ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)

19. mai 2010(*)

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Myanmari suhtes võetud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – EÜ artiklitest 60 ja 301 koosnev kombineeritud õiguslik alus – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kontrollile – Õigus omandi kaitsele – Proportsionaalsus

Kohtuasjas T‑181/08,

Pye Phyo Tay Za, elukoht Yangon (Myanmar), esindajad: D. Anderson, QC, barrister M. Lester ja solicitor G. Martin,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Bishop ja E. Finnegan,

kostja,

keda toetab

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: S. Behzadi-Spencer, hiljem I. Rao, keda abistas barrister D. Beard,

ning

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bordes, P. Aalto ja S. Boelaert,

menetlusse astujad,

mille ese on nõue tühistada nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid [Birma]/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006 (ELT L 66, lk 1), osas, milles hageja nimi sisaldub nende isikute, rühmituste ja üksuste nimekirjas, kellele määrust kohaldatakse,

ÜLDKOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: president E. Martins Ribeiro, kohtunikud N. Wahl ja A. Dittrich (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik C. Kantza,

arvestades kirjalikus menetluses ja 8. juuli 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Myanmari Liidu suhtes kehtestati teatud hulk piiravaid meetmeid 28. oktoobril 1996 ühise seisukohaga 96/635/ÜVJP, mille nõukogu on [EL] artikli [12] alusel määratlenud Birma/Myanmari kohta (EÜT L 287, lk 1), mida seejärel pikendati ja muudeti, viimati 26. aprilli 2000. aasta ühise seisukohaga 2000/346/ÜVJP (EÜT L 122, lk 1), enne kui see tunnistati kehtetuks ja asendati 28. aprilli 2003. aasta ühise seisukohaga 2003/297/ÜVJP Birma/Myanmari kohta (EÜT L 106, lk 36), mis oli kohaldatav kuni 29. aprillini 2004. Euroopa Liidu Nõukogu säilitas vastavalt ühisele seisukohale 2003/297 kehtestatud piiravad meetmed 26. aprilli 2004. aasta ühise seisukohaga 2004/423/ÜVJP [Birma]/Myanmari vastu suunatud piirangute uuendamise kohta (ELT L 125, lk 61; ELT eriväljaanne 18/03, lk 132), neid karmistati nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta ühise seisukohaga 2004/730/ÜVJP, mis käsitleb Birma/Myanmari vastu suunatud piiravaid lisameetmeid ja millega muudetakse ühist seisukohta 2004/423 (ELT L 323, lk 17), ning muudeti nõukogu 21. veebruari 2005. aasta ühise seisukohaga 2005/149/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2004/423 (ELT L 49, lk 37) ja pikendati nõukogu 25. aprilli 2005. aasta ühise seisukohaga 2005/340/ÜVJP, millega pikendatakse Birma/Myanmari vastu suunatud piiravaid meetmeid ja muudetakse ühist seisukohta 2004/423 (ELT L 108, lk 88).

2        Myanmaris valitsevat poliitilist olukorda arvesse võttes pidas nõukogu õigustatuks säilitada piiravad meetmed Myanmari Liidu suhtes ja võttis vastu 27. aprilli 2006. aasta ühise seisukoha 2006/318/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta (ELT L 116, lk 77). Eelkõige keelas ta relvade müümise ja tarnimise ning sõjaväelise tegevusega seotud tehnilise abi, finantseerimise ja rahalise abi ning sellise varustuse eksportimise, mida võib kasutada siserepressioonideks. Samuti külmutas ta Myanmari Liidu valitsusliikmete ja kõigi nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või organisatsioonide rahalised vahendid ja majandusressursid ning kehtestas kõnealuste valitsusliikmete ja füüsiliste isikute suhtes liikmesriikides reisimise keelu ning keelas anda finantslaene või rahakrediite Myanmari Liidu riigiomandis olevatele äriühingutele ja omandada või laiendada osalust nendes.

3        Arvestades, et inimõiguste olukord Myanmaris ei ole paranenud ning et kõiki osapooli kaasava demokratiseerimisprotsessi osas pole nähtavat edu saavutatud, pikendati ühises seisukohas 2006/318 ette nähtud piiravaid meetmeid 30. aprillini 2008 nõukogu 23. aprilli 2007. aasta ühise seisukohaga 2007/248/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta (ELT L 107, lk 8), millega muudeti ka isikute, üksuste ja organisatsioonide nimekirja, kelle suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse.

4        Pidades silmas olukorra tõsidust Myanmaris, pidas nõukogu vajalikuks avaldada sõjaväelisele režiimile suuremat survet ning võttis vastu nõukogu 19. novembri 2007. aasta ühise seisukoha 2007/750/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2006/318 (ELT L 308, lk 1). Uusi piiravaid meetmeid kehtestades pidas ta eelkõige silmas metsaraie, puidutööstuse, metalli, mineraalide ning vääris- või poolvääriskivide kaevandamise valdkondi.

5        Kõiki neid piiravaid meetmeid pikendati 30. aprillini 2009 nõukogu 29. aprilli 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/349/ÜVJP, millega pikendatakse Birma/Myanmari vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 116, lk 57), millega muudeti ka isikute, üksuste ja organisatsioonide nimekirja, kelle suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse.

6        Ühise seisukohaga 2007/750 muudetud ühise seisukoha 2006/318 artikkel 5 käsitleb rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Selle lõiked 1–3 sätestavad:

„1.      Kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad Birma/Myanmari valitsuse üksikuile liikmeile ja II lisas loetletud nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, või on nende valduses või kontrolli all, külmutatakse.

2.      Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otse või kaudselt kättesaadavaks II lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks.

3.      Pädev asutus võib tingimustel, mida ta sobivaiks peab, lubada teatud külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamise või teatud rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise, pärast seda kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)      vajalikud II lisas loetletud isikute ja neist sõltuvate perekonnaliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)      ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks;

c)      ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)      vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud muid pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel pädev asutus peab vajalikuks konkreetse loa andmist.”

7        Ühise seisukohaga 2008/349 muudetud ühise seisukoha 2006/318 jaotises J „Valitsuse majanduspoliitikast kasu saavad isikud ning muud režiimiga seotud isikud” esineb hageja nimi Pye Phyo Tay Za ja sellega seonduv identifitseeriv teave „Tay Za poeg” (J1c), tema isa nimi Tay Za ja sellega seonduv identifitseeriv teave „Tegevdirektor, Htoo Trading Co; Htoo Construction Co” (J1a) ning tema isa abikaasa nimi (J1b) ja tema isapoolse vanaema nimi (J1e).

8        Ühise seisukoha 2006/318 artikli 9 esimese lause kohaselt vaadatakse ühist seisukohta jooksvalt läbi.

9        Tagamaks, et piiravaid meetmeid, mis kuuluvad asutamislepingu reguleerimisalasse, kohaldaksid kõikide liikmesriikide ettevõtjad ühetaoliselt, võttis nõukogu vastu aktid nende rakendamiseks Euroopa Ühenduse osas.

10      Nii rakendati teatavad ühistes seisukohtades 2006/318 ja 2007/750 ette nähtud piiravad meetmed nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid [Birma]/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006 (ELT L 66, lk 1, edaspidi „vaidlustatud määrus”). See määrus, mille õiguslikuks aluseks on EÜ artiklid 60 ja 301, jõustus vastavalt määruse artiklile 23 Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, s.o 10. märtsil 2008. Vaidlustatud määruse lisasid, mis sisaldavad isikute, üksuste ja organisatsioonide nimekirju, kelle suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse, muudeti komisjoni 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 385/2008, millega muudetakse määrust nr 194/2008 (ELT L 116, lk 5).

11      Vaidlustatud määruse artiklid 11–14 käsitlevad rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

12      Vaidlustatud määruse artikkel 11 sätestab:

„1.      Kõik VI lisas loetletud […] Myanmari valitsuse liikmetele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või organisatsioonidele kuuluvad, nende omandis ja valduses ning nende kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse.

2.      Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt VI lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või organisatsioonide käsutusse ega nende toetuseks.

[…]”

13      Vaidlustatud määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või kättesaadavaks tegemist neile sobivatel tingimustel, olles enne kindlaks teinud, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on:

„a)      vajalikud VI lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)      ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)      ette nähtud üksnes külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või hoidmise tasude või teenustasude maksmiseks;

d)      vajalikud erakorraliste kulutuste katteks tingimusel, et asjaomane liikmesriik on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni põhjustest, mille tõttu ta peab konkreetse loa andmist vajalikuks.”

14      Vaidlustatud määruse VI lisa, mida on muudetud määrusega nr 385/2008, pealkiri on „[…] Myanmari valitsuse liikmete ning artiklis 11 osutatud nendega seotud isikute, üksuste ja organisatsioonide nimekiri”.

15      Vaidlustatud määruse VI lisa, mida on muudetud määrusega nr 385/2008, jaotisesse J „Valitsuse majanduspoliitikast kasu saavad isikud” on kantud hageja nimi ja sellega seonduv identifitseeriv teave „Tay Za poeg” (J1c), tema isa nimi Tay Za ja sellega seonduv identifitseeriv teave „Htoo Trading Co ja Htoo Construction Co tegevdirektor” (J1a) ning tema isa abikaasa nimi (J1b) ja tema isapoolse vanaema nimi (J1e).

16      Vaidlustatud määruse artikli 18 lõige 2 näeb ette teatise avaldamise selle määruse VI lisaga seotud teabe esitamise üksikasjade kohta.

17      11. märtsil 2008 avaldati teatis isikutele ja üksustele, kes on kantud määruse nr 194/2008 artiklites 7, 11 ja 15 ette nähtud nimekirjadesse (ELT C 65, lk 12).

18      Selles teatises märgib nõukogu muu hulgas, et vaidlustatud määruse VI lisas loetletud isikud ja üksused on:

„a) […] Myanmari valitsuse liikmed või

b) nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või organisatsioonid.”

19      Lisaks märgib nõukogu, et vaidlustatud määrus näeb ette, et „kõik VI lisas loetletud isikutele, rühmadele ja üksustele kuuluvad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid külmutatakse ning nende käsutusse ei anta otseselt ega kaudselt rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse”.

20      Peale selle juhib nõukogu isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi pädevatelt asutustelt luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks kooskõlas vaidlustatud määruse artikliga 13.

21      Nõukogu tuletab asjaomastele isikutele ja üksustele meelde, et nad võivad igal ajal esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse selle kohta, et otsus nende kandmise ja jätmise kohta kõnesolevatesse nimekirjadesse läbi vaadataks, ning sellised taotlused vaadatakse läbi pärast nende kättesaamist.

22      Nõukogu täpsustab, et ta vaatab kõnesolevad nimekirjad korrapäraselt läbi kooskõlas ühise seisukoha 2006/318 artikliga 9.

