ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
7. oktoober 2014(*)
Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Haldustoimik ja komisjoni lõplik otsus keelatud kokkuleppe kohta, selle otsuse mittekonfidentsiaalne versioon – Juurdepääsu keelamine – Konkreetse ja individuaalse hindamise kohustus – Kolmanda isiku ärihuvide kaitsega seotud erand – Uurimise eesmärgi kaitsega seotud erand – Ülekaalukas üldine huvi
Kohtuasjas T‑534/11,
Schenker AG, asukoht Essen (Saksamaa), esindajad: advokaadid C. von Hammerstein, B. Beckmann ja C.‑D. Munding,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: M. Kellerbauer, C. ten Dam ja P. Costa de Oliveira, ning hiljem M. Kellerbauer, P. Costa de Oliveira ja H. Leupold,
kostja,
keda toetavad
Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV, asukoht Amsterdam (Madalmaad), esindaja: advokaat M. Smeets,
Martinair Holland NV, asukoht Haarlemmermeer (Madalmaad), esindajad: advokaadid R. Wesseling ja M. Bredenoord-Spoek,
Société Air France SA, asukoht Roissy-en-France (Prantsusmaa), esindajad: A. Wachsmann ja S. Thibault-Liger,
Cathay Pacific Airways Ltd, asukoht Queensway, Hongkong (Hiina), esindajad: advokaat B. Bär-Bouyssière, solicitor M. Rees, D. Vaughan, QC, ja barrister R. Kreisberger, ning hiljem solicitor M. Rees, D. Vaughan, QC, ja barrister R. Kreisberger,
Air Canada, asukoht Québec (Kanada), esindajad: solicitor J. Pheasant ja advokaat C. Wünschmann,
ning
Lufthansa Cargo AG, asukoht Frankfurt Maini ääres (Saksamaa),
ja
Swiss International Air Lines AG, asukoht Bâle (Šveits),
esindajad: advokaadid S. Völcker ja E. Arsenidou ning hiljem advokaadid S. Völcker ja J. Orologas,
menetlusse astujad,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 3. augusti 2011. aasta otsus, millega keelduti juurdepääsust otsuse K(2010) 7694 (lõplik) (juhtum COMP/39.258 – Kauba lennuvedu) haldustoimikule, selle otsuse tervikversioonile ja mittekonfidentsiaalsele versioonile,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees H. Kanninen (ettekandja), kohtunikud I. Pelikánová ja E. Buttigieg,
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades kirjalikus menetluses ja 21. märtsi 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Faktilised asjaolud
1 9. novembril 2010 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse K(2010) 7694 (lõplik) (juhtum COMP/39.258 – Kauba lennuvedu) ELTL artikli 101 kohaldamise menetluses (edaspidi „kauba lennuveo otsus”). Selles otsuses, mis võeti vastu nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003, [ELTL artiklites 101 ja 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205), artikli 7 alusel, tuvastas komisjon, et mitu ettevõtjat on rikkunud ELTL artikli 101 lõiget 1, osaledes ülemaailmses keelatud kokkuleppes, mille ese oli kauba lennuveo teenus (edaspidi „kauba lennuveo kartell”) Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), ning määras nendele ettevõtjatele trahve kogusummas 799 445 000 eurot.
2 21. aprillil 2011 esitas hageja, st logistikateenust pakkuv ettevõtja Schenker AG komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel juurdepääsutaotluse esiteks tervele toimikule menetluses, milles tehti kauba lennuveo otsus (edaspidi „kauba lennuveo toimik”), teise võimalusena kauba lennuveo otsuse tervikversioonile ja kolmanda võimalusena selle otsuse mittekonfidentsiaalsele versioonile. Hageja väitis oma taotluses, et tal oli eriline huvi nende dokumentidega tutvumiseks, kuna kauba lennuveo otsuse kaks adressaati olid esitanud tema vastu hagi ühele Madalmaade kohtule, paludes tuvastada, et konkurentsiõiguse normide rikkumise tõttu ei olnud nad kohustatud talle hüvitist maksma.
3 Komisjon jättis selle taotluse 25. mai 2011. aasta kirjaga rahuldamata.
4 Hageja esitas 15. juunil 2011 määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõike 2 alusel kordustaotluse palvega, et komisjon vaataks oma seisukoha uuesti üle (edaspidi „kordustaotlus”).
5 Komisjon jättis kordustaotluse rahuldamata 3. augusti 2011. aasta kirjaga (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
6 Vaidlustatud otsuses piiritles komisjon kõigepealt kordustaotluse ulatuse. Ta märkis, et sellel on sama ese, mis oli esialgsel taotlusel (vaidlustatud otsuse 2. jao kolmas lõik).
7 Edasi uuris komisjon eraldi esiteks juurdepääsutaotlusi kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile ning teiseks juurdepääsutaotlust selle otsuse mittekonfidentsiaalsele versioonile (vt vaidlustatud otsuse 2. jao neljanda lõigu esimene ja teine taane).
8 Mis puudutab juurdepääsutaotlusi vastavalt kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile, siis märkis komisjon esiteks, et määruse nr 1/2003 ja komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb [ELTL artiklite 101 ja 102] kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81), sätted keelavad tal avaldamast teavet, mida on kogutud ELTL artikli 101 või ELTL artikli 102 kohaldamise uurimise käigus (edaspidi „uurimine konkurentsi valdkonnas”). Komisjon leidis, et sellest keelust ei saa mööda minna määruse nr 1049/2001 alusel ning et tema eesmärk oli kaitsta konkurentsiõiguse normide kohaldamise süsteemi ning ettevõtjate huvi, et teavet, mille nad komisjonile on esitanud, ja konfidentsiaalset laadi teavet ei avaldata. Lisaks oli komisjon seisukohal, et konfidentsiaalsuse üldine eeldus oli kohaldatav ka „dokumentidele, millega [hageja] soovis tutvuda” (vaidlustatud otsuse 3.1. jagu).
9 Teiseks märkis komisjon, et kauba lennuveo otsuse peale oli esitatud mitu tühistamishagi, mis olid Üldkohtu menetluses, mistõttu uurimist, mis lõppes selle otsuse vastuvõtmisega (edaspidi „kauba lennuveo uurimine”), ei saa pidada lõplikult lõpetatuks. Komisjoni hinnangul ei ole välistatud, et komisjoni otsuse õiguspärasust puudutavas kohtumenetluses palub Üldkohus komisjonil esitada oma toimiku dokumente. Komisjon märkis, et nende dokumentide avalikustamine võib segada asjassepuutuvat kohtumenetlust. Ta leidis ka, et olenevalt Üldkohtu menetluses olevate asjade lahenditest võib ta olla sunnitud kauba lennuveo uurimise uuendama. Seega piiraks „taotletud dokumentide” avaldamine tema võimet võtta vastu uus otsus ilma välise mõjutamiseta ning kahjustaks tema uurimise eesmärki (vaidlustatud otsuse 3.2. jao esimene lõik).
10 Lisaks leidis komisjon, et ettevõtjatel, kes on esitanud teavet uurimises konkurentsi valdkonnas, on õiguspärane ootus, et seda teavet ei avalikustata, välja arvatud uurimise lõpetav otsus, millest on ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave kõrvaldatud. Komisjon märkis, et „[kordustaotluse] esemeks olevad dokumendid” puudutasid „trahvide eest kaitse saamist ja leebemat kohtlemist”, kontrollide käigus kogutud dokumente, teabenõudeid, vastuseid nendele nõuetele, vastuväiteteatisi, vastuseid nendele vastuväiteteatistele ning komisjoni sisedokumente. Komisjon täheldas ka, et nende dokumentide avalikustamine hoolimata konfidentsiaalsustagatistest, mis on ette nähtud määrustes nr 1/2003 ja nr 773/2004, muudaks need tagatised sisutühjaks ja motiveeriks hilisemate uurimistega seotud ettevõtjaid tegema minimaalselt koostööd, mis aga takistaks komisjonil kohaldada tõhusalt konkurentsiõiguse norme (vaidlustatud otsuse 3.2. jao teine kuni kuues lõik).
