Language of document : ECLI:EU:C:2023:458

EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

8. juuni 2023(*)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Direktiiv (EL) 2016/343 – Artikli 8 lõige 4 – Õigus viibida kohtulikul arutelul – Tagaseljamenetlus – Menetluse uuendamine – Tagaselja süüdi mõistetud isiku teavitamine tema õigusest taotleda menetluse uuendamist

Liidetud kohtuasjades C‑430/22 ja C‑468/22,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Spetsializiran nakazatelen sadi (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) 28. juuni 2022. aasta ja 13. juuli 2022. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 28. juunil 2022 ja 14. juulil 2022, kriminaalasjas järgmise isiku suhtes:

VB (C‑430/22),

VB (C‑468/22),

menetluses osales:

Spetsializirana prokuratura,

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: koja president P. G. Xuereb, Euroopa Kohtu asepresident L. Bay Larsen (ettekandja) kuuenda koja kohtuniku ülesannetes ja kohtunik T. von Danwitz,

kohtujurist: J. Richard de la Tour,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitas:

–        Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wasmeier ja I. Zaloguin,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlused käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1), artikli 8 lõike 4 teise lause ja artikli 9 tõlgendamist.

2        Need taotlused esitati tagaseljamenetluses, mida on alustatud organiseeritud kuritegelikku ühendusse kuulunud VB suhtes narkootiliste ainetega kaubitsemise ja relva omamise tõttu.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

3        Direktiivi 2016/343 põhjendused 9 ja 39 on sõnastatud järgmiselt:

„(9)      Käesoleva direktiivi eesmärk on tugevdada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele kriminaalmenetluses, sätestades ühised miinimumnormid, mis käsitlevad süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kohtulikul arutelul.

[…]

(39)      Kui liikmesriigid võimaldavad viia kohtuliku arutelu läbi kahtlustatava või süüdistatava puudumisel, kuid tingimusi otsuse tegemiseks juhul, kui asjaomane kahtlustatav või süüdistatav puudub, ei ole olnud võimalik täita, kuna kahtlustatava või süüdistatava asukohta ei ole olnud võimalik mõistlikele pingutustele vaatamata kindlaks teha, näiteks seetõttu, et asjaomane isik on põgenenud, peaks siiski olema võimalik teha otsus kahtlustatava või süüdistatava puudumisel ja kõnealune otsus täitmisele pöörata. Kõnealusel juhul peaksid liikmesriigid tagama, et kahtlustatava või süüdistatava otsusest teavitamisel, eelkõige siis, kui nad tabatakse, tuleks neid teavitada ka võimalusest otsus vaidlustada ja õigusest taotleda uut kohtulikku arutelu või muud õiguskaitsevahendit. Selline teave tuleks esitada kirjalikult. Teavet võib anda ka suuliselt, tingimusel et teabe andmise asjaolu dokumenteeritakse vastavalt riigisisese õiguse kohasele dokumenteerimiskorrale.“

4        Direktiivi artikkel 8 „Õigus viibida kohtulikul arutelul“ sätestab:

„1.      Liikmesriigid tagavad, et kahtlustataval ja süüdistataval on õigus viibida kohtulikul arutelul.

2.      Liikmesriigid võivad näha ette, et kohtulik arutelu, mille tulemusena otsustatakse kahtlustatava või süüdistatava süü või süütuse üle, võib toimuda ilma tema kohalviibimiseta, kui

a)      kahtlustatavat või süüdistatavat teavitati õigel ajal kohtulikust arutelust ja mitteilmumise tagajärgedest või

b)      kahtlustatavat või süüdistatavat, keda on kohtulikust arutelust teavitatud, esindab volitatud kaitsja, kelle on valinud kahtlustatav või süüdistatav või kelle on määranud riik.

3.      Lõike 2 kohaselt tehtud otsuse saab kahtlustatava või süüdistatava suhtes täitmisele pöörata.

4.      Kui liikmesriigid võimaldavad viia läbi kohtulikku arutelu kahtlustatava või süüdistatava puudumisel, kuid käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita, kuna kahtlustatava või süüdistatava asukohta ei ole võimalik mõistlikele pingutustele vaatamata kindlaks teha, võivad liikmesriigid ette näha, et otsuse saab siiski teha ja täitmisele pöörata. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et kahtlustatava või süüdistatava otsusest teavitamisel, eelkõige siis, kui nad tabatakse, teavitatakse neid ka võimalusest asjaomane otsus vaidlustada ja õigusest taotleda artikli 9 kohaselt uut kohtulikku arutelu või muud õiguskaitsevahendit.