23      Viimaseks mainib nõukogu võimalust vaidlustada nõukogu otsus Üldkohtus.

24      Esmakordselt nähti hageja suhtes ette piiravad meetmed nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusega 2003/907/ÜVJP, millega rakendatakse ühist seisukohta 2003/297 (ELT L 340, lk 81), ja komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2297/2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1081/2000, millega keelatakse müüa, tarnida ja eksportida Birmasse/Myanmari vahendeid, mida võidakse kasutada siserepressioonideks või terrorismiks, ja külmutatakse teatavate kõnealuse riigi olulise valitsustegevusega seotud isikute rahalised vahendid (ELT L 340, lk 37; ELT eriväljaanne 18/02, lk 235). Vastavalt otsuse 2003/907 artiklile 2 jõustus otsus vastuvõtmise päeval. Määrus nr 2297/2003 jõustus detsembris 2003.

25      Nendest kuupäevadest alates on hageja olnud pidevalt Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravate meetmete objektiks.

26      Hageja palus 15. mai 2008. aasta kirjaga nõukogult, et talle tehtaks teatavaks faktilised asjaolud, mis õigustavad tema nime kandmist vaidlustatud määruse VI lisas sisalduvasse nimekirja, ning kustutada tema nimi sellest nimekirjast. Nõukogu vastas 26. juuni 2008. aasta kirjaga.

 Menetlus ja poolte nõuded

27      Hageja esitas käesoleva hagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 16. mail 2008.

28      Euroopa Ühenduste Komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik palusid 11. ja 20. augustil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud dokumentides luba astuda käesolevas kohtuasjas menetlusse nõukogu nõuete toetuseks. Pärast poolte ärakuulamist rahuldati need taotlused Üldkohtu kaheksanda koja esimehe 5. novembri 2008. aasta määrusega.

29      Komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitasid menetlusse astujate seisukohad vastavalt 18. ja 19. detsembril 2008. Hageja esitas oma märkused Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi seisukohtade kohta 23. veebruaril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud dokumendis.

30      Ettekandja‑kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (kaheksas koda) avada suulise menetluse ning nõudis kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldava meetmena nõukogult 26. juuni 2008. aasta kirja esitamist. Nõukogu täitis selle nõudmise 25. mail 2009.

31      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu esitatud küsimustele kuulati ära 8. juuli 2009. aasta kohtuistungil.

32      Hageja palub oma hagiavalduses Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud määrus tervikuna või hagejat puudutavas osas;

–        mõista kohtukulud välja nõukogult.

33      Kohtuistungil taotles hageja, et ta võiks muuta oma esimest nõuet komisjoni 28. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 353/2009, millega muudetakse määrust nr 194/2008 (ELT L 108, lk 20), vastuvõtmisega seoses, kuna see asendab vaidlustatud määruse VI lisa, mis teda puudutab, ning ülejäänud pooled ei ole sellele vastu. Üldkohtu küsimusele vastates märkis hageja, et ta ei palu vaidlustatud määruse tühistamist tervikuna, nagu oma hagiavalduses, vaid üksnes teda puudutavas osas. See palve, teiste poolte nõusolek ja avaldus kanti kohtuistungi protokolli.

34      Nõukogu palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

35      Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.

36      Komisjon palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

1.     Menetlusõiguslikud tagajärjed, mis on vaidlustatud määruse VI lisa muutmisel määrusega nr 353/2009

37      Pärast seda, kui nõukogu oli muutnud ühise seisukoha 2006/318 II lisa 27. aprillil 2009 vastu võetud ühise seisukohaga 2009/351/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta (ELT L 108, lk 54), muudeti vaidlustatud määruse VI lisa pärast käesoleva hagi esitamist määrusega nr 353/2009. Kohtuistungil taotles hageja, et ta võiks muuta oma esimest nõuet seoses määruse nr 353/2009 vastuvõtmisega, kuna see asendab vaidlustatud määruse VI lisa, mis teda puudutab.

38      Sellega seoses tuleb märkida, et see taotlus ei muuda nõudeid, mis on suunatud vaidlustatud määruse tühistamisele hagejat puudutavas osas, nagu need on esitatud hagiavalduses. Käesolevat kohtuasja tuleb eristada hageja poolt kohtuistungil viidatud kohtuasjast, milles tehti Üldkohtu 23. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑256/07: People’s Mojahedin Organization of Iran vs. nõukogu (EKL 2008, lk II‑3019, punktid 45–48). Nimetatud kohtuasjas tunnistati algselt vaidlustatud otsus menetluse jooksul kehtetuks ja asendati teise otsusega. Käesolevas asjas ei ole hageja poolt algselt vaidlustatud määrust pärast hagiavalduse esitamist kehtetuks tunnistatud. Asendatud on üksnes vaidlustatud määruse VI lisa, ilma et hagejat puudutavaid andmeid oleks muudetud. Hagejat puudutavaid andmeid, mis sisaldusid vaidlustatud määruse VI lisas enne selle muutmist määrusega nr 353/2009, on täpselt samasugustena korratud vaidlustatud määruse VI lisas selle muudetud kujul. Järelikult on hagi esemeks seesama õigusakt.

39      Kuna komisjoni poolt määruse nr 353/2009 vastuvõtmine kohtuasja menetlemise ajal on faktiline asjaolu, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus, võis hageja kodukorra artikli 48 lõike 2 alusel põhjendada oma hagi aluseks olevaid väiteid selle asjaoluga.

40      Igal juhul olgu märgitud, et isegi kui menetluse jooksul oleks vaidlustatud määrus asendatud määrusega, millel on sama ese, oleks hagejal olnud lubatud oma nõudeid ja väiteid muuta (vt selle kohta eespool punktis 38 viidatud kohtuotsus People’s Mojahedin Organization of Iran vs. nõukogu, punktid 45–48 ja seal viidatud kohtupraktika).

41      Seega tuleb asuda seisukohale, et antud juhul on hagi suunatud vaidlustatud määruse – mida on muudetud määrusega nr 353/2009 – tühistamisele hagejat puudutavas osas.

2.     Sisulised küsimused

42      Oma esimese nõude põhjendamiseks väidab hageja kõigepealt, et vaidlustatud määrusel puudub õiguslik alus. Veel leiab ta, et nõukogu ei ole vaidlustatud määruse puhul täitnud põhjendamiskohustust. Lisaks väidab ta, et nõukogu on rikkunud tema põhiõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Repliigis viitab hageja ka vahendite külmutamise karistusõiguslikust laadist tulenevale õiguspõhimõtete rikkumisele, eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtte ja õiguskindluse põhimõtte rikkumisele.

 Väide, et vaidlustatud määrusel puudub õiguslik alus

 Poolte argumendid

43      Hageja väidab, et ühendus ja selle institutsioonid võivad tegutseda üksnes oma pädevuse piires, nagu see tuleneb EÜ asutamislepingust. Hageja arvates ei ole EÜ artiklid 60 ja 301 piisav õiguslik alus vaidlustatud määrusele hagejat puudutavas osas.

44      Hageja sõnutsi puudub ühendusel igasugune eripädevus kapitali liikumise ja maksete piirangute kehtestamiseks. EÜ artiklid 60 ja 301 on erilised sätted, kuna neis on selgelt silmas peetud olukordi, kus ühenduse tegutsemine võib osutuda vajalikuks ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise saavutamiseks.

45      Hageja lisab, et EÜ artiklid 60 ja 301 annavad ühendusele pädevuse kehtestada piiranguid üksuste või isikute vastu, kes on seotud kolmanda riigi valitsusaparaati tegelikult kontrollivate üksuste ja isikutega ning toetavad neid majanduslikult. Seevastu ei luba need sätted kehtestada piiranguid siis, kui asjassepuutuva isiku või üksuse ja kolmanda riigi territooriumi või seal valitseva režiimi vahel puudub piisav seos. Vaja on tihedat seost kõnesoleva isiku ja seda riiki valitseva režiimi vahel.

46      Hageja väidab, et ta ei ole Myanmari valitsuse liige ega sellega seotud isik. Ta väidab, et ta ei saa selle valitsuse tegevusest mingit kasu ning ta ei takista rahvusliku leppimise protsessi, inimõiguste austamist ega Myanmari demokratiseerimist. Hageja lisab, et tal puudub Myanmari sõjaväelise režiimiga piisav seos. Ta täpsustab, et ta on üliõpilane ning tal ei ole olnud mingit puutumust või seost selle sõjaväelise režiimiga.

47      Euroopa Kohus leidis 3. septembri 2008. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C‑402/05 P ja C‑415/05 P: Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon (EKL 2008, lk I‑6351, edaspidi „kohtuotsus Kadi”), et EÜ artiklid 60 ja 301 ei anna institutsioonidele õigust isikute rahaliste vahendite külmutamiseks, kui puudub igasugune seos kolmandas riigis valitseva režiimiga. Piirangute kehtestamine kolmandas riigis olevate isikute suhtes on lubatav ainult siis, kui need isikud on kolmanda riigi juhid või juhtidega seotud või juhtide poolt kontrollitavad. Ei piisa sellest, kui kõnesolevad piirangud on suunatud isikute või üksuste vastu, kes asuvad kolmandas riigis või on sellega muul viisil seotud.

48      Asjaolu, et hageja on sellise isiku poeg, keda nõukogu peab Myanmari sõjaväelisest režiimist kasu saavaks isikuks, ei tähenda, et tal oleks vajalik seos selle režiimiga. Ka asjaolu, et ta oli kahe aasta jooksul aktsionär kahes tema isale kuuluvas Singapuri äriühingus, ei tõenda, et ta oleks saanud kasu mis tahes eelisest, mida tema isa äriühingud võisid Myanmari sõjaväeliselt režiimilt saada. Ei tema ise ega tema isa ei ole saanud sellest režiimist mingit kasu.

49      Hageja vaidlustab ka EÜ artiklite 60 ja 301 alusel kehtestatud piirangute kiireloomulisuse ja vajalikkuse. Ta väidab, et nende sätete mõttes „vajalikeks kiireloomulisteks meetmeteks” ei ole võimalik pidada piiravaid meetmeid, mis kohalduvad isikule üksnes põhjusel, et teda kahtlustatakse selles, et ta on saanud otsest või kaudset kasu eelistest, mida tema isa äriühingud on oletatavasti saanud. Hageja sõnutsi eeldab finantssanktsioonide kehtestamine, et need oleksid vajalikud mitte üksnes lähtuvalt üldisest olukorrast riigis, vaid ka tulenevalt selle isiku konkreetse olukorra uurimisest, kellele kõnesolevad piirangud suunatud on (Üldkohtu 31. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑362/04: Minin vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑2003, punktid 72–74).