11 Komisjon järeldas eeltoodust, et kõigile „nendele dokumentidele” laienes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud erand, mis käsitleb kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset (vaidlustatud otsuse 3.2. jao seitsmes lõik).
12 Kolmandaks märkis komisjon, et „taotletud dokumendid” sisaldasid tundlikku äriteavet, mille avalikustamine kahjustaks asjassepuutuvate ettevõtjate ärihuvide kaitset määruse nr 149/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses. Komisjon oli seisukohal, et selle teabe sisu on võimatu rohkem täpsustada ilma seda osaliselt avaldamata ning ilma, et selles sättes kehtestatud erand kaotaks seega oma mõju (vaidlustatud otsuse 3.3. jagu ).
13 Neljandaks märkis komisjon, et kolmandate riikide teatud konkurentsiasutused olid avaldanud otsuseid kauba lennuveo kartelli kohta, millest mõned olid lisatud kordustaotlusele. Kuid komisjon järeldas, vastupidi sellele, mida väitis hageja viidatud taotluses, et see ei muutnud vajadust kaitsta kauba lennuveo toimikut ning kauba lennuveo otsuse tervikversiooni (vaidlustatud otsuse 3.4.1. jagu).
14 Viiendaks leidis komisjon, et vastupidi sellele, mida väitis hageja kordustaotluses, ei ole esiteks vaja eraldi analüüsida igat dokumenti, millele juurdepääsu ei antud, kuna kohtupraktika lubab eeldada, et need olid kõik konfidentsiaalsed, ning teiseks ei tähendanud kauba lennuveo otsuse vastuvõtmine seda, et kauba lennuveo uurimine on lõplikult lõppenud (vaidlustatud otsuse 3.4.2. jagu).
15 Kuuendaks märkis komisjon, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandid laienevad kõigile „asjassepuutuvatele dokumentidele” ja et järelikult ei saanud nendele dokumentidele anda osalist juurdepääsu (vaidlustatud otsuse 4. jagu).
16 Seitsmendaks märkis komisjon, et vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 lause viimasele osale tuleb eelmises punktis viidatud eranditest kõrvale kalduda, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Kuid ta leidis, et kordustaotlus ei sisaldanud argumente, mis näitaksid, et esines selline huvi (vaidlustatud otsuse 5. jagu).
17 Mis puudutab kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalsele versioonile juurdepääsu taotlust, siis märkis komisjon, et seda versiooni alles koostatakse. Komisjon toonitas esiteks, et mittekonfidentsiaalse versiooni koostamine ELTL artikli 101 kohaldamise otsusest, mis käsitleb keelatud kokkulepet, võtab palju aega, ja teiseks arutab ta parajasti asjassepuutuvate ettevõtjatega kauba lennuveo otsuse nende lõikude üle, mis tuleks selle otsuse mittekonfidentsiaalsest versioonist välja jätta. Lõpuks märkis komisjon, et kuna seda versiooni ei ole veel olemas, on hageja juurdepääsutaotlus alusetu. Kuid ta saadab hagejale sellise versiooni kohe, kui see on valmis (vaidlustatud otsuse 2. jao neljanda lõigu teine taane).
Menetlus ja poolte nõuded
18 Hageja esitas käesolevas asjas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 10. oktoobril 2011.
19 Dokumentidega, mis esitati Üldkohtu kantseleisse 13. ja 16. jaanuaril 2012 taotlesid Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV, Martinair Holland NV, Société Air France SA, Cathay Pacific Airways Ltd, Air Canada, Lufthansa Cargo AG ja Swiss International Air Lines AG menetlusse astumist komisjoni nõuete toetuseks. Need avaldused rahuldati Üldkohtu kuuenda koja esimehe 24. aprilli 2012. aasta kohtumäärusega.
20 Kuna Üldkohtu kodade koosseis muutus, viidi ettekandja-kohtunik üle esimese koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
21 Üldkohus esitas 16. jaanuaril 2014. aastal kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele teatud kirjalikke küsimusi, millele nad vastasid ette nähtud tähtaja jooksul.
22 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (esimene koda) avada suulise menetluse. Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 21. märtsi 2014. aasta kohtuistungil.
23 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
24 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
25 Koninklijke Luchtvaart Maatschappij, Martinair Holland, Société Air France, Air Canada, Lufthansa Cargo ja Swiss International Air Lines paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
26 Cathay Pacific Airways palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.
Õiguslik käsitlus
Sissejuhatavad märkused vaidlustatud otsuse sisu kohta
27 Kõigepealt tuleb märkida, et eespool punktidest 2 ja 6 tuleneb, et kordustaotlus sisaldab kolme juurdepääsutaotlust: esimene kauba lennuveo toimikule, mis esitati peamisena, teine kauba lennuveo otsuse tervikversioonile, mis esitati teise võimalusena, ja kolmas selle otsuse mittekonfidentsiaalsele versioonile, mis esitati kolmanda võimalusena.
28 Komisjon jäätis nendest taotlustest kolmanda rahuldamata eri põhjusel võrreldes kahe esimesega. Ta tegi seda vaidlustatud otsuse sissejuhatavas osas, milles käsitleti muu hulgas kordustaotluse eseme ulatust (vaidlustatud otsuse 2. jagu).
29 Samas sissejuhatavas osas märkis komisjon, et eespool punktis 27 viidatud juurdepääsutaotlustest kahe esimese rahuldamata jätmise põhjuseid selgitatakse tagapool asuvates vaidlustatud otsuse jagudes.
30 Kuid nendes tagapool asuvates jagudes, see tähendab vaidlustatud otsuse 3.−5. jaos ei analüüsinud ega maininud komisjon eraldi ära eespool punktis 27 viidatud kaht esimest juurdepääsutaotlust. Seega tuleb komisjoni poolt nendes jagudes esitatud rahuldamata jätmise põhjuseid võimalikult suures ulatuses tõlgendada nii, et need hõlmavad ühel ajal kauba lennuveo toimikule juurdepääsu taotlust ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile juurdepääsu taotlust.
31 Edasi tuleb täheldada, et kuigi komisjon jättis need taotlused selgelt rahuldamata erandite alusel, mis on ette nähtud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes, mis käsitlevad vastavalt ärihuvide kaitset ja uurimise eesmärgi kaitset, mainis ta kahel korral ka kohtumenetluste kaitset ning märkis, et neid menetlusi võidakse segada niisuguste dokumentide avalikustamisega nagu need, mis on hageja esitatud juurepääsutaotluste esemeks (vaidlustatud otsuse 3.1. jao seitsmes lõik ja 3.2. jao esimene lõik).
32 Hageja ja osad menetlusse astujad esitasid seega oma menetlusdokumentides mitu argumenti seoses küsimusega, kas taotletud juurdepääs võib kahjustada kohtumenetluse kaitset määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande mõttes. Kuid hageja ei ole esitanud vaidlustatud otsuse tühistamise nõuet põhjendavat väidet seoses selle sätte rikkumisega ja komisjon ei väitnud Üldkohtus, et vaidlustatud otsus põhines osaliselt sellel sättel.
