Kohtuasi T‑494/21
Ryanair DAC
ja
Malta Air ltd.
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2023. aasta otsus
Riigiabi – Prantsusmaa poolt Air France’ile ja Air France-KLMile COVID-19 pandeemia kontekstis antud abi – Rekapitaliseerimine – Otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Tühistamishagi – Õigus esitada hagi – Hageja turuseisundi oluline kahjustamine – Vastuvõetavus – Abisaaja väljaselgitamine äriühingute kontserni kontekstis
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks – Sellise konkurendi hagi, kes tõendab, et tema turuseisundit oluliselt kahjustatakse – Vastuvõetavus – Konkurendi kohustus määratleda täpselt asjaomane turg ja võrrelda kõikide sellel turul tegutsevate konkurentide olukorda, et end nendest eristada – Puudumine
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punktid 20–50)
2. Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Kahe hageja poolt ühe ja sama hagi esitamine – Ühe hageja hagi vastuvõetavus – Vajadus analüüsida hagi vastuvõetavust teise hageja osas – Puudumine
(ELTL artikkel 263)
(vt punkt 53)
3. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Komisjoni kaalutlusõigus – Abisaaja väljaselgitamine – Ühe majandusüksusena käsitletav ettevõtjate kontsern – Hindamiskriteeriumid – Sellesse kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelised kapitali-, orgaanilised, funktsionaalsed ja majanduslikud sidemed – Asjaomaste abimeetmete lepinguline raamistik ja kontekst
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)
(vt punktid 59–70, 83, 84, 97, 107 ja 132–136)
4. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Komisjoni kaalutlusõigus – Abisaaja kindlakstegemine – Ettevõtja, kes saab otsese või kaudse eelise – Kaudne eelis – Mõiste – Kaudse eelise ja abimeetmele omase teisese majandusliku mõju eristamine
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatis 2016/C 262/01, punktid 115 ja 116)
(vt punktid 139–146)
5. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – Abi, mille eesmärk on rahastada lennunduskontserni koheseid likviidsusvajadusi COVID-19 pandeemia kontekstis – Komisjoni otsus, mille kohaselt on abi siseturuga kokkusobiv – Komisjoni ilmne hindamisviga abisaajate väljaselgitamisel – Viga, mis võib mõjutada abimeetmete siseturuga kokkusobivuse analüüsi
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)
(vt punktid 147–151)
Kokkuvõte
Prantsuse Vabariik teatas 2020. aasta aprillis Euroopa Komisjonile kavast anda abi lennuettevõtjale Air France, kes on valdusühingu Air France-KLM tütarettevõtja. Teatatud abi seisnes esiteks riigigarantiis 90% ulatuses pankade konsortsiumi antud 4 miljardi euro suurusele laenule ning teiseks kuni 3 miljardi euro suuruses aktsionärilaenus.
Seejärel teatas Prantsuse Vabariik 2021. aasta märtsis komisjonile kavast anda abi Air France’ile ja valdusühingule Air France-KLM eesmärgiga rekapitaliseerida need kaks äriühingut 4 miljardi euro ulatuses nii, et suurendatakse kapitali ja eespool viidatud aktsionärilaen konverteeritakse hübriidkapitaliinstrumendiks, mis on samastatav osalusega valdusühingu omakapitalis.
Nende meetmetega, mis kuuluvad rea muude selliste abimeetmete konteksti, mille eesmärk oli toetada kontserni Air France-KLM kuuluvaid äriühinguid, sooviti rahastada Air France’i ja valdusühingu Air France-KLM likviidsusvajadusi, et aidata neil tulla toime COVID-19 pandeemia negatiivsete tagajärgedega.
4. mai 2020. aasta otsuses (edaspidi „otsus Air France“)(1), mida on parandatud kahel korral – 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta juulis –, ning 5. aprilli 2021. aasta otsuses (edaspidi „otsus Air France-KLM ja Air France“)(2) järeldas komisjon, et teatatud meetmed kujutavad endast riigiabi, mis on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b(3) ja komisjoni 19. märtsi 2020. aasta teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“(4) alusel siseturuga kokkusobiv.
Otsuses Air France leidis komisjon, et teatatud abi said Air France ja tema tütarettevõtjad. Seega ei peetud sellest meetmest abisaajateks valdusühingut Air France-KLM ega tema teisi tütarettevõtjaid, sh KLMi ja tema kontrollitavaid äriühinguid. Otsuses Air France-KLM ja Air France selgitas komisjon välja, et teatatud abi said nii Air France ja tema tütarettevõtjad kui ka valdusühing Air France-KLM ja tema tütarettevõtjad, kuid ainsaks erandiks olid KLM ja tema tütarettevõtjad.
Lennuettevõtjad Ryanair ja Malta Air esitasid hagid eespool viidatud komisjoni otsuste tühistamiseks. Üldkohtu kaheksas koda (laiendatud koosseisus) rahuldas need hagid, leides, et komisjon tegi teatatud abi saajate kindlakstegemisel ilmse hindamisvea ja rikkus seega ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b. Seejuures täpsustas Üldkohus küsimust, kuidas teha abimeetmest kasusaajaid kindlaks äriühingute kontserni kontekstis.
Üldkohtu hinnang
Hagejad vaidlesid oma hagide põhjendamisel vastu muu hulgas sellele, et teatatud meetmetest kasusaajate hulgast olid välja jäetud ühelt poolt valdusühing Air France-KLM ja KLM (otsus Air France) ning teiselt poolt KLM (otsus Air France-KLM ja Air France).
