Language of document :

15. novembril 2007 esitatud hagi - Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-423/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair Ltd (Dublin, Iirimaa) (esindaja: E. Vahida)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tuvastada EÜ artikli 232 alusel, et kuna komisjon ei võtnud seisukohta hageja poolt 3. novembril 2005 komisjonile esitatud kaebuse kohta, mille vastati 31. juulil 2007 märgukirjaga, siis on komisjon asutamislepingut rikkudes toimingu tegemata jätnud;

mõista kõik kulud välja komisjonilt, sh hageja poolt menetlustes kantud kulud ka juhul, kui komisjon hagi algatamise järgselt teeb toimingu, mistõttu Euroopa Kohus leiab, et vajadus teha otsus on ära langenud või kui Euroopa Kohus lükkab hagi vastuvõetamatuse tõttu tagasi; ja

võtta sellised meetmed, mida kohus peab sobivaks.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab, et komisjon on jätnud tegemata toimingu, kuna ta ei võtnud temalt EÜ artikli 232 alusel taotletud seisukohta seoses hageja poolt 3. novembril 2005 komisjonile esitatud kaebusega, mille kohaselt peetakse õigusvastaseks riigiabi, mida anti Lufthansa ja tema Star Alliance partneritele neile ainuõiguse andmisega kasutada Müncheni 2. terminali, või teise võimalusena, kui asutakse seisukohale, et Müncheni lennujaam tegutses iseseisvalt, peetakse seda konkurentsivastaseks diskrimineerimiseks Lufthansa ja tema Star Alliance partnerite kasuks. Selle terminali reserveerimine Müncheni lennujaama poolt hageja võimalikele konkurentidele kujutab endast turgu valitseva seisundi ärakasutamist ja seega EÜ artikli 82 rikkumist.

Oma hagi põhjendab hageja väitega, et komisjon oli kohustatud talle esitatud kaebust hoolikalt ja erapooletult kontrollima nõukogu määruse nr 659/19991, nõukogu määruse nr 1/20032 ja komisjoni määruse nr 773/20043 alusel selleks, et teha otsus, et riiklikud meetmed ei kujuta endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, või tunnistama meetmed riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuid kokkusobivaks ühisturuga EÜ artikli 87 lõike 2 ja 3 alusel.

Teise võimalusena väidab hageja, et komisjon oli, saades hageja täiendava kaebuse turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta, kohustatud kas algatama menetluse kaebuse eseme suhtes või pärast hagejale võimaluse andmist väljendada oma seisukohta, tegema lõpliku otsuse kaebuse tagasilükkamise kohta.

Lisaks kaebab hageja selle peale, et kahekümne kuuline ajavahemik hageja kaebuse esitamise ja sellele komisjoni poolt märgukirja saatmise vahel oli ebamõistlikult pikk ning komisjoni tegevusetus sellel ajavahemikul kujutab endast toimingu tegemata jätmist EÜ artikli 232 tähenduses.

____________

1 - Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

2 - Nõukogu 16. detsember 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

3 - Komisjoni 7. aprill 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81).