33 Selles küsimuses tuleb asuda seisukohale, et kuigi komisjon mainis vaidlustatud otsuses kohtumenetluse kaitset, põhjendas ta kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile juurepääsu taotluste rahuldamata jätmist ainult määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ette nähtud eranditega, mis käsitlevad vastavalt ärihuvide kaitset ja uurimise eesmärgi kaitset, mitte aga erandiga, mis on sätestatud selle määruse artikli 4 lõike 2 teises taandes.
34 Nimelt järeldas komisjon vaidlustatud otsuse 3.2. jao seitsmendas lõigus, 3.3. jao viiendas lõigus ja 4. jaos ametlikult ainult seda, et taotletud dokumentidele laienevad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandid. Lisaks järeldas komisjon vaidlustatud otsuse 5. jao kümnendas lõigus taotletud dokumentide avaldamise üldise huvi ja vaidlustatud otsuses kohaldatud eranditega kaitstud huvide tasakaalu seadmise tulemusena, mille ta pidi läbi viima selle määruse artikli 4 lõike 2 lause viimase osa alusel, et huvi, mis peab olema ülimuslik, on ärihuvide ning uurimise eesmärgi kaitse. Lõpuks tuleb märkida, et kohtuistungil ei väitnud komisjon, et vaidlustatud otsuse aluseks on määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane.
35 Hageja poolt hagi põhjenduseks esitatud väiteid tuleb uurida neid tähelepanekuid arvestades.
Põhiküsimus
Sissejuhatavad märkused
36 Hageja esitab hagi põhjendamiseks sisuliselt viis väidet, mis võib jagada kahte alagruppi.
37 Esimeses väidete alagrupis vaidleb hageja vastu sellele, et komisjon jättis rahuldamata tema taotlused juurdepääsuks kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile. Sellesse väidete alagruppi kuuluvad neli esimest väidet. Esimene väide puudutab seda, et komisjon ei hinnanud kauba lennuveo toimikut konkreetselt ja individuaalselt. Teise ja kolmanda väite kohaselt rikkus komisjon määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest ja kolmandat taanet, sest ta ei õigustanud, miks kauba lennuveo toimiku ja kauba lennuveo otsuse tervikversiooni avaldamine võivad kahjustada füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide kaitset (teine väide) või uurimise eesmärgi kaitset (kolmas väide). Lõpuks on neljanda väite kohaselt rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimast lauseosa, kuna esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab taotletud dokumentide avalikustamist.
38 Teise alagruppi kuulub viies väide. See väide, mis on esitatud teise võimalusena, käsitleb sisuliselt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 rikkumist, sest komisjon ei andnud hagejale osalist juurdepääsu kauba lennuveo toimikule ega edastanud talle kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalset versiooni.
39 Tuleb märkida, et Euroopa Liidu institutsioon võib selleks, et hinnata tema valduses olevate dokumentidega tutvumise taotlust, võtta arvesse määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud mitut keeldumise alust (vt selle kohta Euroopa Kohtu 28. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑404/10 P: komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punktid 113 ja 114).
40 Seega, nagu märgitud eespool punktides 27−35, on komisjon käesolevas asjas seisukohal, et kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile laienesid samaaegselt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erand, mis puudutab ärihuvide kaitset, ja sama määruse artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud erand, mis puudutab liidu institutsioonide uurimise, kontrollimiste või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset.
41 Kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni osas ei leidnud komisjon, et sellele laieneks mõni dokumentidele juurdepääsu õiguse erand, piirdudes seisukohaga, et seda versiooni ei ole veel küll olemas, kuid et see saadetakse hagejale kohe, kui see on valmis.
Esimene väide, et rikutud on kohustust hinnata kauba lennuveo toimikus olevaid dokumente konkreetselt ja individuaalselt
42 Kõigepealt olgu meenutatud, et ELTL artikli 15 lõike 3 kohaselt on igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatavatele dokumentidele põhimõtete ning tingimuste alusel, mis määratletakse kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega. Määruse nr 1049/2001 eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs institutsioonide dokumentidele. Sellest määrusest, täpsemalt selle artiklist 4, mis näeb selles suhtes ette erandite korra, ilmneb ka, et õigusel dokumentidega tutvuda on teatavad avalikest või erahuvidest lähtuvad piirid (Euroopa Kohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus kohtuasjas C‑365/12 P: komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 61).
43 Vastavalt eranditele, millele tugines komisjon vaidlustatud otsuses, st nendele, mis on kehtestatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes, keelavad liidu institutsioonid juurdepääsu dokumendile, kui selle avaldamine kahjustaks füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitset või kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset, välja arvatud juhul, kui dokumendi avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
44 Sellest tuleneb, et nimetatud artiklis 4 sätestatud erandite kord rajaneb tasakaalu leidmisel konkreetse juhtumi puhul esinevate vastandlike huvide vahel, milleks on ühelt poolt huvid, millele asjaomaste dokumentide avaldamine tuleks kasuks, ja teiselt poolt huvid, mida see avaldamine kahjustaks. Dokumentidega tutvumise taotluse kohta tehtav otsus sõltub küsimusest, milline huvi peab konkreetsel juhul peale jääma (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 63).
45 Käesolevas asjas tuleb asuda seisukohale, et kauba lennuveo toimik ja kauba lennuveo otsuse tervikversioon on osa liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli tegevusest määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses. Nimelt oli nendes dokumentides sisalduv teave komisjoni poolt kas kogutud või koostatud ELTL artikli 101 kohaldamise uurimise raames, mille eesmärk oli koguda piisavalt teavet ja tõendeid, et lõpetada selle sättega vastuolus olev konkreetne tegevus.
46 Lisaks, arvestades EÜ artikli 101 kohaldamise menetluse eesmärki, milleks on selle kontrollimine, kas üks või mitu ettevõtjat on end sidunud keelatud kokkulepetega, mis võivad oluliselt konkurentsi kahjustada, kogub komisjon sellise menetluse käigus äriliselt tundlikku teavet, mis puudutab kaasatud ettevõtjate äristrateegiat, müügisummasid, turuosa või ärisuhteid, nii et kontrollimenetluse dokumentidega tutvumine võib kahjustada nimetatud ettevõtjate ärihuvide kaitset. Seega on käesoleval juhul ärihuve kaitsev erand ja liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand tihedalt seotud (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 79, ja Üldkohtu 13. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑380/08: Madalmaad vs. komisjon, punkt 34).
47 Kindlasti ei piisa dokumendile juurdepääsu keelamise põhjendamiseks põhimõtteliselt sellest, et dokument puudutab mõnda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 nimetatud tegevust või huvi, kuna asjaomane institutsioon on kohustatud ka selgitama, kuidas juurdepääs sellele dokumendile võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huve, mida kaitseb mõni selles artiklis ette nähtud erand. Siiski võib institutsioon võtta selles osas aluseks teatud liiki dokumentidele kohaldatavad üldised eeldused, kuna ühesuguste dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punktid 64 ja 65, ning eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 35).
48 Tuleb uurida, kas selline üldine eeldus võib ELTL artikli 101 kohaldamise menetluste osas tuleneda määruste nr 1/2003 ja nr 773/2004 sätetest, mis reguleerivad konkreetselt õigust tutvuda nende dokumentidega, mis on neid menetlusi puudutavates komisjoni toimikutes.
49 Selle kohta on oluline märkida, et määrustel nr 1/2003 ja nr 773/2004 on selles valdkonnas erinevad eesmärgid võrreldes määruse nr 1049/2001 eesmärkidega, kuna nendega soovitakse tagada puudutatud isikute kaitseõiguste järgimine ja kaebuste hoolikas läbivaatamine, tagades samas ELTL artikli 101 kohaldamise menetlustes ametisaladuste kaitse, mitte hõlbustada maksimaalselt dokumentidega tutvumise õiguse kasutamist või edendada head haldustava, tagades avaliku võimu asutuste otsustamisprotsessi ja nende otsuste aluseks oleva teabe suurim võimalik läbipaistvus (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 83, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 30).