50      Hageja arvates ei tohiks EÜ artikleid 60 ja 301 tõlgendada laialt, vastasel korral seatakse kahtluse alla EL lepingu esimese ja teise samba eristamine ja eiratakse õiguspõhimõtet, mille kohaselt tuleb riikideüleste institutsioonide pädevust isikutele sanktsioone määrata tõlgendada kitsalt.

51      Nõukogu, keda toetavad komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, ei nõustu hageja argumentidega.

 Üldkohtu hinnang

52      Esimese väite raames vaidleb hageja vastu sellele, et EÜ artiklid 60 ja 301 on vaidlustatud määruse vastuvõtmiseks piisav õiguslik alus. Sisuliselt väidab ta, et neid sätteid tuleb tõlgendada kitsalt, nii et neid ei saa kasutada piiravate meetmete võtmiseks, mis oleksid kohaldatavad isikutele, kellel puudub seos Myanmari sõjaväelise režiimiga. Hageja arvates ei tulene asjaolust, et ta on oma isa poeg, vajalikku seost selle režiimiga vastavalt EÜ artiklitele 60 ja 301. Pealegi ei ole tema varade külmutamine „vajalik kiireloomuline meede” nende artiklite tähenduses.

53      Olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab institutsiooni poolt õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu (vt Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑440/05: komisjon vs. nõukogu, EKL 2007, lk I‑9097, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

54      Veel olgu meenutatud, et EÜ artikli 60 lõike 1 kohaselt võib nõukogu vastavalt EÜ artiklis 301 sätestatud menetlusele võtta asjassepuutuvate kolmandate riikide suhtes kapitali liikumise ja maksetega seotud vajalikke kiireloomulisi meetmeid. EÜ artikkel 301 näeb sõnaselgelt ette ühenduse võimaliku tegutsemise selleks, et osaliselt või täielikult katkestada või piirata majandussuhteid ühe või mitme kolmanda riigiga.

55      Nagu nähtub EÜ artiklite 60 ja 301 sõnastusest, peavad järelikult nende sätete alusel otsustatud vajalikud kiireloomulised meetmed olema võetud kolmanda riigi suhtes.

56      Seega on vaja esmalt uurida, kas meede, mis seisneb hageja rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamises vaidlustatud määruse alusel, on kolmanda riigi suhtes võetud meede.

57      Esiteks tuleb tõdeda, et vaidlustatud määruse eesmärk on uuendada Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravaid meetmeid ja muuta need rangemaks. Vaidlustatud määruse põhjendusest 6 nähtuvalt on nõukogu ja rahvusvaheline üldsus juba üle kümne aasta mõistnud korduvalt hukka Myanmari sõjaväelise režiimi tegevuse, eelkõige põhiõiguste piiramise, ning võttes arvesse režiimipoolset pikaajalist ja pidevat põhiõiguste tõsist rikkumist, on nõukogu võetud piiravate meetmete eesmärk kaasa aidata põhiliste inimõiguste edendamisele ning kaitsta avalikku kõlblust.

58      Seega on vaidlustatud määrus üldiselt suunatud selgelt kolmanda riigi, st Myanmari Liidu vastu.

59      Sellega seoses olgu märgitud, et käesolevat kohtuasja tuleb eristada kohtuasjast, milles tehti eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi. Selles kohtuasjas käsitletud nõukogu 27. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist (EÜT L 139, lk 9; ELT eriväljaanne 18/01, lk 294), kehtestatud piirangud on suunatud vahetult Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ning nendega seotud isikute ja üksuste vastu, mistõttu neil puudub igasugune seos kolmanda riigi valitseva režiimiga ning sellistena ei kuulu nad EÜ artiklite 60 ja 301 kohaldamisalasse (eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punkt 167).

60      Teiseks tuleb meenutada, et EÜ artiklite 60 ja 301 nõuetele vastamiseks peaksid konkreetselt hageja vastu suunatud piiravad meetmed, s.o tema rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, olema kolmanda riigi suhtes võetud piiravad meetmed.

61      Sellega seoses olgu märgitud, et kohtupraktika kohaselt võib kolmanda riigi mõiste EÜ artiklite 60 ja 301 tähenduses hõlmata sellise riigi juhte ning isikuid ja üksusi, kes on nende juhtidega seotud või keda need juhid otseselt või kaudselt kontrollivad (eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punkt 166). Kolmanda riigi juhtidega seotud isikuks kvalifitseerimiseks peab asjassepuutuva isiku ja kõnesoleva režiimi vahel olema piisav seos.

62      Hageja on kantud määrusega nr 353/2009 muudetud vaidlustatud määruse VI lisa nimekirja, mis sisaldab Myanmari valitsuse liikmete ja nendega seotud isikute, üksuste ja organisatsioonide nimesid. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole Myanmari valitsuse liige. Järelikult on nõukogu lisanud ta sellesse nimekirja kui valitsusega seotud isiku.

63      Sellest tulenevalt peab eespool punktis 61 viidatud kohtupraktikat arvesse võttes uurima, kas hageja ja Myanmari juhtide vahel on piisav seos.

64      Antud juhul esineb hageja nimi määrusega nr 353/2009 muudetud vaidlustatud määruse VI lisa jaotises J valitsuse majanduspoliitikast kasu saavad isikute ning muude režiimiga seotud isikute hulgas. Ta on esitatud kui Tay Za poeg; ka Tay Za nimi on kantud sellesse jaotisesse ning teda on kirjeldatud kui Htoo Trading Co ja Htoo Construction Co tegevdirektorit.

65      Olgu märgitud, et vaidlustatud määruse põhjendustes ei eelda nõukogu, et hagejal oleks Myanmari valitsusega otsene seos. Ta märgib, et hagejat on režiimiga seostatud seetõttu, et nende vahel on kaudne seos. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tuleneb hageja ja režiimi vaheline seos tema isa ametikohast: tegevdirektor äriühingutes Htoo Trading Co ja Htoo Construction Co, millest hageja eeldatavasti kasu saab.

66      Veel tuleb märkida, et nõukogu on õigesti leidnud, et Myanmari sõjaväelise režiimi tähtsaid ettevõttejuhte, nagu hageja isa, kes on Htoo Trading Co ja Htoo Construction Co tegevdirektor, võib pidada režiimiga seotud isikuteks. Myanmaris ei saaks nende ettevõtete äritegevus ilma režiimipoolsete soodustusteta edeneda. Ettevõttejuhid saavad oma ametikoha tõttu kasu riigi majanduspoliitikast. Järelikult on nende ettevõttejuhtide ja sõjaväelise režiimi vahel tihe seos.

67      Mis puudutab juhtide pereliikmeid, siis on lubatav eeldada, et nad saavad juhtide ametikohast kasu, nii et miski ei takista tegemast järeldust, et nad saavad samuti valitsuse majanduspoliitikast kasu.

68      Kuid eelduse, et kolmanda riigi tähtsate ettevõttejuhtide pereliikmed saavad samuti kasu selle riigi valitsuse majanduspoliitikast, saab kummutada, kui hageja suudab tõendada, et tema ja pereliikmeks oleva juhi vahel puudub tihe seos.

69      Sellega seoses olgu märgitud, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks puudunud seos oma isaga, nii et tema isa positsioon tähtsa ettevõttejuhina ei võimaldanud tal Myanmari valitsuse majanduspoliitikast kasu saada. Kohtuistungil hageja küll kinnitas, et ta elas alates 13-aastaseks saamisest koos oma emaga Singapuris, et ta ei ole kunagi isa heaks töötanud ning tal pole ühtki aktsiat Myanmari äriühingutes. Siiski ei täpsustanud ta nende rahaliste vahendite päritolu, mis võimaldasid ta olla aktsionär kahes oma isa äriühingus, mis asutati Singapuris aastatel 2005–2007.

70      EÜ artikli 301 kohaselt võib ühendus majandussuhted kolmanda riigiga ka täielikult katkestada. Selle elluviimiseks võib nõukogu võtta vastavalt EÜ artiklile 60 kapitali liikumise ja maksetega seotud vajalikke kiireloomulisi meetmeid. Kolmanda riigi suhtes kehtestatud üldine majandusembargo puudutaks kõiki isikuid Myanmaris, mitte üksnes neid, kes saavad Myanmari sõjaväelise režiimi majanduspoliitikast kasu nende isikliku olukorra tõttu selles riigis. Seda enam tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et piiravad meetmed, mille aluseks on suunatud ja selektiivsed sanktsioonid teatud isikukategooriate vastu, keda nõukogu peab režiimiga seotuks, sealhulgas asjassepuutuva kolmanda riigi tähtsate ettevõttejuhtide pereliikmed, kuuluvad EÜ artiklite 60 ja 301 kohaldamisalasse.

71      Niisugune tõlgendus on kooskõlas ka üldisest majandusembargost lahutamatute humanitaarsete kaalutlustega. Üldise majandusembargo asemel režiimiga seotud isikute vastu suunatud sanktsioonide kehtestamine võib vähendada selle riigi tsiviilelanikkonna kannatusi.

72      Lisaks olgu märgitud, et pereliikmete arvamist isikute hulka, kelle vastu on suunatud Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed, õigustavad tõhususe kaalutlused. Nimelt väljendavad EÜ artiklid 60 ja 301 selles osas, milles nad näevad ette ühenduse pädevuse kehtestada majanduspiiranguid ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames otsustatud meetmete rakendamiseks, kaudset ja seotud eesmärki, s.o võimaldada selliste meetmete võtmist ühenduse vahendi tõhusa kasutamise kaudu (eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punkt 226). Tähtsate ettevõttejuhtide pereliikmete hõlmamine hoiab ära kõnesolevatest piirangutest kõrvalehoidmise juhtide vara üleandmisega nende pereliikmetele.

73      Eeltoodut arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et antud juhul on hageja ja Myanmari sõjaväelise režiimi vahel piisav seos EÜ artiklite 60 ja 301 mõttes. Konkreetselt hageja vastu suunatud piiravaid meetmeid saab seega pidada kolmanda riigi suhtes võetud meetmeteks.

74      Teiseks, hageja tugineb seoses argumendiga, et tema rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine ei ole „vajalik kiireloomuline meede” EÜ artiklite 60 ja 301 tähenduses, kohtuotsusele Minin vs. komisjon (viidatud eespool punktis 49, punktid 72–74), milles on käsitletud Libeeria suhtes võetud piiravaid meetmeid, mis on suunatud Charles Taylori ja tema partnerite vastu. Hageja sõnutsi eeldab finantssanktsioonide kehtestamine seda, et need oleksid vajalikud mitte üksnes lähtuvalt üldisest olukorrast riigis, vaid ka tulenevalt selle isiku konkreetse olukorra uurimisest, kellele need piiravad meetmed on suunatud.