5.      Käesolev artikkel ei piira selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mille kohaselt kohtunik või pädev kohus võib kahtlustatavat või süüdistatavat kohtulikule arutelule ajutiselt mitte lubada, kui seda on vaja kriminaalmenetluse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks, tingimusel et järgitakse kaitseõigust.

6.      Käesolev artikkel ei piira selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis näevad ette menetluse või mõne selle staadiumi läbiviimise kirjalikult, tingimusel et see on kooskõlas õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele.“

5        Direktiivi artiklis 9 „Õigus taotleda uut kohtulikku arutelu“ on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et kui kahtlustatav või süüdistatav ei viibinud teda puudutaval kohtulikul arutelul ja artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei olnud täidetud, on asjaomasel isikul õigus uuele kohtulikule arutelule või muule õiguskaitsevahendile, mis võimaldab kohtuasja, sealhulgas uued tõendid, uuesti sisuliselt läbi vaadata, mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. Sellega seoses tagavad liikmesriigid, et asjaomasel kahtlustataval ja süüdistataval on õigus kohal viibida ja kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega tõhusalt osaleda ning kasutada kaitseõigust.“

 Bulgaaria õigus

6        Kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno-protsesualen kodeks, edaspidi „NPK“) artikli 423 lõigetes 1–4 on sätestatud:

„(1)      Tagaselja süüdi mõistetud isik võib kuue kuu jooksul alates jõustunud süüdimõistvast kohtuotsusest teadasaamisest […] taotleda kriminaalmenetluse uuendamist, tuginedes asjaolule, et ta ei osalenud kriminaalmenetluses.

(2)      Taotlus ei peata süüdimõistva kohtuotsuse täitmist, kui kohus ei otsusta teisiti.

(3)      Kriminaalmenetluse uuendamise menetlus lõpetatakse, kui tagaselja süüdi mõistetud isik jätab ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata.

(4)      Kui tagaselja süüdi mõistetud isik on jõustunud kohtuotsuse täitmiseks vahi all ja kui kohus uuendab kriminaalmenetlust, siis kuulub julgeolekumeetme üle otsustamine selle kohtu pädevusse.“

7        NPK artikli 425 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 on sätestatud:

„(1)      Kui kohus leiab, et menetluse uuendamise taotlus on põhjendatud, võib ta:

1.      süüdimõistva kohtuotsuse, otsuse, määruse või korralduse tühistada ja saata asja uuesti läbivaatamisele, märkides, millises menetluse staadiumis tuleb alustada asja uuesti läbivaatamist;

(2)      Artikli 423 lõike 1 juhtudel uuendatakse menetlus ja jätkatakse seda staadiumis, kust alustati tagaseljamenetlust.“

 Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused

8        Spetsializirana prokuratura (eriprokuratuur, Bulgaaria) alustas kriminaalmenetlust VB suhtes, keda süüdistati selles, et ta osales koos mitme teise isikuga kuritegelikus ühenduses narkootikumide kasvatamise ja levitamise ning relva omamise eesmärgil; need teod kujutavad endast kuritegusid, mille eest karistatakse vabadusekaotusliku karistusega.

9        Põhikohtuasjades kõne all olev kriminaalmenetlus viidi läbi VB kohalolekuta. Kriminaalmenetluse käigus ei ole VBd ametlikult teavitatud talle esitatud süüdistustest. Lisaks ei ole teda teavitatud sellest, et süüdistus saadeti kohtusse, kohtuistungi kuupäevast ja kohast ega kohtusse ilmumata jätmise tagajärgedest.

10      Liikmesriigi pädevatel asutustel ei õnnestunud nimelt VB asukohta kindlaks teha, sest kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus põgenes VB vahetult enne seda, kui politsei ta kahtlustatavana kinni võtta sai. VB tunnistati „tagaotsitavaks“ ka Euroopa vahistamismääruse alusel, ent teda ei leitud.