50 Vastupidi hageja väidetule, et vastuolu korral määruse nr 1049/2001 ja liidu mõne muu õigusnormi vahel on ülimuslikud selle määruse sätted, ei ole määrustes nr 1049/2001 ja nr 1/2003 norme, mis näeksid sõnaselgelt ette neist ühe või teise ülimuslikkuse. Seega tuleb tagada mõlema määruse selline kohaldamine, mis oleks kooskõlas teise määruse kohaldamisega ning võimaldaks seega sidusat kohaldamist (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 84, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 31).
51 Kindlasti erinevad õiguslikult teineteisest õigus tutvuda haldustoimikuga EÜ artikli 101 kohaldamise menetluses ja õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega määruse nr 1049/2001 alusel, kuid nende teostamise seisukohast tekib ikkagi sarnane olukord. Nimelt võimaldab õigus tutvuda toimikuga, olenemata selle õiguslikust alusest, huvitatud isikutel saada asjassepuutuvate ettevõtjate ja kolmandate isikute poolt komisjonile esitatud seisukohti ja dokumente (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 89, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 32).
52 Kuid nii määruse nr 1/2003 artikli 27 lõige 2 ja artikkel 28 kui ka määruse nr 773/2004 artiklid 6, 8, 15 ja 16 piiravad ELTL artikli 101 kohaldamise menetluse toimiku dokumentide kasutamist, võimaldades toimikuga tutvumist vaid „asjaomastel osapooltel” ja „kaebuse esitajatel”, kelle kaebuse komisjon kavatseb rahuldamata jätta, tingimusel, et ei avalikustata ärisaladusi ega muud ettevõtjate konfidentsiaalset teavet ega ka komisjoni või liikmesriikide konkurentsiasutuste sisedokumente, ning et dokumente, millega tutvumist võimaldatakse, kasutatakse ainult ELTL artikli 101 kohaldamisega seotud kohtu‑ või haldusmenetluse raames (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 86, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 38).
53 Eeltoodust tuleneb mitte ainult see, et ELTL artikli 101 kohaldamise menetlusse kaasatud isikute õigus tutvuda komisjoni toimiku dokumentidega ei ole piiritu, vaid ka see, et kolmandatel isikutel, välja arvatud kaebuste esitajad, ei ole õigust tutvuda sellises menetluses komisjoni toimiku dokumentidega (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 87).
54 Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande tõlgendamisel tuleb arvestada nende kaalutlustega. Nimelt, kui dokumentidega tutvumise õigus oleks muudel isikutel peale nende, kellel on toimikuga tutvumise õigus määruste nr 1/2003 ja nr 773/2004 alusel, või nende, kellel on üldjuhul see õigus, kuid kes seda ei ole kasutanud või kellele on selle õiguse andmisest keeldutud, muutuks määrustega nr 1/2003 ja nr 773/2004 kehtestatud toimikuga tutvumise kord küsitavaks (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 88, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 40).
55 Seda arvestades seaks määruse nr 1049/2001 alusel üldise juurdepääsu andmine ELTL artikli 101 kohaldamise menetluses komisjoni ja selle menetlusega seotud või kolmandate isikute vahetatud dokumentidele ohtu tasakaalu, mida liidu seadusandja soovis määrustes nr 1/2003 ja nr 773/2004 tagada ühelt poolt ettevõtjate kohustuse edastada komisjonile potentsiaalselt tundlikku äriteavet ja teiselt poolt ametisaladuse ja ärisaladuse tõttu komisjonile edastatud teabe tugevdatud kaitse tagatuse vahel (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 90, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 39).
56 Lisaks tuleb selle teabe osas, mille komisjon on ELTL artikli 101 kohaldamise menetluse käigus teatiste, mis käsitlevad kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, alusel kogunud (vastavalt EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155; ja ELT 2006, C 298, lk 11), nentida, et selle teabe avalikustamine võib leebema kohtlemise võimalikke taotlejaid heidutada nende teatiste alusel avaldusi tegemast. Nad võiksid nimelt sattuda halvemasse olukorda kui ettevõtjad, kes osalesid keelatud kokkuleppes ega teinud uurimise käigus koostööd või ei teinud nii tihedat koostööd (eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 41).
57 Seega tuleb möönda, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandite tõlgendamiseks on erinevalt hageja väidetust olemas üldine eeldus, mille kohaselt komisjoni poolt ELTL artikli 101 kohaldamise menetluse raames saadud dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt kahjustab nii liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset kui ka sellises menetluses osalevate ettevõtjate ärihuvide kaitset (vt selle kohta eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 92, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 42; vt analoogia alusel eespool punktis 39 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 123).
58 Võttes arvesse ELTL artikli 101 kohaldamise menetluse raames kaitstud huvide olemust, tuleb tõdeda, et eelmises punktis tehtud järeldus kehtib sõltumata sellest, kas dokumentidega tutvumise taotlus puudutab juba lõpetatud või alles käimasolevat menetlust. Menetluses osalevate ettevõtjate äritegevust puudutava tundliku teabe avalikustamine võib nimelt kahjustada nende ärihuve, sõltumata sellest, kas käimas on ELTL artikli 101 kohaldamise menetlus. Lisaks võib pärast menetluse lõppu toimuva avaldamise väljavaade kahjustada ettevõtjate koostöövalmidust menetluse kestel (eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 43; vt analoogia alusel ka eespool punktis 39 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 124).
59 Ühtlasi tuleb rõhutada, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 sõnastuse kohaselt võivad ärihuve puudutavad või tundlike dokumentidega seotud erandid olla kohaldatavad 30 aasta jooksul või vajaduse korral isegi sellest ajavahemikust pikema aja jooksul (eespool punktis 39 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 125).
60 Lõpuks ei välista eespool käsitletud üldine eeldus võimalust tõendada, et dokument, mille avalikustamist taotletakse, ei kuulu selle eelduse alla või et dokumendi avalikustamine on põhjendatud ülekaalukate üldiste huvidega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel (eespool punktis 39 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 126; eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 100, ja eespool punktis 46 viidatud kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 45).
61 Arvestades eeltoodut tuleb asuda seisukohale, et vastupidi sellele, mida väidab sisuliselt hageja, ei olnud komisjon kohustatud hindama kauba lennuveo toimiku dokumente konkreetselt ja individuaalselt.
62 Seetõttu tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, mis puudutab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande rikkumist seetõttu, et komisjon asus seisukohale, et kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile laieneb füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide kaitset puudutav dokumentidega tutvumise õiguse erand
63 Hageja väidab, et komisjon ei ole põhjendanud, et juurdepääs kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile kahjustab füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuve. Ta meenutab, et kauba lennuveo otsus puudutab ajavahemikku 1999. aasta detsembrist kuni 2006. aasta veebruarini. Hageja sõnul ei ole kogu äriteave enam ajakohane ega kaitstav. Komisjon ise märkis oma teatises komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta [ELTL] artiklite [101] ja [102], EMP lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel (ELT 2005, C 325, lk 7), et üldjuhul ei ole enam salajane teave, mis on vanem kui viis aastat.
64 Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidlevad hageja argumentidele vastu.
65 Kõigepealt tuleb täheldada, et arvestades eespool punktis 57 märgitut võis komisjon eeldada, et juurdepääs kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile võis kahjustada kauba lennuveo uurimisega seotud ettevõtjate ärihuve. Seega vastupidi sellele, mida sisuliselt väidab hageja, ei olnud komisjon kohustatud esitama antud küsimuses konkreetseid põhjendusi.