75      Eespool punktis 49 viidatud kohtuotsuses Minin vs. komisjon ei käsitlenud Üldkohus mõistet „vajalikud kiireloomulised meetmed” EÜ artiklite 60 ja 301 tähenduses. Ta kontrollis kõigest, kas määratud sanktsioonidel on piisav seos asjassepuutuva riigi territooriumiga või selle riigi valitseva režiimiga, uurides, kas Charles Taylori partneri vastu suunatud sanktsioonid – kuigi Charles Taylor oli selles kohtuasjas kõne all olnud määruse vastuvõtmise ajaks juba presidendiametist lahkunud – olid kehtestatud tõepoolest selleks, et osaliselt või täielikult katkestada või piirata majandussuhteid kolmanda riigiga.

76      Piirangute vajalikkuse ja kiireloomulisuse kohta tuleb igal juhul märkida, et vaidlustatud määruse võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2007/750 ja ühise seisukoha 2006/318 rakendamiseks.

77      Kohtupraktika kohaselt on loodud seos EÜ artiklite 60 ja 301 kohase majandusmeetmeid hõlmava ühenduse tegevuse ja välissuhteid, sh ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavate EL lepingu eesmärkide vahel (eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punkt 197). EÜ artiklid 60 ja 301 on sätted, mis näevad sõnaselgelt ette, et ühenduse tegevus võib osutuda vajalikuks, selleks et saavutada ühte liidule EL artikliga 2 spetsiaalselt määratud eesmärki, st ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimist.

78      Mis puudutab Myanmari Liidu suhtes võetud ja konkreetselt hagejale suunatud piiravate meetmete vajalikkust, siis tuleb uurida, kas vaidlustatud määruses ette nähtud piiravad meetmed ei lähe kaugemale ühise seisukoha 2006/318 ja ühise seisukoha 2007/750 rakendamisest.

79      Tuleb tõdeda, et Myanmari Liidu suhtes võetud ja konkreetselt hagejale suunatud piiravad meetmed jäävad mainitud ühiste seisukohtade rakendamise raamesse.

80      Vaidlustatud määruse artikkel 11 rakendab ühise seisukohaga 2007/750 muudetud ühise seisukoha 2006/318 artiklit 5 seoses rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisega. Hageja nimi esineb vaidlustatud määruse VI lisas, mida on muudetud määrusega nr 353/2009 ja millele vaidlustatud määruse artikkel 11 viitab (vt eespool punktid 12, 14 ja 15). See viide vastab ühise seisukoha 2006/318 II lisale, mida on muudetud ühise seisukohaga 2009/351, ja ühise seisukoha 2006/318 artiklile 5, mida on muudetud ühise seisukohaga 2007/750 (vt eespool punktid 6 ja 7).

81      Mis puudutab Myanmari Liidu suhtes võetud ja konkreetselt hagejale suunatud piirangute kiireloomulisust, siis ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis seaks selle kahtluse alla.

82      Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb niisiis tõdeda, et Myanmari Liidu suhtes võetud ja konkreetselt hagejale suunatud piiravaid meetmeid võib pidada vajalikeks kiireloomulisteks meetmeteks EÜ artiklite 60 ja 301 tähenduses.

83      Järelikult tuleb see väide tagasi lükata.

 Väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

 Poolte argumendid

84      Hageja väidab, et varade külmutamise korral peab nõukogu oma esialgses otsuses viitama kõigile andmetele ja tõenditele, k.a uued tõendid, millest otsus tuleneb, ning faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, millel otsus põhineb, samuti tegelikele ja konkreetsetele põhjustele, miks nõukogu leiab, et seda meedet tuleb asjassepuutuva isiku suhtes kohaldada.

85      Peale selle peab nõukogu järgnevates otsustes varade külmutamise pikendamise kohta tooma esile külmutamist õigustavad asjaolud seoses kõnesoleva isikuga ning konkreetsed põhjused, miks ta pärast uut läbivaatamist leiab, et varade külmutamine on selle isiku puhul jätkuvalt õigustatud.

86      Juhul kui asjassepuutuval isikul ei ole olnud võimalust olla enne varade külmutamist käsitleva esialgse otsuse vastuvõtmist ära kuulatud, on põhjendamiskohustuse järgimine veelgi olulisem, kuna see on ainus tagatis, mis võimaldab asjassepuutuval isikul kasutada olemasolevaid õiguskaitsevahendeid otsuse õiguspärasuse vaidlustamiseks.

87      Isiku huve kahjustava akti põhjendused tuleb isikule teada anda samal ajal selle akti endaga ning põhjenduste puudumist ei saa hiljem heastada seeläbi, et isik saab akti põhjendustest teada kohtumenetluse käigus, kuna hagejal on võimalik esitada neile põhjendustele vastuväiteid üksnes repliigis, mis riivab õigust õiglasele menetlusele ja liidu kohtutes poolte võrdsuse põhimõtet.

88      Hageja leiab, et antud juhul ei ole nõukogu toonud vaidlustatud määruses välja põhjusi, miks on hageja nimi kantud määruse VI lisasse, ega selgitanud, miks teda peetakse kas Myanmari valitsuse liikmeks või sellega seotud isikuks. Mingit abi pole identifitseerivast teabest „Tay Za poeg”. See näitab kõigest, et hagejat identifitseeritakse fakti abil, et tal on isa, kelle nimi on Tay Za. Pealegi ei ole nõukogu täpsustanud, mis laadi kasu on hageja või tema isa saanud valitsuse majanduspoliitikast.

89      Hageja sõnutsi oleks konteksti arvestades tulnud talle teatada eriti selged ja kaalukad põhjendused, kuna meede on drakooniline ja riivab sügavalt tema põhiõigusi. Pealegi ei võimalda miski eeldada temapoolset süüd või süülist käitumist ning kõnesolevat meedet ei saa õigustada riiklikku julgeolekut või terrorismi puudutavate põhjendustega. Veel märgib hageja, et tal ei olnud võimalust olla ära kuulatud, enne kui nõukogu võttis vastu kõnesoleva meetme, mistõttu oleks nõukogu põhjenduste teatamine olnud ainus vahend, mis oleks võimaldanud tal oma kaebeõigust kasutada.

90      Hageja väidab, et kui Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed suunati esmakordselt tema vastu, ei esitatud talle ühtegi põhjendust. Ka järgnevate meetmete puhul ei teatatud talle põhjendust, miks nõukogu leidis, et tema nime jätmine vaidlustatud määruse VI lisa nimekirja on endiselt õigustatud.

91      Hageja märgib, et ta ei teadnud midagi menetlusest, mille tulemusel kanti tema nimi vaidlustatud määruse VI lisa nimekirja, ega faktilistest asjaoludest, millel see menetlus põhines.

92      Nõukogu, keda toetavad komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, ei nõustu hageja argumentidega.

 Üldkohtu hinnang

93      Olgu meenutatud, et põhjendamiskohustus on oluline vorminõue, mida tuleb eristada põhjenduste põhjendatuse küsimusest, mis kuulub vaidlustatud akti sisulise õiguspärasuse valdkonda ning peab vastama kohtupraktikas kirjeldatud nõuetele.

94      Õigusi kahjustava akti põhjendamise kohustuse – nagu see on ette nähtud EÜ artiklis 253 – eesmärk on esiteks anda huvitatud isikule piisavalt teavet, et tal oleks võimalik kindlaks teha, kas akt on põhjendatud või on selles tehtud viga, mis võimaldab kohtus selle kehtivust vaidlustada, ning teiseks võimaldada kohtul kontrollida selle akti seaduslikkust. Põhjendused tuleb üldjuhul edastada huvitatud isikule tema õigusi kahjustava aktiga samal ajal. Põhjenduste puudumist ei saa heastada sellega, kui huvitatud isik saab akti põhjendustest teada kohtumenetluse käigus. Kuna asjassepuutuval isikul puudub õigus olla ära kuulatud enne esialgse rahaliste vahendite külmutamise meetme vastuvõtmist, siis on põhjendamiskohustuse täitmine seda olulisem, sest see on ainus tagatis, mis võimaldab asjassepuutuval isikul, vähemalt pärast selle otsuse vastuvõtmist, kasutada tõhusalt tema käsutuses olevat kaebeõigust nimetatud meetme seaduslikkuse vaidlustamiseks (vt Üldkohtu 12. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑228/02: Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran vs. nõukogu, EKL 2006, lk II‑4665, edaspidi „kohtuotsus OMPI”, punktid 138–140 ja seal viidatud kohtupraktika).

95      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad EÜ artikliga 253 nõutavad põhjendused vastama asjaomase akti olemusele ja selle vastuvõtmise kontekstile. Neist peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtuasutusel teostada järelevalvet seaduslikkuse üle. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata, arvestades juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, esitatud põhjenduste olemust ja selgituste saamise huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjendused täpsustaksid kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduste vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades. Õigusi kahjustav akt on piisavalt põhjendatud eelkõige siis, kui see on tehtud puudutatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal tema suhtes võetud meetme ulatust mõista (vt eespool punktis 94 viidatud kohtuotsus OMPI, punkt 141 ja seal viidatud kohtupraktika).

96      Kui mõningate asjaolude teatavakstegemine ei ole ühenduse või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavate ülekaalukate põhjustega vastuolus, on nõukogu vastavalt kohtupraktikale kohustatud mainima neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millest sõltub tema otsuse õiguslik põhjendatus, ning kaalutlusi, mis on viinud ta selle otsuse vastuvõtmiseni. Sellise meetme põhjendustes tuleb seega märkida erilised ja konkreetsed põhjused, miks nõukogu leiab, et vastavad õigusnormid on asjassepuutuva isiku suhtes kohaldatavad (vt eespool punktis 94 viidatud kohtuotsus OMPI, punktid 143 ja 148 ning seal viidatud kohtupraktika).

97      Antud juhul uuendas ja karmistas nõukogu vaidlustatud määrust vastu võttes Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravaid meetmeid. Selle määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt külmutatakse kõik VI lisas loetletud Myanmari valitsuse liikmetele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või organisatsioonidele kuuluvad, nende omandis ja valduses ning nende kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. Määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt ei anta rahalisi vahendeid ega majandusressursse otse ega kaudselt VI lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või organisatsioonide käsutusse ega nende toetuseks.

98      Eeltoodut arvesse võttes pidi nõukogu põhjendamiskohustuse täitmiseks avaldama põhjused, miks ta arvas, et Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed üldiselt ja konkreetselt hageja vastu suunatud meetmed olid õigustatud või olid jätkuvalt õigustatud.

99      Esiteks, mis puudutab Myanmari Liidu suhtes võetud piiranguid, siis mainis nõukogu vaidlustatud määruse põhjenduses 1 üldiselt oma muret demokraatia arengu puudumise ja jätkuva inimõiguste rikkumise üle Myanmaris, arvestades poliitilist olukorda selles riigis, mis oli kestnud sestsaadik, kui nõukogu kehtestas selle riigi suhtes esmakordselt piirangud.