Sellega seoses tuletas Üldkohus meelde, et kuigi komisjonil on laiaulatuslik kaalutlusõigus, et selgitada välja teatatud abimeetmest kasusaajad, peab liidu kohus siiski lisaks esitatud tõendite sisulise õigsuse, nende usaldusväärsuse ja sidususe kontrollimisele kontrollima ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida tuleb arvesse võtta, ning kas need tõendid võivad toetada järeldusi, mis nendest on tehtud.
Kohtupraktikast ja komisjoni teatisest riigiabi mõiste kohta(5) nähtub lisaks, et mitut eraldiseisvat juriidilist üksust võib riigiabi eeskirjade kohaldamisel pidada üheks majandusüksuseks. Tegurite hulgas, mida võetakse sellise majandusüksuse olemasolu kindlakstegemisel arvesse, on muu hulgas kapitali-, orgaanilised, funktsionaalsed ja majanduslikud sidemed asjaomaste üksuste vahel, lepingud, millega nähakse ette teatatud abi andmine, ning antud abi kontekst.
Neid täpsustusi silmas pidades märkis Üldkohus kõigepealt, et kapitali- ja orgaanilised sidemed kontsernis Air France-KLM, nagu neid on kirjeldatud vaidlustatud otsustes, tõendavad pigem, et selle kontserni eraldiseisvad juriidilised üksused moodustavad riigiabi eeskirjade kohaldamisel ühe majandusüksuse. Sellega seoses rõhutas Üldkohus, et komisjoni järeldustest nähtub, et valdusühing Air France-KLM teostab tegelikult Air France’i ja KLMi üle kontrolli, sekkudes otseselt või kaudselt nende juhtimisse, ja osaleb seega nende majandustegevuses. Veel ilmneb nendest järeldustest, et kontserni Air France-KLM tasandil eksisteerivad tsentraliseeritud otsustusmenetlus ja teatav kooskõlastamine, mis tagatakse ühisorganite kaudu, kuhu kuuluvad valdusühingu Air France-KLM, Air France’i ja KLMi kõrgetasemelised esindajad, vähemalt osas, mis puudutab teatud oluliste otsuste tegemist.
Komisjoni järelduse, mille kohaselt valdusühing Air France-KLM, Air France ja KLM ei moodusta teatatud abimeetmetest kasusaajate väljaselgitamisel ühte majandusüksust, lükkavad ümber ka nende üksuste vahelised funktsionaalsed ja majanduslikud sidemed. Vaidlustatud otsustes annavad nimelt nende sidemete kirjeldus ning Ryanairi ja Malta Airi esitatud eri näited nende kohta tunnistust teatavast funktsionaalsest, kaubanduslikust ja finantsintegratsioonist ning koostööst nende üksuste vahel.
Edasi märkis Üldkohus, et erinevalt komisjoni argumentidest ei ole valdusühingu Air France-KLM, Air France’i ja KLMi üheks majandusüksuseks kvalifitseerimine vastuolus lepingulise raamistikuga, mille alusel teatatud meetmed võeti, ning otsuse Air France-KLM ja Air France kontekstis Prantsuse Vabariigi võetud kohustustega. Selles küsimuses täpsustas Üldkohus, et ei komisjoni viidatud lepingutingimused ega Prantsuse Vabariigi võetud kohustused ei võimalda piirata teatatud meetmetest kasusaajate ringi vastavalt valdusühinguga Air France-KLM ja Air France’iga. Seoses otsusega Air France-KLM ja Air France rõhutas Üldkohus veel, et selle tulemusel, et valdusühingu Air France-KLM finantsseisund pärast teatatud meedet paranes, välistati tema ja seega tema tütarettevõtja KLMi ning viimase kontrollitavate äriühingute maksejõuetuse risk.
Arvestades ajalist ja struktuurilist seost vaidlustatud otsuste esemeks olevate meetmete vahel ning toonitades, et otsus Air France-KLM ja Air France võeti vastu enne otsuse Air France teise parandusotsuse vastuvõtmist, tõdes Üldkohus lisaks, et komisjon oleks teatatud meetmete analüüsis pidanud arvesse võtma mõlema otsuse olemasolu. Seega ei selgitanud komisjon põhjust, miks ta määras teatatud abimeetmetest kasusaajad vaidlustatud otsustes kindlaks teisiti.
Lõpuks lükkas Üldkohus tagasi komisjoni argumendid, mille kohaselt on teatatud abimeetmetel valdusühingule Air France-KLM ja tema teistele tütarettevõtjatele (otsus Air France) ning KLMile ja tema tütarettevõtjatele (otsus Air France-KLM ja Air France) kõige rohkem pelgalt teisene majanduslik mõju. Selles küsimuses tuletas Üldkohus meelde, et nende meetmete ootuspärane mõju viitab ex ante sellele, et ette nähtud rahastamislahendusest võis kasu saada kontsern Air France-KLM tervikuna, parandades oma üldist finantsseisundit. Ent vastavalt komisjoni teatisele riigiabi mõiste kohta viitab selline rahastamislahendus sellele, et esineb vähemalt kaudne eelis kontsernile Air France-KLM, sh KLMile ja tema tütarettevõtjatele.
Kõiki neid asjaolusid arvestades järeldas Üldkohus, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta välistas teatatud abimeetmetest kasusaajate hulgast ühelt poolt valdusühingu Air France-KLM ja tema teised tütarettevõtjad, sh KLMi ja tema tütarettevõtjad (otsus Air France), ning teiselt poolt KLMi ja tema tütarettevõtjad (otsus Air France-KLM ja Air France). Kuna kasusaajate selline väär väljaselgitamine võib mõjutada teatatud meetme ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja ajutise raamistiku alusel siseturuga kokkusobivuse analüüsi tervikuna, tühistas Üldkohus vaidlustatud otsused.