Language of document : ECLI:EU:T:2009:227

Kohtuasi T-444/07

Centre de promotion de l’emploi par la micro-entreprise (CPEM)

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

ESF – Rahalise abi tühistamine – OLAF‑i aruanne

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

2.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Ulatus

3.      Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine

(Nõukogu määrus nr 4253/88, artikli 24 lõiked 1 ja 2)

4.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused

5.      Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine

1.      Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist. Nende nõuete täitmiseks peab ühenduse institutsiooni poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist taotlev hagiavaldus sisaldama andmeid, mis võimaldaksid määratleda hageja poolt institutsioonile etteheidetavat käitumist, põhjuseid, miks hageja leiab, et selle käitumise ja väidetavalt tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, ning kahju iseloomu ja ulatust. Kui hageja ei ole sellekohaseid andmeid esitanud, ei pea Esimese Astme Kohus oletama ja kontrollima põhjusliku seose olemasolu etteheidetava käitumise ja väidetava kahju vahel. Igasugune hilisem viitamine sellisele seosele tuleb seega hilinemise tõttu tagasi lükata.

(vt punktid 32, 33, 36 ja 37)

2.      Kaitseõiguste tagamise põhimõte eeldab seda, et isikutele, kelle suhtes tehakse nende huve oluliselt riivav otsus, antakse reaalne võimalus oma seisukoha väljendamiseks. Menetlusnormi rikkumine rikub kaitseõigusi vaid siis, kui sellel on olnud konkreetne mõju asjaomaste ettevõtjate võimalusele ennast kaitsta. Kaitseõiguste tagamiseks kehtestatud normide rikkumine võib seega mõjutada haldusmenetluse kehtivust üksnes siis, kui on tõendatud, et haldusmenetluses oleks võidud jõuda teistsugusele lõpptulemusele, kui neid norme ei oleks rikutud.

(vt punktid 51, 53)

3.      Ühenduse rahalise abi olemust arvestades on abi andmise otsuses osutatud rahastamistingimuste järgimise kohustus sarnaselt asjaomase kava tegeliku täitmise kohustusega üks abisaaja põhiülesandeid, olles seetõttu ühenduse rahalise abi andmise eelduseks. Selles kontekstis tuleb määruse nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (muudetud määrusega nr 2082/93), artikli 24 lõikeid 1 ja 2 tõlgendada nii, et see lubab komisjonil antud abi tühistada juhul, kui abi andmise otsuses ette nähtud rahastamise tingimusi on rikutud.

(vt punktid 92, 101)

4.      Õigus tugineda õiguspärase ootuse kaitsele eeldab, et täidetud on kolm tingimust. Esiteks peavad ühenduse ametiasutused andma huvitatud isikule kinnitatud ja usaldusväärsetest allikatest pärit kindlaid, tingimusteta ja ühtelangevaid tagatisi. Teiseks peavad need tagatised olema sellised, et isikul, kellele need on adresseeritud, tekib õiguspärane ootus. Kolmandaks peavad antud tagatised olema kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega.

(vt punkt 126)

5.      Mis puudutab ühenduse rahalise abi saaja kohustuste järgimise kontrolli, siis on normaalne, et kontroll, mis on võetud ette niisuguste uute asjaolude ilmnemise tõttu, mis tekitasid kahtluse, et teatavate projektide osas võib esineda rikkumisi, on põhjalikum ja annab teistsuguseid tulemusi kui varasem, kahtluste puudumisel läbiviidud kontroll. Asjaolu, et Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlus võimaldas avastada rikkumised, mida ei tuvastatud komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi läbiviidud auditi käigus, ei kujuta kindlasti endast vastuolu ega mõjuta nimetatud juurdluse tulemustel tugineva otsuse õiguspärasust.

(vt punkt 135)