100    Vaidlustatud määruse põhjenduses 2 meenutas nõukogu, et ühise seisukohaga 2006/318 nähti seetõttu ette nende piirangute säilitamine, mis on suunatud Myanmari sõjaväelise režiimi ja isikute vastu, kes kõnealusest režiimist kõige enam kasu saavad ja kes aktiivselt takistavad rahvusliku leppimise protsessi ning inimõiguste ja demokraatia austamist. Nõukogu lisas, et selle ühise seisukohaga sätestatud piiravad meetmed nägid muu hulgas ette Myanmari valitsusliikmete ja kõigi nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või organisatsioonide rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise.

101    Vaidlustatud määruse põhjenduses 6 märkis nõukogu, et ta on juba üle kümne aasta mõistnud korduvalt hukka Myanmari sõjaväelise režiimi tegevuse. Ta lisas, et vaidlustatud määruses sätestatud piiravad meetmed aitavad kaasa põhiliste inimõiguste edendamisele ning kaitsevad avalikku kõlblust.

102    Seega tuleb asuda seisukohale, et nõukogu on esitanud põhjused, miks ta võttis ja säilitas piiravad meetmed Myanmari Liidu suhtes, ning ta on vaidlustatud määrust selles osas piisavalt põhjendanud.

103    Teiseks, mis puudutab konkreetselt hageja vastu suunatud piiravaid meetmeid, siis tuleb kõigepealt märkida, et nende kontekst oli hagejale teada. Nimelt rakendab vaidlustatud määrus ühist seisukohta 2006/318, mida on muudetud ühise seisukohaga 2007/750. Ühise seisukoha 2006/318 põhjendustest 3 ja 4 nähtuvad selgelt nõukogu kaalutlused, mis seisnevad selles, et riigi poliitilist olukorda arvestades kehtestada ja säilitada piiravad meetmed, mis on suunatud konkreetselt selliste isikute ja nende perekondade vastu, kes saavad kasu Myanmari valitsuse poliitikast.

104    Sellega seoses tuleb veel meenutada, et esmakordselt suunati hageja vastu piiravad meetmed, mis võeti Myanmari Liidu suhtes detsembris 2003 jõustunud määrusega nr 2297/2003. Alates sellest kuupäevast on hageja olnud pidevalt nende piiravate meetmete objektiks. Nõukogu kaalutlused laiendada kõnesolevate piiravate meetmete kohaldamisala isikutele, kes saavad kasu Myanmari Liidus valitseva režiimi majanduspoliitikast, ja nende perekondadele, olid juba esitatud kõnesoleva määrusega rakendatud ühises seisukohas 2003/297/ÜVJP.

105    Seega oli vaidlustatud määruse ainus eesmärk nende konkreetselt hageja vastu suunatud piiravate meetmete säilitamine. Kuna faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis õigustasid hageja nime kandmist Myanmari valitsuse majanduspoliitikast kasu saavate ja muude selle valitsusega seotud isikute nimekirja, ei olnud sisuliselt muutunud, ei olnud nõukogu kohustatud sõnaselgelt meenutama põhjusi, miks on teatavad Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed suunatud konkreetselt hageja vastu.

106    Igal juhul olgu meenutatud, et hagejale ei olnud teadmata põhjused, miks sellised piiravad meetmed on otse tema vastu suunatud, sest ta märgib oma hagiavalduse punktis 37, et võib eksisteerida oht, et tema isa hoiab varade külmutamisest kõrvale, kandes rahalised vahendid üle teistele pereliikmetele.

107    Mis puudutab hageja argumenti, et nõukogu ei ole täpsustanud, mis laadi kasu tema ise või tema isa Myanmari valitsuse majanduspoliitikast sai, siis tuleb märkida, et hageja isa Tay Za nimi on kantud määrusega nr 353/2009 muudetud vaidlustatud määruse VI lisa nimekirja kui Htoo Trading Co ja Htoo Construction Co tegevdirektor. Seega on nõukogu seostanud vaidlustatud määruses hageja isa ja tema ametikohta tegevdirektorina. Selle seose osas on nõukogu piisava õigusliku kindlusega täpsustanud, mis laadi kasu sai hageja isa valitsuse majanduspoliitikast. See kasu tulenes nimelt tema ametikohast tegevdirektorina.

108    Järelikult on nõukogu esitanud põhjused, miks on teatavad Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravad meetmed suunatud konkreetselt hageja vastu, ning ta on vaidlustatud määrust selles osas piisavalt põhjendanud.

109    Mis puudutab hageja argumenti, et ta ei teadnud midagi menetlusest, mille tulemusel kanti tema nimi vaidlustatud määruse VI lisa nimekirja, siis tuleb märkida, et sellest määrusest nähtuvalt toimis nõukogu vastavalt EÜ artiklis 301 sätestatud menetlusele.

110    Kõike eeltoodut arvestades ei ole nõukogu järelikult EÜ artiklis 253 ette nähtud põhjendamiskohustust rikkunud.

111    See väide tuleb seega tagasi lükata.

 Väide, et rikutud on teatavaid põhiõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet

112    Hageja väidab, et rikutud on omandiõigust, proportsionaalsuse põhimõtet, õigust õiglasele menetlusele ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

113    Üldkohus peab otstarbekaks käsitleda menetlusõiguste rikkumise kohta esitatud väiteid enne väidet omandiõiguse rikkumise kohta ja väidet proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta.

 Väide, et rikutud on õigust õiglasele menetlusele

–       Poolte argumendid

114    Hageja väidab, et kaitseõiguste tagamine kõigis isiku vastu algatatud menetlustes, mille tulemusel võidakse teha isiku huve kahjustav lahend, on õiguse aluspõhimõte, mis peab olema tagatud ka menetluseeskirjade puudumisel. See põhimõte eeldab, et isikutele, kelle suhtes tehakse nende huve oluliselt riivav otsus, antakse reaalne võimalus oma seisukoha väljendamiseks.

115    Hageja sõnutsi tuleb isikule, keda sanktsioon puudutab, teha kavandatud sanktsiooni õigustavad tõendid teatavaks kas samal ajal esialgse varade külmutamise otsusega või võimalikult kiiresti pärast selle vastuvõtmist. Veel märgib ta, et isikul tuleb võimaldada teha teatavaks oma seisukoht nende tõendite osas, kaasa arvatud konkreetse teabe osas, millega on õigustatud otsust varade külmutamise ja selle pikendamise kohta. Hageja lisab, et isikul peab olema võimalus nõuda esialgse meetme viivitamatut läbivaatamist ning et järgnevatele otsustele peab eelnema uus ärakuulamine ja tõenditest teatamine.

116    Hageja leiab, et antud juhul ei ole neid põhimõtteid järgitud. Sama kehtib ühises seisukohas 2006/318 ette nähtud liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise ja selle läbimise keelu kohta.

117    Repliigis lisab hageja, et kriminaalmenetluste korral tuleb süüdistatavaid kiiresti ja täielikult teavitada süüdistuse laadist, süüdistuse aluseks olevatest faktidest ning tegudest, mille toimepanemises neid süüdistatakse, et nad saaksid teostada oma kaitseõigusi.

118    Hageja arvates ei ole antud juhul tema kaitseõigusi järgitud. Ta lisab, et vaidlustatud määrus ei näe ette mingit menetlust asjassepuutuvate isikute nimekirja võtmist õigustavatest tõenditest teavitamiseks ega sisalda mingeid täpseid faktilisi andmeid, mis õigustaksid otsust tema varad külmutada ja see meede säilitada.

119    Nõukogu, keda toetavad komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, ei nõustu hageja argumentidega.

–       Üldkohtu hinnang

120    Selles väites toob hageja välja selle, et rikutud on kaitseõigusi ja eelkõige õigust saada teada õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis õigustavad piiravate meetmete kehtestamist, ning õigust saada võimalus väljendada nende asjaolude osas oma seisukohta.

121    Sellega seoses olgu märgitud, et käesolevat kohtuasja tuleb eristada kohtuasjast, milles tehti eespool punktis 94 viidatud kohtuotsus OMPI. Selles kohtuasjas olid kõne all piiravad meetmed, mis olid kehtestatud teatavate isikute ja üksuste suhtes terrorismivastase võitluse raames. Need meetmed puudutasid otseselt ja isiklikult (eespool punktis 94 viidatud kohtuotsus OMPI, punkt 98) isikuid, kes olid kantud vaidlusalustele sätetele lisatud nimekirjadesse, kuid kolmanda riigi suhtes ei olnud piiravaid meetmeid ette nähtud. Niisiis olid mainitud isikud kõnesolevate piiravate meetmete objektiks, sest neid endid arvati osalevat terroristlikus tegevuses.

122    Seevastu käesolevas asjas on konkreetselt isikute ja üksuste vastu suunatud meetmed, mis nõukogu on võtnud kolmanda riigi, s.o Myanmari Liidu suhtes selle riigi poliitilise olukorra tõttu. Niisiis puudutavad need piiravad meetmed Myanmari sõjaväelist režiimi. Üldise embargo kehtestamise asemel selle riigi suhtes nägi nõukogu ette suunatud ja selektiivsed sanktsioonid ning määras vaidlustatud määruses täpselt kindlaks need isikute ja üksuste kategooriad, kelle vastu konkreetselt on suunatud Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed. Järelikult ei ole antud juhul nõukogu kehtestatud piiravate meetmete aluseks mitte asjassepuutuvate isikute ja üksuste tegevus, vaid nende kuulumine teatavasse isikute ja üksuste üldkategooriasse, kellel on sanktsioonide objektiks olevas riigis mingi ülesanne või seisund. Hageja suhtes on sanktsioonisüsteem kohaldatav seetõttu, et ta kuulub Myanmari tähtsate ettevõttejuhtide pereliikmete kategooriasse.

123    Kolmanda riigi suhtes võetud ja konkreetselt mõne isiku vastu suunatud sanktsioonide puhul ei ole seega tegemist selle isiku vastu algatatud menetlusega eespool punktis 94 viidatud kohtuotsuse OMPI mõttes (punkt 91). Menetlus, mille tulemusel kehtestatakse riigi suhtes sanktsioonid, mis on suunatud selle riigi kodanike teatavate kategooriate vastu, ei ole nende kodanike jaoks menetlus, mille raames võidakse neile kui üksikisikutele määrata sanktsioonid eespool punktis 94 viidatud kohtuotsuse OMPI punkti 91 mõttes. Määrus, mis sisaldab kolmanda riigi vastaseid sanktsioone, mis on suunatud teatavate kodanikekategooriate vastu, on üldakt ka siis, kui asjassepuutuvad isikud on nimeliselt identifitseeritud. On tõsi, et selline akt kahjustab neid otseselt ja isiklikult ning nad võivad selle vaidlustada. Siiski ei kehti nende suhtes kaitseõigused seadusandlikus menetluses, mille tulemusel kehtestatakse kolmanda riigi suhtes sanktsioonid, mis on suunatud tema kodanike teatavate kategooriate vastu. Isikutel ei ole õigust osaleda sellise määruse vastuvõtmisel, kuigi see määrus neid lõpuks isiklikult puudutab.