66 Edasi olgu meenutatud, et nagu tuleneb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 sõnastusest endast ja nagu on rõhutatud kohtupraktikas (vt eespool punkt 59), võib selles sättes nimetatud erandeid kohaldada 30 aasta jooksul, vajaduse korral ka pärast selle tähtaja lõppu, kui tegemist on nimelt ärihuve kaitsva erandiga.
67 Käesolevas asjas möönab hageja ise, et kauba lennuveo otsus puudutab ajavahemikku 1999. aasta detsembrist kuni 2006. aasta veebruarini ja sellest ajast kuni vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni ei ole möödunud 30 aastat.
68 Seetõttu tuleb käesolev väide tagasi lükata.
Kolmas väide, mis puudutab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande rikkumist seetõttu, et komisjon asus seisukohale, et kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile laieneb uurimise eesmärgi kaitset puudutav dokumentidega tutvumise õiguse erand
69 Hageja väidab, et kauba lennuveo uurimine lõppes vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal, hoolimata sellest, et Üldkohtus olid käimas teatud menetlused, milles vaadati läbi hagisid kauba lennuveo otsuse tühistamise nõudes. Seega eeldas komisjon vääralt, et kauba lennuveo toimiku ja kauba lennuveo otsuse tervikversiooni avaldamine võib kahjustada tema uurimise eesmärgi kaitset.
70 Nagu komisjon ja menetlusse astujad õigesti märgivad, tuleb hageja argumendid tagasi lükata. Nimelt, nagu mainitud eespool punktis 57, võis komisjon eeldada, et juurdepääs kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile võis kahjustada uurimise eesmärgi kaitset.
71 Veel on oluline rõhutada, et nagu mainis ka hageja ise, oli ajal, mil komisjon võttis vastu vaidlustatud otsuse, Üldkohtu menetluses mitu kohtuasja, mis puudutasid kauba lennuveo otsuse õiguspärasust, nimelt kohtuasi T‑9/11: Air Canada vs. komisjon, kohtuasi T‑28/11: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij vs. komisjon, kohtuasi T‑36/11: Japan Airlines vs. komisjon, kohtuasi T‑38/11: Cathay Pacific Airways vs. komisjon, kohtuasi T‑39/11: Cargolux Airlines vs. komisjon, kohtuasi T‑40/11: Lan Airlines ja Lan Cargo vs. komisjon, kohtuasi T‑43/11: Singapore Airlines and Singapore Airlines Cargo PTE vs. komisjon, kohtuasi T‑46/11: Deutsche Lufthansa jt vs. komisjon, kohtuasi T‑48/11: British Airways vs. komisjon, kohtuasi T‑56/11: SAS Cargo Group jt vs. komisjon, kohtuasi T‑62/11: Air France KLM vs. komisjon, kohtuasi T‑63/11: Air France vs. komisjon ja kohtuasi T‑67/11: Martinair Holland vs. komisjon, mis on hetkel Üldkohtu menetluses.
72 Seega tuleb tuvastada, et olenevalt eelmises punktis viidatud erinevates kohtuasjades tehtavatest lahenditest võib komisjon olla sunnitud oma uurimise uuendama, et võtta vajaduse korral vastu uus otsus (vt selle kohta eespool punktis 39 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 130). Seega, erinevalt hageja väidetust ei saanud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal pidada kauba lennuveo uurimist lõplikult lõpetatuks.
73 Eeltoodust tuleneb, et käesolev väide tuleb tagasi lükata.
Neljas väide, mis puudutab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa rikkumist seetõttu, et kauba lennuveo toimiku avalikustamist ja kauba lennuveo otsuse tervikversiooni avalikustamist õigustavad ülekaalukad üldised huvid
– Sissejuhatavad märkused
74 Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimasest lauseosast nähtub, et liidu institutsioonid ei keeldu dokumenti väljastamast, kui selle avalikustamist põhjendavad ülekaalukad üldised huvid, isegi kui see võiks – nagu antud juhul – kahjustada füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide või liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärkide kaitset.
75 Selles olukorras peab kaaluma ühelt poolt konkreetset huvi, mida dokumendi avalikustamata jätmisega tuleb kaitsta, ning teiselt poolt eeskätt üldist huvi dokumendi kättesaadavaks tegemise vastu, pidades silmas eeliseid, mis tulenevad, nagu täpsustab määruse nr 1049/2001 põhjendus 2, suuremast läbipaistvusest, nimelt kodanike suuremast osalemisest otsustamisprotsessis ja haldusasutuste suuremast legitiimsusest, tulemuslikkusest ja vastutusest kodanike ees demokraatlikus süsteemis (vt Üldkohtu 21. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑439/08: Agapiou Joséphidès vs. komisjon ja EACEA, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 136).
76 Nagu märgitud eespool punktis 16, asus komisjon vaidlustatud otsuses seisukohale, et kordustaotlus ei sisaldanud argumente, mis näitaksid, et esines ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab hageja juurdepääsu kauba lennuveo toimikule või kauba lennuveo otsuse tervikversioonile.
77 Hageja väidab, et see järeldus on väär. Ta jagab oma väite selles küsimuses sisuliselt nelja ossa. Nendeks on esiteks argument, et esineb üldine huvi, et avaldataks dokumente, mis puudutavad uurimist konkurentsi valdkonnas, teiseks argument, et avaldada tuleb dokumente, mis hõlbustavad konkurentsiõiguse normide rikkumistest tulenevate kahju hüvitamise hagide (edaspidi „kahju hüvitamise hagid”) esitamist, kolmandaks argument, et dokumentidega tutvumise õigus on põhiõigus ja neljandaks argument, et arvesse tuleb võtta kõiki eespool esitatud argumente.
– Väite esimene osa, mille kohaselt esineb ülekaalukas üldine huvi, et avaldataks dokumente, mis puudutavad uurimist konkurentsi valdkonnas
78 Hageja väidab, et üldine huvi keelatud kokkulepet puudutavate dokumentide avalikustamise vastu on laadilt oluline, sest kodanikel on huvi selle vastu, et konkurentsi ei kahjustataks. Hageja toonitab, et kauba lennuveo kartell puudutas peaaegu tervet majandussektorit, mis on väga oluline, sellel oli suur mõju siseturu toimimisele ning rasked tagajärjed suurele arvule turuosalistele ja laiemale avalikkusele. Hageja leiab, et selle üldise huvi olemasolu õigustab kauba lennuveo toimiku avalikustamist ja kauba lennuveo otsuse tervikversiooni avalikustamist.
79 Selle argumendiga, millele komisjon vastu vaidleb, viitab hageja sisuliselt, et esineb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa tähenduses ülekaalukas üldine huvi teada põhjuseid, miks komisjon võtab vastu otsuseid konkurentsi valdkonnas, või vähemalt „olulisi” otsuseid, ja see on süstemaatiliselt olulisem kui esiteks asjassepuutuvate ettevõtjate ärihuvid või teiseks huvi kaitsta komisjoni uurimist.
80 Selle koha tuleb märkida, et avalikkusel peab olema võimalus olla informeeritud komisjoni tegevusest konkurentsi valdkonnas, et oleks tagatud esiteks selle tegevuse, mille eest võidakse ettevõtjatele karistusi määrata, piisavalt täpne määratlus, ja teiseks komisjoni otsustuspraktika mõistmine, millel on väga suur tähtsus siseturu toimimise seisukohast, mis omakorda puudutab kõiki liidu kodanikke, nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid.
81 Seega esineb ülekaalukas üldine huvi, et avalikkusele oleks teada komisjoni tegevuse teatud põhielemendid konkurentsi valdkonnas.
