22. novembril 2007 esitatud hagi - Deutche Post versus komisjon
(Kohtuasi T-421/07)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Deutsche Post AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Sedemund ja T. Lübbig)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 12. septembri 2007. aasta otsus "Riigiabi C 36/07 (ex NN 25/07) - Riigiabi äriühingule Deutsche Post AG - Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt";
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja palub tühistada komisjoni otsuse algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus seoses riigiabiga C 36/07 (ex NN 25/07). Sellest otsusest teavitati Saksamaad 12. septembri 2007. aasta kirjaga (ELT C 245, lk 21). Nimetatud otsusega algatatud menetluse eesmärk on korraldada täiendav uurimine menetluse osas, mille komisjon algatas 23. oktoobril 1999 ja milles tegi ta 19. juunil 2002 lõpliku negatiivse otsuse (EÜT L 247, lk 27). Negatiivses otsuses leidis komisjon, et Deutsche Post AG määras ukselt-uksele pakiteenustele piirkuludest madalama hinna ning et selline agressiivne hinnaalandamise poliitika ei ole kooskõlas universaalteenuse osutamise kohustusega.
Oma hagi põhjenduseks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on vastuolus oluliste menetluspõhimõtetega. Eelkõige on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, sest komisjonile olid faktilised asjaolud juba aastaid teada ning ta tegi 19. juunil 2002 asjas menetluse lõpetamise otsuse. Lisaks on rikutud Saksmaa Liitvabariigi ja hageja õigust menetluses osaleda, kuna neile ei antud enne vaidlustatud otsuse tegemist võimalust selle suhtes seisukohta võtta. Peale selle väidab hageja, et rikutud on määrust (EÜ) nr 659/1999,
1 kuna selle õigusakti ülesehitusest tulenevalt on niisugune negatiivne otsus nagu 19. juuni 2002. aasta otsus lõplik, ning kostja ei saa korraldada uut riigiabi uurimismenetlust asjaolude suhtes, millele on juba antud lõplik hinnang.
Veel väidab hageja, et kostja on rikkunud EÜ artiklis 253 ja määruse nr 659/1999 artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud otsusest ei nähtu selgelt, milliseid meetmeid soovib komisjon kvalifitseerida riigiabiks, ning otsus ei sisalda ka õiguslikku hinnangut.
Viimaseks väidab hageja, et rikutud on EÜ artikli 87 lõiget 1 ja artiklit 88, kuna vaidlustatud otsuses loetletud meetmeid ei saa pidada riigiabiks.
____________1 - Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339.