124    Igal juhul ei olnud kõnesolevate piiravate meetmete aluseks olevaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid vaja enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist eraldi teatavaks teha, kuna selle määruse eesmärk on varem kehtestatud piiravate meetmete säilitamine. Sellega seoses olgu meenutatud, et vaidlustatud määrus rakendab ühiseid seisukohti 2006/318 ja 2007/750, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja milles on esitatud kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis õigustavad piiravate meetmete kehtestamist ja säilitamist.

125    Ühise seisukoha 2006/318 põhjendustest 3 ja 4 nähtuvad selgelt nõukogu kaalutlused, mis seisnevad selles, et riigi poliitilist olukorda arvestades kehtestada ja säilitada piiravad meetmed, mis on suunatud konkreetselt selliste isikute ja nende perekondade vastu, kes saavad kasu Myanmari valitsuse poliitikast. Sellega seoses tuleb veel meenutada, et hageja ja tema isa nimi esinevad ühise seisukoha 2006/318 II lisas, mida on muudetud ühise seisukohaga 2009/351, ning sisuliselt korduvad need sissekanded vaidlustatud määruse VI lisas, mida on muudetud määrusega nr 353/2009 (vt eespool punkt 80). Veel olgu meenutatud, et nõukogu kaalutlused, mis seisnevad selles, et laiendada piiravate meetmete kohaldamisala isikutele, kes saavad kasu Myanmari Liidus valitsevast poliitilisest režiimist, ning nende perekondadele, on hagejale teada alates sellest ajast, kui tema vastu esmakordselt suunati piiravad meetmed, mis olid ette nähtud detsembris 2003 jõustunud määrusega nr 2297/2003 (vt eespool punktid 24 ja 25). Nimelt väljendas nõukogu neid kaalutlusi kõnesoleva määrusega rakendatud ühise seisukoha 2003/297 põhjenduses 3.

126    Seega tuleb tõdeda, et antud juhul asjassepuutuvad õiguslikud ja faktilised asjaolud olid hagejale teada enne seda, kui nõukogu võttis vastu vaidlustatud määruse.

127    Mis puudutab hageja argumenti vaidlustatud määruse vastuvõtmisele eelnenud ärakuulamise vajalikkusest, siis kohtuistungil täpsustas hageja, et nõukogu oleks pidanud kutsuma teda oma seisukohta avaldama enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist.

128    Sellega seoses tuleb tõdeda, et miski ei takistanud hagejal oma seisukoha väljendamist nõukogule enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist.

129    Esmakordselt külmutati hageja rahalised vahendid ja majandusressursid detsembris 2003 jõustunud määrusega nr 2297/2003 ette nähtud piiravate meetmete alusel. Külmutamine kestis kuni vaidlustatud määruse vastuvõtmiseni, millega rakendati eelkõige ühine seisukoht 2006/318 ühise seisukohaga 2007/750 muudetud redaktsioonis ja selle II lisa, milles esineb hageja nimi.

130    Ühised seisukohad, millel põhinesid kõnesolevaid piiravaid meetmeid rakendavad ühenduse sätted, olid ajaliselt piiratud. Ühist seisukohta 2006/318 kohaldati vastavalt selle artikli 10 teisele lõigule kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul alates 30. aprillist 2006. Seda pikendati regulaarselt vaid üheaastaste perioodide kaupa (vt eespool punktid 3 ja 5). Ühise seisukoha 2006/318 artikli 9 kohaselt vaadati seda seisukohta jooksvalt läbi ning selles tehti vajalikud uuendused või muudatused. Võttes arvesse kaalutlusi, millega õigustati Myanmari Liidu suhtes kehtestatud ja konkreetselt hagejat puudutavaid piiravaid meetmeid ühistes seisukohtades 2006/318 ja 2007/750 ja mis olid hagejale teada (vt eespool punktid 124 ja 125), ning poliitilist olukorda Myanmaris, ei saanud hageja arvestada sellega, et ühise seisukoha 2006/318 regulaarse uuendamise ja muutmise käigus kustutatakse tema nimi selle seisukoha II lisa nimekirjast. Pigem pidanuks ta lähtuma sellest, et ka pärast uuendamist ja muutmist esineb tema nimi selle ühise seisukoha II lisas, nagu ka tegelikult juhtus.

131    Neil asjaoludel oleks nõukogu saanud ühise seisukoha 2006/318 II lisas loetletud nimede regulaarsel läbivaatamisel võtta reaalselt arvesse hageja sõnaselgelt väljendatud seisukohta. Kuna vaidlustatud määrus rakendab eelkõige ühist seisukohta 2006/318, mida on muudetud ühise seisukohaga 2007/750, pidi vaidlustatud määruse VI lisa vastama hagejat puudutavas osas ühise seisukoha 2006/318 II lisale (vt eespool punktid 76–80). Eeltoodut arvestades oleks niisiis hageja saanud tema oma seisukoha nõukogule teatavaks teha enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist.

132    Igal juhul olgu märgitud, et eelneva ärakuulamise võimalik puudumine ei mõjuta akti õiguspärasust, sest selline ärakuulamine ei oleks saanud kaasa tuua teistsugust tulemust (vt selle kohta Euroopa Kohtu 14. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑301/87: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1990, lk I‑307, punkt 31, ja 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑51/92 P: Hercules Chemicals vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑4235, punktid 80–82). Ei hageja märkused nõukogule saadetud 15. mai 2008. aasta kirjas ega käesoleva hagi raames esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei sisalda olulist lisateavet, mis võiks kaasa tuua nõukogu teistsuguse hinnangu Myanmari poliitilisele olukorrale ja hageja konkreetsele olukorrale. Hageja ei vaidle vastu Myanmari poliitilise olukorra kirjeldusele vaidlustatud määruses ega oma isa ametikohale ja oma perekondlikele sidemetele temaga, nagu need on esitatud selle määruse VI lisas, mida on muudetud määrusega nr 353/2009. Ei ole ka tõendatud, et tema suhted isaga oleksid katkenud, nii et tema isa ametikoht tähtsa ettevõttejuhina ei too talle mingit kasu (vt eespool punkt 69).

133    Lisaks tuleb arvesse võtta fakti, et 11. märtsi 2008. aasta arvamuses, kuigi seda ei olnud vaidlustatud määruse vastuvõtmise ajaks veel avaldatud, märkis nõukogu, et asjassepuutuvatel isikutel ja üksustel on võimalus esitada talle igal ajal koos täiendavate dokumentidega taotlus selle kohta, et otsus nende kandmise ja jätmise kohta kõnesolevatesse nimekirjadesse läbi vaadataks. Antud juhul palus hageja 15. mai 2008. aasta kirjaga nõukogult, et talle tehtaks teatavaks faktilised asjaolud, mis õigustavad tema nime kandmist vaidlustatud määruse VI lisas sisalduvasse nimekirja, ning kustutada tema nimi sellest nimekirjast. Nõukogu vastas 26. juuni 2008. aasta kirjaga, selgitades sellesse nimekirja hageja nime jätmise põhjusi.

134    Hageja argumendi kohta, et kaitseõigusi ei ole järgitud selles osas, mis puudutab ühises seisukohas 2006/318 ette nähtud keeldu liidu liikmesriigi territooriumile siseneda ja seda läbida, piisab märkimisest, et vaidlustatud määrus selliseid meetmeid ei sisalda. Mainitud ühise seisukoha artikli 4 lõikest 1 nähtuvalt tuleb need meetmed rakendada liikmesriikidel, mitte ühendusel. Üldkohtul puudub pädevus teha otsus EL artikli 15 alusel vastu võetud ühise seisukoha kohta.

135    Järelikult tuleb see väide tagasi lükata.

 Väide, et rikutud on õigust tõhusale kohtulikule kaitsele

–       Poolte argumendid

136    Hageja väidab, et varade külmutamise meetme õiguspärasuse kohtulik kontroll peab hõlmama hinnangu andmist selle põhjendamiseks viidatud faktilistele asjaoludele ja tingimustele ning selle hinnangu aluseks olevate tõendite ja teabe kontrollimist.

137    Hageja sõnutsi ei näe vaidlustatud määrus ette ühtegi sellist põhilist kaitsemehhanismi. Ükski säte ei näe ette võimalust pöörduda kohtusse. Üldkohtusse tühistamishagi esitamise võimalus ei ole tõhus õiguskaitsevahend selles mõttes. Hageja leiab, et vaja on kontrollida ja sisuliselt uurida põhjusi, millega on õigustatud tema lisamist nimekirja. Üldkohus peaks võima näiteks kontrollida, kas on järgitud menetlusnorme ja põhjendamiskohustust, kas faktilised asjaolud on õigesti tuvastatud ning kas ei esine ilmset viga faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamist.

138    Hageja lisab, et tõhusa kohtuliku kaitse puudumist süvendavad veel probleemid, mida ta kohtas, kui ta püüdis vaidlustada ühises seisukohas 2006/318 ette nähtud keeldu liidu liikmesriikide territooriumile siseneda ja seda läbida.

139    Hageja väidab, et tema vastu esitatud tõendite osas on tal võimatu kaitsta rahuldavatel tingimustel oma õigusi liidu kohtutes. Seetõttu ei saa Üldkohus kontrollida vaidlustatud määruse õiguspärasust teda puudutavas osas. Hageja arvates ei näe see määrus ette mingit menetlust, mis võimaldaks tal esitada tema vastu kasutatud tõendite kohta oma argumente.

140    Nõukogu, keda toetavad komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, ei nõustu hageja argumentidega.

–       Üldkohtu hinnang

141    Olgu meenutud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab eraõiguslikele isikutele olema tagatud ühenduse õiguskorrast tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse; õigus tõhusale kohtulikule kaitsele on üks õiguse üldpõhimõtetest, mis tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest ning on sätestatud 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artiklites 6 ja 13 ning mida on taaskinnitatud 7. detsembril 2000 Nice’is välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (EÜT C 364, lk 1) artiklis 47 (vt eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punkt 335, ning eespool punktis 94 viidatud kohtuotsus OMPI, punkt 110 ja seal viidatud kohtupraktika).

142    Vastupidi hageja väidetule on õigus tõhusale kohtulikule kaitsele tagatud asjassepuutuvate isikute õigusega esitada oma rahaliste vahendite külmutamise otsuse peale tühistamishagi Üldkohtusse (vt selle kohta eespool punktis 94 viidatud kohtuotsus OMPI, punkt 152 ja seal viidatud kohtupraktika).