82 Kuid vastupidi sellele, mida sisuliselt väidab hageja, ei kohusta sellise üldise huvi olemasolu komisjoni võimaldama määruse nr 1049/2001 alusel ELTL artikli 101 kohaldamise menetluses kogutud kogu teabe laialdast kättesaadavust.
83 Nimelt olgu meenutatud, et selline laialdane kättesaadavus võiks seada ohtu tasakaalu, mida liidu seadusandja soovis määruses nr 1/2003 tagada ühelt poolt ettevõtjate kohustuse edastada komisjonile potentsiaalselt tundlikku äriteavet ja teiselt poolt ametisaladuse ja ärisaladuse tõttu komisjonile edastatud teabe tugevdatud kaitse tagatuse vahel (vt eespool punkt 55).
84 Samuti olgu märgitud, et määruse nr 1049/2001 põhjendusest 6 tuleneb, et üldsuse huvil, et teda teavitataks dokumendist läbipaistvuse põhimõtte alusel, ei ole haldusmenetluses koostatud dokumendi puhul sama kaalu kui seoses dokumendiga, mis on koostatud menetluses, mille raames liidu institutsioon toimib seadusandjana (eespool punktis 75 viidatud kohtuotsus Agapiou Joséphidès vs. komisjon ja EACEA, punkt 139; vt selle kohta ka eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 91).
85 Arvestades eeltoodut ei õigusta üldine huvi olla informeeritud komisjoni tegevusest konkurentsi valdkonnas iseenesest uurimistoimiku avalikustamist ega vastu võetud otsuse tervikversiooni avaldamist, kuna need dokumendid ei ole vajalikud selleks, et mõista komisjoni tegevuse põhielemente, nagu menetluse tulemus ja põhjused, millest ta oma tegevuses juhindus. Nimelt saab komisjon tagada viidatud tulemuse ja põhjuste piisava mõistmise muu hulgas asjassepuutuva otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni avaldamisega.
86 Seda järeldust ei muuda hageja argument, et keelatud kokkulepet käsitleva otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni avaldamisega täidab komisjon vaid konkreetset kohustust, mis erineb määruse nr 1049/2001 kohaldamisest tulenevast kohustusest. Nimelt ei ole selle avalikustamise kohustuslikul või mittekohustuslikul laadil mingit tähtsust küsimuses, kas sellega on üldine huvi rahuldatud.
87 Eespool punktis 85 esitatud järeldust ei muuda ka hageja argument, et kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalset versiooni ei ole veel avalikustatud, kuigi selle vastuvõtmisest on möödunud aasta, ning seda võib kogu aeg edasi lükata asjassepuutuvate ettevõtjate ja komisjoni vahelise lahkarvamuse tõttu küsimuses, millist teavet tuleb pidada konfidentsiaalseks.
88 Piisab, kui selles küsimuses märkida, et küsimust, kas komisjon oli vastava taotluse saamisel kohustatud edastama kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni, analüüsitakse viienda väite raames.
89 Seega tuleb neljanda väite esimene osa tagasi lükata.
– Väite teine osa, mille kohaselt tuleb avaldada dokumente, mis hõlbustavad kahju hüvitamise hagide esitamist
90 Hageja toonitab, et tal on vaja kauba lennuveo toimikut ja kauba lennuveo otsuse tervikversiooni selleks, et tal säiliks võimalus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Ta meenutab, et komisjon tunnustas oma 2. aprilli 2008. aasta valges raamatus EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta [KOM(2008) 165], et kahju hüvitamise hagid on vahend kahjustamata konkurentsi taastamiseks ja edendamiseks ning tahte pärssimiseks sõlmida uusi keelatud kokkuleppeid. Hageja on seisukohal, et nende hagide tõhususest ei sõltu mitte ainult individuaalsete huvide kaitse, vaid sellel on avalikust huvist tulenev üldpreventiivne toime, nagu seda tunnustatakse kohtupraktikas. Hageja hinnangul on käesolevas asjas avalik huvi tõhusa konkurentsi säilitamise vastu – arvestades seda, et dokumentidega tutvumise õigus on põhiõigus – ülimuslik võrreldes kauba lennuveo kartelli liikmete huviga, et nende äriteave jääks kaitstuks. Igal juhul ei ole kartelli liikmete huvi seaduslik, kuna nende tegevus oli õigusvastane.
91 Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidleb hageja argumentidele vastu.
92 Olgu märgitud, et igal isikul on õigus nõuda talle ELTL artikli 101 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. See õigus tugevdab nimelt liidu konkurentsiõiguse normide toimivust, aidates kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele liidus (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 104 ja seal viidatud kohtupraktika).
93 Kuid niivõrd üldist laadi kaalutlused üksi ei saa kaaluda üles kõnealuste dokumentide avalikustamisest keeldumist õigustavaid põhjuseid (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 105).
94 Nimelt selleks, et taotluse esitaja õigus hüvitisele oleks tegelikult kaitstud, ei tule igat ELTL artikli 101 kohaldamise menetlusega seotud dokumenti edastada taotlejale seetõttu, et viimane kavatseb esitada kahju hüvitamise hagi, kuna on vähetõenäoline, et kahju hüvitamise hagi peab põhinema selle menetluse toimiku kõigil materjalidel (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 106).
95 Seega, igal isikul, kes nõuab ELTL artikli 101 rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, tuleb tõendada, miks tal on vaja tutvuda ühe või teise komisjoni toimikus oleva dokumendiga, et viimane saaks igal üksikul juhul kaaluda nende dokumentide avalikustamist ja kaitsmist õigustavaid huve, võttes arvesse juhtumi kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 107).
96 Kui see vajadus puudub, ei saa ELTL artikli 101 rikkumise tõttu tekkinud kahju eest hüvitise saamise huvi olla käsitatav ülekaaluka üldise huvina määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 108).
97 Käesolevas asjas ei ole hageja mingil viisil tõendanud, et tal on vaja tutvuda kauba lennuveo toimikus olevate dokumentidega või kauba lennuveo otsuse tervikversiooniga, nii et ülekaalukas üldine huvi õigustaks nende avalikustamist määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel.
98 Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et käesolev väite osa tuleb tagasi lükata.
– Väite kolmas osa, mille kohaselt on dokumentidega tutvumise õiguse põhiõigus
99 Hageja väidab, et dokumentidega tutvumise õigus on põhiõigus, mille kaitse ei teeni ainult seda õigust omava isiku erahuve. Liidu õigusele on omane objektiivne tahe, et tagataks põhiõigusi; see nõue tuleneb üldisest avalikust huvist ja seda tuleb määruse nr 1049/2001 kohaldamisel arvesse võtta.
100 Selle argumendiga väidab hageja tegelikult, et kõigi dokumentidega tutvumise taotlustega – milles väljendub põhiõigus: õigus läbipaistvusele – kaasneb ülekaalukas üldine huvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase laoseosa tähenduses. See tähendaks aga, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud erandeid oleks võimatu kohaldada, mis muudaks need aga sisutühjaks.
101 Seega tuleb see väite osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
– Väite neljas osa, mille kohaselt tuleb arvesse võtta kõiki käesoleva väite eespool esitatud osasid
102 Hageja väidab, et kuna väite kolm osa näitavad, et esineb mitu üldist huvi, mis juba eraldiseisvalt õigustavad juurdepääsu kauba lennuveo toimikule ja kauba lennuveo otsuse tervikversioonile, on õigustus veelgi selgem neid huve koos arvesse võttes.
