Kohtuasi C‑148/22
OP
versus
Commune d’Ans
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal du travail de Liège)
Euroopa Kohtu (suurkoda) 28. novembri 2023. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 2000/78/EÜ – Üldise raamistiku kehtestamine võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise keeld – Avalik sektor – Ametiasutuse töösisekord, millega keelatakse kanda töökohas maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid – Islami pearätt – Neutraalsuse nõue kokkupuutumisel avalikkuse, ülemuste ja kolleegidega
1. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Kohaldamisala – Tööhõive‑ ja töötingimused – Mõiste – Kohaliku omavalitsuse haldusorgani sise‑eeskiri, mis keelab selle haldusorgani töötajatel kanda töökohas veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid – Hõlmamine
(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 3 lõike 1 punkt c)
(vt punkt 23)
2. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise keeld – Kohaliku omavalitsuse haldusorgani sise‑eeskiri, mis keelab üldiselt ja vahet tegemata selle haldusorgani töötajatel kanda töökohas veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid – Otsese diskrimineerimise puudumine – Võimaliku kaudse diskrimineerimise esinemine – Õiguspärase eesmärgi taotlemisest tulenev põhjendus – Tööandja tahe järgida tingimusteta neutraalsuse poliitikat töökohas – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Kontrollimine liikmesriigi kohtu poolt
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 10 ja 21; nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 2)
(vt punktid 25, 27–30 ja 32–41 ning resolutsioon)
Kokkuvõte
OP töötas alates 11. oktoobrist 2016 Ansi kommuunis (Belgia) büroojuhataja ametikohal, kus ta täitis tööülesandeid avaliku teenuse kasutajatega üldjuhul kokku puutumata.
Ta palus 8. veebruaril 2021 luba kanda töökohas islami pearätti. Tööandja jättis selle taotluse esialgu rahuldamata.
Kommuunivolikogu muutis seejärel Ansi kommuuni töösisekorda ja lisas „tingimusteta neutraalsuse“ kohustuse töökohas, mis tähendas seda, et kõikidel tema töötajatel oli keelatud kanda töökohas mis tahes nähtavat tunnust, mis võib väljendada muu hulgas nende usulisi või maailmavaatelisi veendumusi, ükskõik kas nad puutuvad üldsusega kokku või mitte.
Kuna OP leidis, et teda on usutunnistuse alusel diskrimineeritud, esitas ta tribunal du travail de Liège’ile (Liège’i töökohus, Belgia) nõude rikkumise lõpetamiseks.
See kohus asus seisukohale, et töösisekorra alusel tööandja poolt OP‑le kehtestatud keeld kanda islami pearätti põhjustab erinevat kohtlemist, mis kujutab endast diskrimineerimist direktiivi 2000/78(1) tähenduses. Arvestades kahtlusi, mis sellel kohtul tekkisid seoses sellega, kas kõnesolev töösisekorra säte on direktiiviga kooskõlas, otsustas ta esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.
Euroopa Kohtu suurkoda otsustas, et kohaliku omavalitsuse haldusorgani sise‑eeskiri, mis keelab üldiselt ja vahet tegemata selle haldusorgani töötajatel kanda töökohas mis tahes nähtavaid tunnuseid, mis väljendavad muu hulgas maailmavaatelisi või usulisi veendumusi, võib olla põhjendatud selle haldusorgani sooviga luua täiesti neutraalne ametialane keskkond, tingimusel et see eeskiri on asjaomast konteksti ning erinevaid asjasse puutuvaid õigusi ja huve arvestades sobiv, vajalik ja proportsionaalne.
Euroopa Kohtu hinnang
Olles eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes välistanud võimaluse, et tegemist on otsese diskrimineerimisega, tuletas Euroopa Kohus meelde, et selline tööandja kehtestatud sise‑eeskiri nagu põhikohtuasjas võib kujutada endast kaudselt usutunnistusel või veendumustel põhinevat erinevat kohtlemist direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses, kui on tuvastatud, et selle eeskirjaga ette nähtud näiliselt neutraalne kohustus seab tegelikkuses teatava usutunnistuse või teatavate veendumustega isikud ebasoodsamasse olukorda.
Selline erinev kohtlemine ei kujuta endast siiski kaudset diskrimineerimist, kui direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkti i kohaselt on see õiguspärase eesmärgiga objektiivselt põhjendatud ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on sobivad ja vajalikud.
Esiteks leidis Euroopa Kohus, et sellist ametiasutuse töösisekorra sätet nagu käsitletavas asjas võib pidada sätteks, millega taotletakse õiguspärast eesmärki nimetatud sätte tähenduses.
Euroopa Liidu tasandil konsensuse puudumise tõttu peab igal liikmesriigil ja olenevalt olukorrast ka piirkondlikel riigisisestel üksustel neile antud pädevuse piires olema kaalutlusruum sellise avaliku teenistuse neutraalsuse kujundamisel, mida soovitakse töökohas edendada. Selline kaalutlusruum võimaldab liikmesriikidel ja piirkondlikel riigisisestel üksustel võtta arvesse neile omast konteksti, arvestades nende lähenemisviiside paljusust küsimuses, millise koha soovivad nad oma territooriumil omistada usutunnistusele või maailmavaatelistele veendumustele avalikus teenistuses. Liikmesriikide ja liidu kohtute ülesandeks on siiski kontrollida, kas riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetud meetmed on põhimõtteliselt põhjendatud ja proportsionaalsed.
Teiseks täpsustas Euroopa Kohus, et töösisekorra säte peab olema tööandja taotletava eesmärgi õige kohaldamise tagamiseks sobiv. Sellega seoses tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kõigepealt kontrollida, kas Ansi kommuun järgib „tingimusteta neutraalsuse“ eesmärki kõigi töötajate suhtes tõepoolest järjepidevalt ja süstemaatiliselt.
Seejärel rõhutas Euroopa Kohus, et õiguspärast eesmärki tagada sellise „tingimusteta neutraalsuse“ poliitika kaudu täiesti neutraalne ametialane keskkond on võimalik tulemuslikult saavutada üksnes siis, kui mingeid nähtavaid tunnuseid, mis väljendavad muu hulgas maailmavaatelisi või usulisi veendumusi, ei ole lubatud kanda juhul, kui töötajad puutuvad kokku avaliku teenuse kasutajatega või puutuvad kokku üksteisega. Mis tahes tunnuse kandmine, isegi kui see on väikesemõõduline, seab ohtu meetmega väidetavalt taotletava eesmärgi saavutamise ja seab seega kahtluse alla selle poliitika enda järjepidevuse.
Lõpuks märkis Euroopa Kohus, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kõiki selle eeskirja vastuvõtmise konteksti iseloomustavaid tunnuseid arvestades kaaluma asjaomaseid huve, võttes ühelt poolt arvesse kõnealuseid põhiõigusi ja aluspõhimõtteid ning teiselt poolt neutraalsuse põhimõtet, mille eesmärk on tagada ametiasutuse teenuste kasutajatele ja töötajatele ametialane keskkond, kus ei väljendata nähtavalt oma veendumusi, muu hulgas maailmavaatelisi või usulisi veendumusi.