143    Sellega seoses olgu märgitud, et vaidlustatud määruses ei pidanud nõukogu sellele kaebevõimalusele otseselt viitama. Kuna tühistamishagi on osa EÜ asutamislepinguga ette nähtud õiguskaitsevahendite üldisest süsteemist, siis on ilmselge, et ka hagejal on selles sättes ette nähtud tingimustel võimalik kohtusse pöörduda. Igal juhul tuleb tõdeda, et 11. märtsi 2008. aasta arvamuses juhtis nõukogu asjassepuutuvate isikute ja üksuste tähelepanu sõnaselgelt võimalusele vaidlustada tema otsus Üldkohtus.

144    Mis puudutab Üldkohtu teostatava kontrolli ulatust, siis tuleb tunnistada, et nõukogul on ulatuslik kaalutusõigus asjaolude osas, mida tuleb võtta arvesse EÜ artiklite 60 ja 301 alusel majandussanktsioonide määramisel vastavalt ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastu võetud ühisele seisukohale. Kuna kohus ei saa nõukogu hinnangut tõenditele, faktidele ja asjaoludele, mis õigustavad selliste meetmete võtmist, asendada enda omaga, peab Üldkohtu teostatav kontroll rahaliste vahendite külmutamise otsuste seaduslikkuse üle piirduma menetlusnormide järgimise ja põhjendamiskohustuse täitmise, faktiliste asjaolude sisulise õigsuse ning selle kontrollimisega, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ja et tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega (vt eespool punktis 94 viidatud kohtuotsus OMPI, punkt 159 ja seal viidatud kohtupraktika).

145    Niisuguse kontrolli tõhusus tähendab seda, et institutsioon peab täitma põhjendamiskohustust (vt eespool punkt 95). Põhjendamiskohustust käsitleva väite hindamisest nähtuvalt on nõukogu käesoleval juhul piisavalt põhjendanud kõnesolevate piiravate meetmete kehtestamist (vt eespool punktid 93–111).

146    Viimaseks, mis puudutab hageja argumenti, et tõhusa kohtuliku kaitse puudumist süvendavad probleemid, mida ta kohtas, kui ta püüdis vaidlustada ühises seisukohas 2006/318 ette nähtud keeldu liidu liikmesriikide territooriumile siseneda ja seda läbida, siis olgu meenutatud, et Üldkohtul puudub pädevus niisuguse keelu üle otsustada, isegi kui eeldada selle rakendamist liikmesriikide poolt, mida hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud (vt eespool punkt 134).

147    Järelikult tuleb see väide tagasi lükata.

 Väited, et rikutud on omandiõigust ja proportsionaalsuse põhimõtet

148    Arvestades seda, et omandiõiguse rikkumist käsitleva väite ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist käsitleva väite toetuseks esitatud hageja argumendid on omavahel seotud, on asjakohane neid väiteid koos käsitleda.

–       Poolte argumendid

149    Hageja väidab, et tema nime kandmine vaidlustatud määrusesse on tema omandiõiguse ebaproportsionaalne riive.

150    Hageja arvates tähendab eraõigusliku isiku varade tähtajatu külmutamine „ulatuslikku sekkumist vara rahumeelsesse kasutamisesse”. Antud juhul ei ole see piirang õigustatud, kuna hageja ei ole valitseva režiimiga seotud ja tema isa ei ole üritanud oma varade külmutamisest kõrvale hoida rahaliste vahendite teistele pereliikmetele ülekandmise teel.

151    Hageja väidab, et see riive on ka ebaproportsionaalne, kuna tema varade külmutamise tagajärjed on „ulatuslikud” ja „rasked”. Hageja sõnutsi näeb vaidlustatud määrus ette kõigi tema rahaliste vahendite ja kõigi tema käsutusse antud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise.

152    Vaidlustatud määruse tagajärjed on veel raskemad koostoimes ühises seisukohas 2006/318 ette nähtud keeluga kõigi liikmesriikide territooriumile siseneda ja seal reisida.

153    Repliigis märgib hageja, et kõnesolevate piiravate meetmete proportsionaalsuse hindamisel tuleb kohaldatavaid menetlusi vaadelda abstraktselt. Hoolimata piiravate meetmete regulaarse läbivaatamise mehhanismi olemasolust ja hoolimata sättest, mis lubab rahaliste vahendite vabastamist põhivajaduste rahuldamiseks, on kõnesolev meede omandiõiguse õigustamatu piirang.

154    Oma olukorra regulaarse läbivaatamise kohta märgib hageja, et see ei saa kunagi viia tema suhtes kohaldatud piiravate meetmete lõpetamiseni, kuna ta ei saa muuta fakti, et „ta on oma isa poeg”.

155    Nõukogu, keda toetavad komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, ei nõustu hageja argumentidega.

–       Üldkohtu hinnang

156    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on omandiõigus – mis on ette nähtud muu hulgas EL artikli 6 lõikes 2 ning EIÕK lisaprotokolli artiklis 1 ja mida on taaskinnitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 1 – osa õiguse üldpõhimõtetest. Siiski ei ole tegemist absoluutse põhimõttega, vaid sellega tuleb arvestada vastavalt selle ülesandele ühiskonnas. Järelikult saab omandiõiguse kasutamist piirata, tingimusel et need piirangud vastavad tegelikult ühenduse taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta endast seda eesmärki silmas pidades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis moonutaks tagatud õiguse olemust (vt eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punktid 355 ja 356 ning seal viidatud kohtupraktika).

157    Olgu märgitud, et kuigi hageja varade külmutamise meede – mis on ettevaatusabinõu – ei ole suunatud hagejalt tema omandi äravõtmisele, piiratakse sellega hageja omandiõiguse kasutamist. Seda piirangut tuleb pidada märkimisväärseks, arvestades külmutamismeetme üldist ulatust ja asjaolu, et see on olnud määruse nr 2297/2003 alusel kohaldatav alates detsembrist 2003 (vt eespool punkt 24).

158    Järelikult tekib küsimus, kas see hageja omandiõiguse kasutamise piirang võib olla õigustatud.

159    Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peab kasutatud vahendite ja taotletud eesmärgi vahel valitsema mõistlik proportsionaalsuse suhe. Seega tuleb uurida, kas üldiste huvide ja asjassepuutuva isiku või asjassepuutuvate isikute huvide vaheline tasakaal on säilitatud. Seejuures tuleb tunnustada seadusandja ulatuslikku kaalutlusruumi nii rakendusmeetodite valikul kui ka otsustamisel, kas nende tagajärjed on üldistes huvides õigustatud seeläbi, et on vaja saavutada kõnesolevate õigusnormide eesmärk (eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punkt 360; vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 30. augusti 2007. aasta otsus kohtuasjas J. A. Pye (Oxford) Ltd ja J. A. Pye (Oxford) Land Ltd vs. Ühendkuningriik, kogumikus Recueil des arrêts et décisions veel avaldamata, punktid 55 ja 75).

160    Lisaks olgu märgitud, et sanktsioone kehtestavate õigusnormidega taotletavate eesmärkide olulisus võib õigustada isegi märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi asjassepuutuvatele isikutele, sealhulgas isikutele, kes mingil viisil ei vastuta meetmete kehtestamiseni viinud olukorra eest, kuid kelle puhul on kahjustatud eelkõige nende omandiõigusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 30. juuli 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑84/95: Bosphorus, EKL 1996, lk I‑3953, punktid 22 ja 23, ning Üldkohtu 12. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas Hassan vs. nõukogu ja komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 99 ja 100; vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 30. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas Bosphorus Hava Yolları Turizm ve Ticaret Anonim Şirketi vs. Iirimaa, Recueil des arrêts et décisions, 2005-VI, punktid 166 ja 167).

161    Antud juhul nähtub vaidlustatud määruse põhjendusest 6, et võttes arvesse Myanmari sõjaväelise režiimi poolset pikaajalist ja pidevat põhiõiguste tõsist rikkumist, on vaidlustatud määruse eesmärk aidata Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravate meetmete uuendamise ja karmistamisega kaasa põhiliste inimõiguste edendamisele ning kaitsta avalikku kõlblust.

162    Nõukogu on õigesti leidnud, et vaidlustatud määrusega taotletav üldise huvi eesmärk on rahvusvahelise üldsuse jaoks põhjapaneva tähtsusega. Nagu nõukogu kostja vastuses toonitas, tuleb meeles pidada seda, et aastaid on Euroopa Liit, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid üritanud erineval viisil survestada Myanmari sõjaväelist režiimi ja sellega seotud isikuid, et parandada poliitilist olukorda selles riigis.

163    Pidades silmas üldise huvi eesmärgi olulisust, ei tundu Myanmari valitsuse liikmete ja nendega seotud isikute kõigi rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine iseenesest asjakohatu või ebaproportsionaalne (vt selle kohta eespool punktis 160 viidatud kohtuotsus Bosphorus, punkt 26, ja eespool punktis 160 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Bosphorus Hava Yolları Turizm ve Ticaret Anonim Şirketi vs. Iirimaa, punkt 167).

164    Veel olgu märgitud, et vaidlustatud määruses on säilitatud tasakaal üldise huvi ja hageja huvide vahel.

165    Vaidlustatud määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või kättesaadavaks tegemist. See erand puudutab rahalisi vahendeid või majandusressursse, mis on vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks, ette nähtud õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks ning külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või hoidmise tasude või teenustasude maksmiseks või mis on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks.

166    Lisaks tuleb märkida, et vastavalt ühise seisukoha 2006/318 artiklile 9 vaatab nõukogu jooksvalt läbi Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravad meetmed. Niisugune läbivaatamine hõlmab ka selle ühise seisukoha II lisa nimekirjadesse kantud isikute nimede jätmist neisse nimekirjadesse. 11. märtsi 2008. aasta arvamuses märkis nõukogu, et asjassepuutuvad isikud ja üksused võivad igal ajal esitada talle taotluse selle kohta, et otsus nende kandmise ja jätmise kohta neisse nimekirjadesse läbi vaadataks.