103 Arvestades väite kolmele eelmisele osale antud vastuseid, tuleb ka see väite osa tagasi lükata.
104 Arvestades eeltoodud kaalutlusi nende kogumis, tuleb neljas väide tagasi lükata.
Viies väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, kuna komisjon oleks pidanud andma hagejale osalise juurdepääsu kauba lennuveo toimikule ja edastama talle kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni
105 Käesoleva väite võib jagada kahte ossa, mis puudutavad vastavalt komisjoni kohustust esiteks anda hagejale osaline juurdepääs kauba lennuveo toimikule ja teiseks edastada talle kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalne versioon.
106 Komisjon, keda toetavad Air Canada ja Société Air France, on seisukohal, et need kaks väite osa on põhjendamata.
– Väite esimene osa, mille kohaselt on komisjon kohustatud andma hagejale osalise juurdepääsu kauba lennuveo toimikule
107 Hageja väidab, et isegi juhul, kui keeldumine juurdepääsust kogu kauba lennuveo toimikule on õigustatud, rikkus komisjon määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, jättes talle andmata osalise juurdepääsu sellele toimikule.
108 Selles küsimuses piisab, kui meenutada, et kauba lennuveo toimikus olevatele dokumentidele laienes eespool punktis 57 viidatud üldine eeldus ja et nende avalikustamist ei õigustanud ükski ülekaalukas üldine huvi. Seda arvestades ei kohaldu vastavalt Euroopa Kohtu praktikale nende dokumentide sisule täieliku või osalise avalikustamise kohustus (vt eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Enbw Energie Baden-Württemberg, punkt 134).
109 Seetõttu tuleb käesolev väite osa tagasi lükata.
– Väite teine osa, mille kohaselt on komisjonil kohustus edastada hagejale kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalne versioon
110 Hageja väidab, et isegi kui eeldada, et komisjonil on õigus jätta rahuldamata tema juurdepääsutaotlus kauba lennuveo otsuse tervikversioonile, oleks ta pidanud rahuldama tema juurdepääsutaotluse selle otsuse mittekonfidentsiaalsele versioonile, millele komisjon vaidleb aga vastu.
111 Selles küsimuses tuleb meenutada, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 6 näeb ette, et kui mõni selle artikli eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb liidu institutsioonide dokumentidega osalise tutvumise võimaldamist hinnata proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes (vt selle kohta Euroopa Kohtu 6. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑353/99 P: nõukogu vs. Hautala, EKL 2001, lk I‑9565, punktid 27 ja 28).
112 Eelmises punktis osundatud sätte sõnastusest endast tuleneb, et institutsioon on kohustatud kontrollima, kas juurdepääsutaotluses viidatud dokumentidega saab võimaldada tutvuda osaliselt, piirates võimalikku keeldumist vaid andmetega, mis kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 6 sätestatud erandite kohaldamisalasse. Institutsioon peab lubama osalist juurdepääsu, kui eesmärk, mida ta dokumendile juurdepääsu keelamisega taotleb, on saavutatav juhul, kui institutsioon piirduks nende lõikude või andmete kustutamisega, mis võivad kahjustada kaitstavat avalikku huvi (vt Üldkohtu 25. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑264/04: WWF European Policy Programme vs. nõukogu, EKL 2007, lk II‑911, punkt 50; vt selle kohta ka eespool punktis 111 viidatud kohtuotsus nõukogu vs. Hautala, punkt 29).
113 Kuid määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 ja sama määruse artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa kooslugemisel nähtub, et kui viimati nimetatud sättes märgitud ülekaalukas üldine huvi õigustab dokumendi osa avalikustamist, peab institutsioon, kellele on esitatud juurdepääsutaotlus, dokumendi selle osaga tutvumist võimaldama.
114 Eespool punktidest 80 ja 81 tulenevalt tuleb möönda ülekaaluka üldise huvi esinemist selle vastu, et avalikkusele oleks teada komisjoni tegevuse teatud põhielemendid konkurentsi valdkonnas − see nõuab niisuguse teabe avalikustamist, mis võimaldab mõista muu hulgas menetluse tulemust ja põhjuseid, millest komisjon oma tegevuses juhindus.
115 Selleks et kindlaks teha teave, mis selles küsimuses tähtsust omab, on oluline arvesse võtta seda, et vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 30 lõigetele 1 ja 2 on komisjon kohustatud − arvestades ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi – avalikustama otsused, mis ta võtab vastu viidatud määruse artikli 7 alusel, esitades osapoolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid. Nimelt, arvestades määruste nr 1049/2001 ja nr 1/2003 sidusa kohaldamise vajadust (vt eespool punkt 50), ei saa komisjon määruse nr 1049/2001 alusel keelduda sellise dokumendi edastamisest, mille ta oli igal juhul kohustatud avalikustama määruse nr 1/2003 alusel.
116 Seetõttu ei saa eespool punktis 114 viidatud ülekaalukat üldist huvi avalikustamise vastu rahuldada nii, et avalikustatakse ainult pressiteade asjassepuutuva otsuse vastuvõtmise kohta, isegi juhul, nagu käesolevas asjas, kui selles teates kirjeldatakse lühidalt tuvastatud rikkumist, nimetatakse ära ettevõtjad, keda rikkumise eest vastutavaks peetakse, ja mainitakse trahvisummat, mis igale ettevõtjale määratakse, kuna selles teates ei avaldata määruse nr 1/2003 artikli 7 alusel vastu võetud otsuse põhilist sisu. See ülekaalukas üldine huvi nõuab, et nendest otsustest avaldataks mittekonfidentsiaalne versioon.
117 Komisjon oli seega kohustatud edastama hagejale tema taotluse alusel kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni, mis on käsitletav osalise juurdepääsuna sellele otsusele määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 tähenduses.
118 Nagu märgitud eespool punktis 17, analüüsis komisjon juurdepääsutaotlust kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalsele versioonile vaidlustatud otsuse 2. jao teises taandes. Komisjon märkis järgmist:
„Mis puudutab teie alternatiivset taotlust, siis pean ma teid informeerima sellest, et [kauba lennuveo otsuse] mittekonfidentsiaalset versiooni ei ole veel koostatud. Komisjon teenistustel on mittekonfidentsiaalse versiooni koostamine hetkel käsil ning asjassepuutuvate ettevõtjatega on käimas arutelud nende lõikude üle, mis tuleks avalikustamisel välja jätta. Nagu te teate, võtab konkurentsi valdkonnas keelatud kokkulepet puudutava otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni koostamine palju aega. Arvestades, et mittekonfidentsiaalset versiooni hetkel veel olemas ei ole, on alusetu teie juurdepääsutaotlus, mis on esitatud määruse nr 1049/2001 alusel. Me saadame teile aga mittekonfidentsiaalse versiooni ärakirja kohe, kui see on valmis.”
119 Hageja väidab, et viidatud vaidlustatud otsuse lõiku tuleb tõlgendada grammatiliselt ja see tähendab seda, et komisjon jättis rahuldamata tema taotluse tutvuda kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooniga põhjusel, et sellist versiooni ei olnud veel olemas.
120 Nagu märgib hageja, kui selline taotluse rahuldamata jätmise põhjus oleks lubatud, võiks komisjon süstemaatiliselt keelduda osalise juurdepääsu andmisest igale dokumendile, mis sisaldab konfidentsiaalset teavet. Nimelt nõuab osalise juurdepääsu andmine tegelikkuses seda, et taotletud dokumendist koostataks mittekonfidentsiaalne versioon, mistõttu võiks komisjon iga kord piirduda sellega, et ta tunnistab niisuguse versiooni puudumist.
121 Tõsi, komisjon võttis endale kohustuse edastada kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni ärakiri hagejale kohe, kui see on valmis. Seega ei jätnud komisjon vaidlustatud otsuses hageja juurdepääsutaotlust tegelikult rahuldamata põhjusel, et seda versiooni ei ole olemas, vaid põhjusel, et sellega on võimalik tutvuda alles hiljem, teadmata ajal.
