28. septembril 2011 esitatud hagi - Hamas versus nõukogu
(Kohtuasi T-531/11)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Hamas (esindaja: advokaat L. Glock)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/430/ÜVJP, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, Hamasi (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassemi) puudutavas osas;
tühistada nõukogu 18. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 687/2011, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 610/2010 ja (EL) nr 83/2011, Hamasi (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassemi) puudutavas osas;
mõista kõik kulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja kaheksa väidet.
Esimene väide, et rikutud on ühise seisukoha 2001/931/PESC artikli 1 lõiget 4 osas, mis puudutab otsuse vastuvõtmist pädeva asutuse poolt, kuna see asutus:
peab olema kohtuorgan, mitte haldusorgan;
peab saama tugineda lojaalse koostöö põhimõttele;
ei tohi olla Ühendriikide valitsus, arvestades Ühendriikides loendi koostamist reguleerivate eeskirjade eripära;
ei tohi olla asutus, mis ei pea kinni asjaomaste isikute menetlusõigustest.
Lisaks väidab hageja, et nõukogu ei esita ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et käesoleval juhul rajanevad asjaomased siseriiklikud otsused arvestatavatel tõenditel või vihjetel.
Teine väide, et seoses faktiliste asjaolude sisulise õigsusega on tehtud viga, kuna nõukogu ei tõendanud asjaolusid, millele ta tugines autonoomselt. Hageja väidab, et tema hagivalduses osutatud ebatäpsused kinnitavad seoses faktiliste asjaolude sisulise õigusega tehtud viga.
Kolmas väide, et hageja terroristliku iseloomu on valesti hinnatud, kuna nõukogu välja pakutud määratlus ei ole kooskõlas ühises seisukohas 2001/931/ÜVJP kehtestatud kriteeriumidega. Hageja väidab, et nõukogu kasutatud kriteeriumid tuginevad mõiste "terrorism" väärale tõlgendusele, mis on vastuolus positiivse rahvusvahelise õigusega.
Neljas väide, et aja möödumise tõttu toimunud olukorra arengut ei ole piisavalt arvesse võetud, kuna nõukogu ei ole tegelikult ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 6 ette nähtud läbivaatamist läbi viinud.
Viies väide, et rikutud on mittesekkumise põhimõtet.
Kuues väide, et rikutud on põhjendamiskohustust, kuna hagejale saadetud põhjendused ei sisalda ühtegi täpsustust hageja vastu kasutatud arvestatavate ja usaldusväärsete tõendite ja vihjete kohta.
Seitsmes väide, et rikutud on kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Hageja väidab, et neid põhimõtteid rikuti:
menetluse siseriiklikus etapis, kuna nõukogu pidi selles küsimuses läbi viima kontrolli, ja
menetluse Euroopa etapis seetõttu, et nõukogu poolt hagejale edastatud tõendid olid puudulikud.
Kaheksas väide, et rikutud on omandiõigust, kuna õigusvastast rahaliste vahendite külmutamise meedet ei saa pidada omandiõiguse põhjendatud riivamiseks.
____________1 - Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, lk 93; ELT eriväljaanne 18/01, lk 217).