167    Mis puudutab hageja argumenti, et niisugune individuaalne läbivaatamine ei saa viia tema suhtes kohaldatud piiravate meetmete lõpetamiseni, kuna ta ei saa muuta fakti, et „ta on oma isa poeg”, siis tuleb tõdeda, et läbivaatamise tulemuseks ei pea tingimata olema piiravate meetmete lõpetamine pärast igat sellekohast taotlust. Individuaalse läbivaatamise eesmärk on põhiliselt vältida seda, et isikut puudutaksid meetmed, kui ta ei kuulu isikute kategooriasse, kelle vastu piiravad meetmed on suunatud – näiteks ei ole ta tähtis ettevõttejuht ega ettevõttejuhi pereliige. Samuti on vaja hinnata, kas tähtsa ettevõttejuhi ja tema pereliikmete vahelised suhted on katkenud. Läbivaatamisel ei saa kolmanda riigi vastu kehtestatud meetmeid seada üldiselt kahtluse alla. Järelikult vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei too asjaolu, et ta on tähtsa ettevõttejuhi poeg, kaasa seda, et sellise otsuse nõukogu poolt läbivaatamise tulemusel, millega tema nimi lisati või jäeti selliste isikute nimekirja, kelle varad külmutatakse, jäetakse tema nimi automaatselt sellesse nimekirja, kuna ta võib alati tõendada, et tema suhted isaga on katkenud ning ta ei saa kolmanda riigi majanduspoliitikast mingit kasu.

168    Mis puudutab liikmesriikide territooriumile sisenemise ja selle läbimisega seotud ja hageja vastu suunatud piiranguid, mis on ette nähtud ühise seisukoha 2006/318 artiklis 4, siis olgu meenutatud, Üldkohtul puudub pädevus niisuguse keelu üle otsustada, isegi kui eeldada selle rakendamist liikmesriikide poolt, mida hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud (vt eespool punkt 134).

169    Kohtupraktika on seisukohal, et kohaldatavad menetlused peavad andma asjassepuutuvale isikule adekvaatse võimaluse esitada pädevatele asutustele oma seisukohad. Selle tingimuse täitmise tagamiseks, mis kujutab endast EIÕK lisaprotokolli artikli 1 olemuslikku nõuet, tuleb menetlusi vaadelda abstraktselt (eespool punktis 47 viidatud kohtuotsus Kadi, punkt 368; vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 20. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas Bäck vs. Soome, Recueil des arrêts et décisions, 2004-VII, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

170    Käesolevas asjas ei saa kohaldatavate menetluste hindamise põhjal järeldada, et hagejal ei olnud adekvaatset võimalust esitada pädevatele asutustele oma seisukohad (vt eespool punktid 120–135 ja 141–147).

171    Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb seega asuda seisukohale, et Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed, mis on suunatud konkreetselt hageja vastu, on õigustatud piirangud, mis järgivad proportsionaalsuse põhimõtet.

172    Seega ei saa nõustuda väidetega, et rikutud on omandiõigust ja proportsionaalsuse põhimõtet.

 Väited, et rikutud on varade külmutamise karistusõiguslikust laadist tulenevaid õiguspõhimõtteid ning õiguskindluse põhimõtet

 Poolte argumendid

173    Hageja märgib repliigis, et nõukogu poolt kostja vastuses esitatud selgitustes, miks tema nimi kanti vaidlustatud määruse VI lisasse, mida on muudetud määrusega nr 353/2009, on sisuliselt juttu hagejale kriminaalkaristuse määramisest.

174    Hageja sõnutsi ei ole talle süüdistust esitatud. Samuti ei ole esitatud tõendeid tema ebaseadusliku tegevuse või Myanmari valitsuse majanduspoliitikast kasu saamise kohta.

175    Hageja väidab, et nõukogu kohaldab ebajärjepidevalt eeldust, et ta on saanud kasu Myanmari valitsuse majanduspoliitikast suhte tõttu oma isaga, sest nõukogu ei külmuta tähtsate ettevõttejuhtide laste varasid, kui need lapsed on alaealised. Hageja varad külmutati esmakordselt siis, kui ta oli 16-aastane.

176    Hageja arvates on niisiis nõukogu rikkunud tähtsate ettevõttejuhtide pereliikmete varade tähtajatu külmutamisega süütuse presumptsiooni ja õiguskindluse põhimõtteid.

177    Lisaks on hageja arvates rikkunud nõukogu põhimõtet, et karistused peavad olema asjassepuutuva isiku suhtes spetsiifilised. Isikut saab karistada üksnes tegude eest, mis on isiklikult talle omistatavad, ning teda ei saa karistada, kui ta ei ole õigusvastast tegu toime pannud.

178    Nõukogu, keda toetavad komisjon ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, väidab vastu, et repliigis esitab hageja uusi väiteid, mis on vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 2 vastuvõetamatud. Lisaks ei nõustu ta hageja argumentidega.

 Üldkohtu hinnang

179    Repliigis väidab hageja, et rikutud on varade külmutamise karistusõiguslikust laadist tulenevaid õiguspõhimõtteid, eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet, samuti on rikutud õiguskindluse põhimõtet.

180    Mis puudutab kõigepealt väidet, et rikutud on varade külmutamise karistusõiguslikust laadist tulenevaid õiguspõhimõtteid, siis olgu meenutatud, et vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 2 ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

181    Vaidlustatud määrusest nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt nõukogu kaalutlused ning need annavad hagejale teada, kuidas on Myanmari Liidu suhtes võetud meetmed õigustatud (vt eespool punktid 93–111). Tuleb tõdeda, et nende kaalutluste kohaselt ei ole meede, mis seisneb hageja kandmises nimekirja, kriminaalkaristus. Vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei ole nõukogu neid põhjendusi kostja vastuses täiendanud sellega, et ta oleks viidanud õiguslikele või faktilistele asjaoludele seoses sellise otsuse kvalifitseerimisega, millega lisati hageja nimi niisuguste isikute nimekirja, kelle vastu konkreetselt on need meetmed suunatud.

182    Väide, et rikutud on varade külmutamise karistusõiguslikust laadist tulenevaid õiguspõhimõtteid, eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet, on seega uus väide, mis tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

183    Igal juhul tuleb märkida, et kõnesolevad piiravad meetmed ei ole karistusõiguslikud. Kuna asjassepuutuvate isikute rahalisi vahendeid ei konfiskeeritud kui kuriteoga saadut, vaid need külmutati ettevaatuspõhimõttel, ei kujuta kõnealused meetmed endast kriminaalkaristust ning need ei eelda ühtki sellelaadset süüdistust (Üldkohtu 11. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑47/03: Sison vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 101).

184    Hageja argumendi kohta, et tema osas ei ole esitatud ühtegi tõendit ebaseadusliku tegevuse kohta, tuleb märkida, et EÜ artiklid 60 ja 301 ei nõua, et piiravate meetmete kohaldamiseks tema suhtes peaks ta olema toime pannud ebaseadusliku tegevuse.

185    Seoses hageja argumendiga, et ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks saanud kasu Myanmari valitsuse majanduspoliitikast, olgu meenutatud, et kui teatavad Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravad meetmed on suunatud konkreetselt hageja vastu, tuleneb see eeldusest, et kolmanda riigi tähtsate ettevõttejuhtide pereliikmed saavad samuti kasu selle riigi valitsuse majanduspoliitikast, ning selle eelduse võib kummutada, kui hageja suudab tõendada, et tal ei ole tihedat seost ettevõttejuhiga, kes on tema pereliige, nii et ta ei saa valitsuse majanduspoliitikast mingit kasu. Järelikult ei ole nõukogu ülesanne esitada tõendeid selle kohta, et hageja saab kasu Myanmari valitsuse majanduspoliitikast.

186    Teiseks, mis puudutab hageja väidet, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet, siis sellega heidab hageja nõukogule ette oma vahendite tähtajatut külmutamist.

187    Tuleb tõdeda, et see väide ei ole kodukorra artikli 48 lõike 2 mõttes uus väide, vaid otseselt või kaudselt hagiavalduses esitatud väidete laiendus, mida tuleb lugeda vastuvõetavaks (vt selle kohta Üldkohtu 8. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑53/03: BPB vs. komisjon, EKL 2008, lk II‑1333, punkt 435 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellele viidati omandiõiguse rikkumist ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist käsitlevate väidete raames (vt eespool punktid 149–151). Nende väidete hindamisel lükati tagasi hageja argument, mis käsitles tema varade tähtajatut külmutamist (vt eespool punkt 167). Antud juhul tuleb lisada, et ühised seisukohad, mis nõukogu võttis vastu piiravate meetmete kehtestamiseks ja säilitamiseks, on ajaliselt piiratud (vt eespool punktid 3 ja 5).

188    Viimaseks väidab hageja, et nõukogu kohaldab ebajärjepidevalt eeldust, et ta on saanud kasu Myanmari valitsuse majanduspoliitikast suhte tõttu oma isaga, sest nõukogu ei külmuta tähtsate ettevõttejuhtide laste varasid, kui need lapsed on alaealised. Hageja varad külmutati esmakordselt siis, kui ta oli 16-aastane. Selles osas piisab tõdemisest, et kui sanktsioone piiratakse selliselt, et alaealisi ei arvata isikute ringi, kelle vastu on konkreetselt suunatud Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravad meetmed, ei saa selle tagajärjeks olla see, et hageja nime kandmine määrusega nr 353/2009 muudetud vaidlustatud määruse VI lisa nimekirja on õigusvastane. Veel olgu märgitud, et ühise seisukoha 2005/340/ÜVJP põhjenduses 6 ja ühise seisukoha 2006/318 põhjenduses 6 on nõukogu selgitanud oma poliitikat, et kõnesolevad piiravad meetmed ei peaks olema suunatud alla 18‑aastaste laste vastu.

189    Sellest järelduvalt tuleb väited, et rikutud on varade külmutamise karistusõiguslikust laadist tulenevaid õiguspõhimõtteid ning õiguskindluse põhimõtet, tagasi lükata.

190    Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

191    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 4 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.

192    Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista nõukogu kohtukulud vastavalt nõukogu nõudele välja hagejalt. Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriik ning komisjon kannavad ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Pye Phyo Tay Za kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.      Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning komisjon kannavad ise oma kohtukulud.

Martins Ribeiro Wahl Dittrich

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 19. mail 2010 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust

Menetlus ja poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

1.  Menetlusõiguslikud tagajärjed, mis on vaidlustatud määruse VI lisa muutmisel määrusega nr 353/2009

2.  Sisulised küsimused

Väide, et vaidlustatud määrusel puudub õiguslik alus

Poolte argumendid

Üldkohtu hinnang

Väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

Poolte argumendid

Üldkohtu hinnang

Väide, et rikutud on teatavaid põhiõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet

Väide, et rikutud on õigust õiglasele menetlusele

–  Poolte argumendid

–  Üldkohtu hinnang

Väide, et rikutud on õigust tõhusale kohtulikule kaitsele

–  Poolte argumendid

–  Üldkohtu hinnang

Väited, et rikutud on omandiõigust ja proportsionaalsuse põhimõtet

–  Poolte argumendid

–  Üldkohtu hinnang

Väited, et rikutud on varade külmutamise karistusõiguslikust laadist tulenevaid õiguspõhimõtteid ning õiguskindluse põhimõtet

Poolte argumendid

Üldkohtu hinnang

Kohtukulud

* Kohtumenetluse keel: inglise.