, kuhu lepingulised töötajad võivad kuuluda ja mis on ette nähtud teenistustingimuste artikli 80 lõikes 3, iga ülesande laadiga kaasnevate kohustuste määratlemisest. Vastupidi, muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 52 – mis näeb ette, et abiteenistujate, kes tuleb määruse nr 723/2004 põhjenduse 36 kohaselt lõpuks lepinguliste töötajatega asendada, tegelik teenistusaeg ei kesta kauem kui 31. detsembrini 2007 ning pärast 31. detsembrit 2006 uusi abiteenistujaid tööle ei võeta – kinnitab IV jaotise kohest kohaldamist selles osas, milles selles artiklis ei mainita muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõike 3 eelnevat kohaldamist.

(vt punkt 59)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. juuli 2007, kohtuasi T‑415/06 P: De Smedt vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑109 ja II‑A‑1‑409, punkt 40).

Avaliku Teenistuse Kohus: 19. oktoober 2006, kohtuasi F‑59/05: De Smedt vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑109 ja II‑A‑1‑409, punkt 52).

3.      Ühenduse seadusandja võib igal ajal teha selliseid muudatusi personalieeskirjade normidesse, mida ta peab teenistuse huvides olevaks, ja võtta vastu tulevikuks personalieeskirjade selliseid sätteid, mis on puudutatud ametnike või muude teenistujate suhtes ebasoodsamad, tingimusel et nimetatud isikute õiguspäraselt omandatud õigused säilitatakse ning uute õigusnormidega konkreetselt silmas peetud isikuid koheldakse samamoodi. Seega ei saa talle ette heita, et ta on loonud uue teenistujate kategooria, st lepingulised töötajad, kellele kohaldatakse abiteenistujatest erinevat palgasüsteemi ning kes lõpuks asendavad abiteenistujad ja D‑kategooria ametnikud, kui vanade personalieeskirjade alusel tööle võetud ametnike ja teenistujate omandatud õigusi ei ole õigusvastaselt kahtluse alla seatud ja kui uude kategooriasse kuuluvaid teenistujaid koheldakse ühtemoodi. Pealegi ei saa komisjoni siseveebis edastatud informatsioon palgamäära teatava vähenemise kohta seetõttu, et abiteenistuja leping on muudetud lepingulise töötaja lepinguks, tekitada asjaomasel isikul õiguspärast ootust vähenemisele konkreetses määras, kuna tegemist on erinevate üksikjuhtumite korral kohaldatava keskmise väärtusega.

(vt punktid 78, 79 ja 81)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. märts 1975, kohtuasi 28/74: Gillet vs. komisjon (EKL 1975, lk 463, punktid 5 ja 6).

Esimese Astme Kohus: 30. september 1998, kohtuasi T‑121/97: Ryan vs. kontrollikoda (EKL 1998, lk II‑3885, punktid 98 ja 104); 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (EKL AT 2006, lk II‑A‑2‑1527, punkt 85).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi De Smedt vs. komisjon (punkt 71).

4.      Erinevusi eri kategooriatesse kuuluvate selliste isikute vahelises staatuses, kes on ühenduse teenistuses kas ametnikena või muude teenistujate teenistustingimuste alla kuuluvate erinevat kategooriat teenistujatena, ei saa kahtluse alla seada. Iga kategooria määratlus vastab ühenduse halduse õiguspärastele vajadustele ning nende alaliste või ajutiste ülesannete olemusele, mida see kategooria peab täitma. Seega ei saa diskrimineerimiseks lugeda seda, kui personalieeskirjadega tagatud tagatiste ja sotsiaalkindlustushüvitiste osas on ühenduste teenistuses olevatel teatud isikute kategooriatel sellised tagatised või soodustused, mida teistel kategooriatel ei ole. Muude teenistujate teenistustingimustega reguleeritud teenistujate olukorda saab üldiselt kirjeldada kui lepingulist töösuhet, samas kui ametniku ja administratsiooni vahelisele õigussuhtele kohaldatakse personalieeskirju. Ühenduste teenistustes olevate isikute erinevate kategooriate vahel on objektiivsed õiguslikud erinevused, mistõttu ei saa siinjuures võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldada.

(vt punkt 82)

Viited:

Euroopa Kohus: 6. oktoober 1983, liidetud kohtuasjad 118/82 ja 123/82: Celant jt vs. komisjon (EKL 1983, lk 2995, punkt 22).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi De Smedt vs. komisjon (punktid 54 ja 55).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi De Smedt vs. komisjon (punkt 76).