11      Kriminaalasja kohtueelse ja kohtumenetluse käigus esindasid VBd kolm määratud kaitsjat, kes ei ole teda kunagi näinud ega ole tema enda ega tema lähedastega kontaktis olnud.

12      Põhikohtuasjades kõne all olev kriminaalmenetlus on veel pooleli ja enamik tõendeid on juba kogutud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on tõenäoline, et VB-le mõistetakse selle kriminaalmenetluse tulemusel vabadusekaotuslik karistus.

13      See kohus märgib muu hulgas, et NPK artikli 423 lõike 1 kohaselt on tagaselja süüdi mõistetud isikul õigus kuue kuu jooksul alates süüdimõistvast kohtuotsusest teadasaamisest taotleda menetluse uuendamist. Bulgaaria õiguses ei ole siiski ette nähtud isiku eelnevat teavitamist õigusest taotleda menetluse uuendamist. Eelkõige ei ole Bulgaaria õiguses sätestatud kohustust viidata menetluse uuendamise taotlemise võimalusele kohtuotsuses, mis on tehtud tagaselja, ega mõnes muus süüdistatavale adresseeritud kohtudokumendis.

14      Lisaks ei ole Bulgaaria õiguses põhimõtteliselt sätestatud ettemääratud õigust taotleda tagaselja süüdimõistmise korral uut kohtulikku arutelu. Eriti ei ole kohtul, kes kohtuasja menetleb ja ilma süüdistatava kohalolekuta lahendab asja sisuliselt, õigust otsustada, kas süüdistataval on menetluses mitteosalemise tõttu õigus uuele kohtulikule arutelule. See tuleneb asjaolust, et sellise õiguse olemasolu üle otsustamise pädevus on Bulgaaria õiguse kohaselt antud Varhoven kasatsionen sadile (Bulgaaria kõrgeim kassatsioonikohus), kellele tuleb NPK artikli 423 lõike 1 alusel esitada menetluse uuendamise taotlus ja kellel tuleb seejärel hinnata, kas on täidetud tingimused, mis käsitlevad menetluse uuendamist süüdistatava puudumise tõttu.

15      Lõpuks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Bulgaaria õigus kohustab tagaselja süüdi mõistetud isikut ilmuma isiklikult kohtusse, et menetluse uuendamise taotlus sisuliselt läbi vaadataks, samas kui direktiivi 2016/343 artiklis 9 sellist nõuet ette nähtud ei ole. See nõue vähendab aga direktiivi artiklis 9 ette nähtud õiguse tõhusust olulisel määral, sest isikut ähvardab oht, et kui ta kohtusse ilmub, võetakse ta tagaseljaotsuse täitmiseks vahi alla.

16      Eeltoodut arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas juhul, kui ta arutab kohtuasja süüdistatava kohalolekuta asjaoludel, millest on ilmne, et direktiivi 2016/343 artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, on ta tagaselja tehtud süüdimõistva kohtuotsuse korral kohustatud süüdimõistvas kohtuotsuses ametlikult märkima, et süüdimõistetul on õigus uuele kohtulikule arutelule, et direktiivi artikli 8 lõike 4 teise lause kohaselt nõutava teavitamise saaks lugeda toimunuks.

17      Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab sellega seoses, et kui Euroopa Kohus peaks sellele küsimusele jaatavalt vastama, tekib küsimus tagaselja süüdi mõistetud isikule antava teabe sisu kohta.

18      Esiteks tuleb kindlaks teha, kas seda isikut tuleb teavitada sellest, et tal on õigus uuele kohtulikule arutelule, kui ta on seda taotlenud, ning et ainus hinnang, mille annab seda taotlust läbi vaatav kohus, puudutab uue kohtuliku arutelu laadi, või kas seda isikut tuleb teavitada, et tal on õigus taotleda uut kohtulikku arutelu ja kohus hindab tema taotluse põhjendatust. Teiseks tuleb analüüsida, kas sama isikut tuleb teavitada ka sellest, et tal on kohustus ilmuda isiklikult kohtusse, kes otsustab tema menetluse uuendamise taotluse üle, mis eeldab, et selline kohustus on direktiivi 2016/343 artikliga 9 kooskõlas.

19      Neil asjaoludel otsustas Spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) menetluse kohtuasjas C‑430/22 peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas direktiivi 2016/343 artikli 8 lõike 4 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriigi kohut, kes teeb tagaselja süüdimõistva kohtuotsuse, ilma et oleksid täidetud artikli 8 lõike 2 tingimused, viitama sõnaselgelt süüdistatava õigusele menetluse uuendamisele, mis viimasel on vastavalt direktiivi artiklile 9, et süüdistatavat saaks hilisemal ajahetkel, eelkõige tema vahistamisel kriminaalkaristuse täitmisele pööramise eesmärgil, sellest õigusest teavitada? Küsimus on esitatud seoses asjaoluga, et riigisisene õigus ei näe ette tagaselja süüdi mõistetud isiku teavitamist menetluse uuendamise õigusest tema vahistamisel tagaselja mõistetud karistuse täitmisele pööramise eesmärgil; see ei näe ette ka kohtu osalemist Euroopa vahistamismääruse koostamisel karistuse täitmisele pööramiseks.

2.      Kas direktiivi 2016/343 artikli 8 lõike 4 teist lauset ja eriti lauseosa „teavitatakse neid ka võimalusest asjaomane otsus vaidlustada ja õigusest taotleda artikli 9 kohaselt uut kohtulikku arutelu või muud õiguskaitsevahendit“ tuleb tõlgendada nii, et tegemist on süüdistatava teavitamisega ametlikult tunnustatud menetluse uuendamise õigusest, või on tegemist selle isiku teavitamisega õigusest, et sellist menetluse uuendamist saab taotleda, kusjuures sellise taotluse põhjendatust kontrollitakse hiljem?“

20      Kohtuasjas C‑468/22 otsustas Spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade erikohus) samuti menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi 2016/343 artikliga 9 ja tõhususe põhimõttega on kooskõlas niisugune riigisisene säte nagu kriminaalmenetluse seadustiku artikli 423 lõige 3, mis kohustab isikut – kes esitab uue kohtuliku arutelu taotluse põhjusel, et ta viibis eemal, ja tegemist ei ole kummagi [direktiivi] artikli 8 lõikes 2 nimetatud juhtumiga – isiklikult kohtusse ilmuma, et seda taotlust sisuliselt läbi vaadataks?“

 Menetlus Euroopa Kohtus

21      Sofiyski gradski sad (Sofia linnakohus, Bulgaaria) teavitas 5. augusti 2022. aasta kirjaga Euroopa Kohut, et 27. juulil 2022 jõustunud seadusemuudatusega lõpetati Spetsializiran nakazatelen sadi (kriminaalasjade erikohus) tegevus ning teatavate selles kohtus pooleli olnud kriminaalasjade, sealhulgas käesolevate põhikohtuasjade lahendamise pädevus on alates sellest kuupäevast antud temale üle.

 Eelotsuse küsimuste analüüs

 Esimene eelotsuse küsimus kohtuasjas C430/22

22      Esimese küsimusega kohtuasjas C‑430/22 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tagaselja tehtud süüdimõistva kohtuotsuse korral kohustab direktiivi 2016/343 artikli 8 lõige 4 liikmesriigi kohut juhul, kui direktiivi artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, viitama süüdimõistvas kohtuotsuses sõnaselgelt õigusele taotleda uut kohtulikku arutelu, et tagaselja süüdi mõistetud isikut saaks hilisemas staadiumis, eelkõige tema vahistamisel karistuse täitmisele pööramise eesmärgil, sellest õigusest teavitada.

23      Kõigepealt olgu märgitud, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul nähtub põhikohtuasjade asjaoludest selgelt, et kuna direktiivi 2016/343 artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse direktiivi artikli 8 lõiget 4.

24      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvesse võtta mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti, selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on, ning vajaduse korral selle sätte kujunemislugu (vt selle kohta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Nederlands Uitgeversverbond ja Groep Algemene Uitgevers, C‑263/18, EU:C:2019:1111, punkt 38 ning seal viidatud kohtupraktika). Eelkõige tuleb arvesse võtta asjaomase liidu õigusakti põhjendusi, kuna need võivad selgitada akti koostaja tahet ja kujutada endast olulisi juhiseid akti tõlgendamiseks (vt selle kohta 19. mai 2022. aasta kohtuotsus Spetsializirana prokuratura (põgenenud süüdistatavat puudutav kohtulik arutelu), C‑569/20, EU:C:2022:401, punkt 32).

25      Mis puudutab direktiivi 2016/343 artikli 8 lõike 4 sõnastust, siis on selles märgitud, et kui liikmesriigid võimaldavad viia läbi kohtulikku arutelu kahtlustatava või süüdistatava puudumisel, kuid direktiivi artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita, kuna kahtlustatava või süüdistatava asukohta ei ole võimalik mõistlikele pingutustele vaatamata kindlaks teha, võivad liikmesriigid ette näha, et otsuse saab siiski teha ja täitmisele pöörata.

26      Direktiivi artikli 8 lõikes 4 on täpsustatud, et niisugusel juhul on oluline, et sellest otsusest teavitamise ajal teavitatakse asjaomast isikut ka õigusest taotleda uut kohtulikku arutelu ja võimalusest tagaseljaotsus vaidlustada.

27      Nagu Euroopa Komisjon õigesti märgib, ei ole selles sättes siiski kindlaks määratud täpset korda, mille kohaselt tuleb isikule sellist teavet anda, vaid on lihtsalt ette nähtud, et see teave tuleb isikule anda siis, kui teda teavitatakse tagaseljaotsusest, eelkõige tema vahistamise ajal, arvestades et vahistamine toimub tavaliselt pärast tagaotsitava asukoha kindlakstegemist.

28      Seda kinnitab direktiivi 2016/343 põhjendus 39, milles on märgitud, et teavet, mis tuleks anda kirjalikult, võib anda ka suuliselt, tingimusel et teabe andmise asjaolu dokumenteeritakse vastavalt riigisisese õiguse kohasele dokumenteerimiskorrale.

29      Lõpuks tuleb meenutada, et direktiivi 2016/343 eesmärk on vaid kehtestada ühised miinimumnormid ning järelikult ei ühtlusta see kriminaalmenetlust ammendavalt. Samas ei või riigisiseses õiguses ette nähtud kord kahjustada selle direktiivi eesmärki tagada õiglane menetlus ja võimaldada seega asjaomasel isikul viibida kohtulikul arutelul direktiivi artiklite 8 ja 9 tähenduses (vt selle kohta 19. mai 2022. aasta kohtuotsus Spetsializirana prokuratura (põgenenud süüdistatavat puudutav kohtulik arutelu), C‑569/20, EU:C:2022:401, punkt 43).

30      Sellest järeldub, et direktiiv 2016/343 ei pane tagaseljaotsuse teinud kohtule kohustust lisada sellesse otsusesse teavet õiguse kohta taotleda uut kohtulikku arutelu ja võimaluse kohta see otsus vaidlustada. Nimelt on asjaomastele isikutele sellise teabe andmise korra valik jäetud liikmesriikide otsustada, tingimusel et see teave tehakse asjaomasele isikule teatavaks ajal, mil teda kõnealusest otsusest teavitatakse.

31      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kohtuasjas C‑430/22 esitatud esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2016/343 artikli 8 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et see ei kohusta tagaselja tehtud süüdimõistva kohtuotsuse korral liikmesriigi kohut juhul, kui direktiivi artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, viitama süüdimõistvas kohtuotsuses sõnaselgelt õigusele taotleda uut kohtulikku arutelu.

 Teine eelotsuse küsimus kohtuasjas C430/22 ja eelotsuse küsimus kohtuasjas C468/22

32      Kuna Euroopa Kohus vastas kohtuasjas C‑430/22 esitatud esimesele küsimusele eitavalt, ei ole vaja vastata selles kohtuasjas esitatud teisele küsimusele ega kohtuasjas C‑468/22 esitatud küsimusele, kuna – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 17 – ainult juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates küsimus tagaselja süüdi mõistetud isikule antava teabe sisu kohta, nagu seda on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 18.

 Kohtukulud

33      Kuna põhikohtuasjade poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul, artikli 8 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et see ei kohusta tagaselja tehtud süüdimõistva kohtuotsuse korral liikmesriigi kohut juhul, kui direktiivi artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, viitama süüdimõistvas kohtuotsuses sõnaselgelt õigusele taotleda uut kohtulikku arutelu.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: bulgaaria.