122 Komisjon väidab, et ta ei olnud suuteline hagejale edastama kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalset versiooni vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal, kuna kõigepealt pidi ta arutama ettevõtjatega, keda kauba lennuveo otsus puudutas, milline on teave, mis tuleb selle otsuse konfidentsiaalsest versioonist kustutada.
123 Seoses sellega sätestab määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõige 1:
„Kordustaotlus vaadatakse läbi viivitamata. 15 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab selle juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab institutsioon taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest, nimelt võimalusest algatada kohtumenetlus institutsiooni vastu ja/või esitada kaebus ombudsmanile kooskõlas [ELTL] artiklitega vastavalt [263] ja [228].”
124 Selle määruse artikli 8 lõige 2 näeb ette:
„Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.”
125 Määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud tähtaeg on kohustuslik ning seda ei saa juhul, kui selle määruse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, pikendada, vastasel juhul kaotab asjaomane artikkel täielikult oma kasuliku mõju, kuna taotleja ei tea enam täpselt, millisest kuupäevast alates võib ta esitada määruse artikli 8 lõikes 3 ette nähtud hagi või kaebuse (vt Üldkohtu 10. detsembri 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑494/08–T‑500/08 ja T‑509/08: Ryanair vs. komisjon, EKL 2010, lk II‑5723, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
126 Seega tuleb järeldada, et määruse nr 1049/2001 sätted, nagu neid on tõlgendatud kohtupraktikas, ei näe ette komisjoni õigust vastata kordustaotlusele nii, et taotletud dokumendiga on võimalik tutvuda hiljem, teadmata ajal.
127 Kuid liidu kohus on asunud seisukohale, et konkurentsi valdkonna teatud sätted, mis näevad ette kas nende ettevõtjate juurdepääsu komisjoni toimikule, kelle suhtes on uurimine algatatud, või liikmesriikide konkurentsiasutustele komisjoni poolt tema käsutuses oleva teabe viivitamatu edastamise, tuleb tõlgendada kooskõlas ELTL artiklis 339 väljendatud üldpõhimõttega, et ettevõtjatel on õigus oma ärisaladuste kaitsele (vt selle kohta Euroopa Kohtu 24. juuni 1986. aasta otsus kohtuasjas 53/85: AKZO Chemie ja AKZO Chemie UK vs. komisjon, EKL 1986, lk 1965, punkt 28, ja 19. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑36/92 P: SEP vs. komisjon, EKL 1994, lk I‑1911, punkt 36).
128 Nagu komisjon ja mõned menetlusse astujad märgivad, tuleneb seega kohtupraktikast, et kui ettevõtja väidab, et teda puudutav dokument sisaldab ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet, ei tohi komisjon seda edastada ilma, et eelnevalt oleks läbitud mitu etappi. Kõigepealt peab komisjon võimaldama asjassepuutuval ettevõtjal oma seisukoht esitada. Seejärel peab ta selles küsimuses vastu võtma nõuetekohaselt põhjendatud otsuse, mis tuleb ettevõtjale teatavaks teha. Lõpuks, arvestades väga suurt kahju, mis võib tekkida selle dokumendi ebaseaduslikust konkurendile avaldamisest, peab komisjon enne oma otsuse täitmist andma ettevõtjale võimaluse pöörduda liidu kohtu poole antud hinnangute kontrolliks ja võimaluse takistada selle teabe avalikustamist (eespool punktis 127 viidatud kohtuotsus AKZO Chemie ja AKZO Chemie UK vs. komisjon, punkt 29, ja eespool punktis 127 viidatud kohtuotsus SEP vs. komisjon, punktid 38 ja 39; vt ka Euroopa Kohtu 14. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑450/06: Varec, EKL 2008, lk I‑581, punkt 54).
129 Neid kaalutlusi arvestades tuleb möönda, et konkurentsi valdkonnas võib komisjoni otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni koostamine võtta aja, mis ei ole kooskõlas määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud kordustaotlustele vastamise tähtaegadega, kuid mis on vajalik selleks, et nõuetekohaselt saaks arvesse võtta nende ettevõtjate huve, kes on konkreetselt nõudnud teatud teabe konfidentsiaalseks jätmist.
130 Kuid arvestades läbipaistvuse põhimõtte olulisust liidu põhiseaduslikus süsteemis ja kohustust, mis on põhimõtteliselt komisjonil määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõigete 1 ja 2 alusel ning ka tema üldise hoolsuskohustuse alusel, menetleda kordustaotlusi viivitamata, peab ta tegema jõupingutusi eespool punktis 128 viidatud etappide läbimiseks võimalikult lühikese aja jooksul ja igal juhul mõistliku tähtaja jooksul, mis tuleb määratleda iga juhtumi eripäraste asjaolude alusel. Selles küsimuses tuleb arvesse võtta asjassepuutuvate ettevõtjate esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotluste suuremat või väiksemat arvu ning nende tehnilist ja õiguslikku keerukust.
131 Käesolevas asjas esitas komisjon vastuseks Üldkohtu kirjalikele küsimustele üksikasjalikku teavet esiteks vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kauba lennuveo otsuse suhtes esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotluste arvu kohta ning teiseks töökoormuse kohta, mille nende taotluste läbivaatamine endaga kaasa tõi.
132 Sellest teabest tuleneb kõigepealt, et 10. detsembril 2010 palus komisjon ettevõtjatel, keda kauba lennuveo otsus puudutas, talle edastada selle otsuse osad, mida nende hinnangul tuli käsitleda ärisaladusi või konfidentsiaalset teavet sisaldavana. Ajavahemikul 30. detsembrist 2010 kuni 12. aprillini 2011 edastasid komisjonile konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi – millest osa olid mahukad – 14‑lt ettevõtjalt.
133 Edasi, 20. juulil 2011 saatis komisjon eelmises punktis viidatud ettevõtjatele kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni projekti, mis ei sisaldanud enam teatud teavet, mille konfidentsiaalsena käsitlemist oli nõutud. Kuid vaidlustatud otsuse vastuvõtmise päeval nõudsid nendest ettevõtjatest kuus jätkuvalt, et konfidentsiaalsena käsitletaks olulist osa sellest projektist ning neli ettevõtjat ei olnud veel andnud otsuse avaldamiseks oma nõusolekut. Nimelt oli oma nõusoleku selleks andnud vaid neli puudutatud ettevõtjat.
134 Arvestades komisjonile esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotluste arvu ja mahtu, ei saa pidada ebamõistlikuks tähtaega kaheksa kuud ja 25 päeva, mis möödus kauba lennuveo otsuse vastuvõtmisest (9. novembril 2010) kuni vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni (3. augustil 2011).
135 Seega ei ole komisjon olnud hooletu kordustaotluse läbivaatamisel osas, mis puudutab kauba lennuveo otsuse neid osi, mille konfidentsiaalsena käsitlemist kauba lennuveo otsusega seotud ettevõtjad nõudsid jätkuvalt selle otsuse vastuvõtmise ajal. Kauba lennuveo otsuse nende osade suhtes tuleb seega tuvastada, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ei ole rikutud ning järelikult tuleb väite käesolev osa tagasi lükata.
136 Kuid ei teabest, mille komisjon esitas vastuseks Üldkohtu kirjalikele küsimustele, ega ka kohtuistungil esitatud teabest ei nähtu, et kauba lennuveo otsusega seotud ettevõtjad oleksid nõudnud kogu selle otsuse konfidentsiaalsena käsitlemist. Lisaks ei võimalda ainult teave, mis on esitatud komisjoni vastuses Üldkohtu küsimustele ja mis on asjakohane käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast, st teave, mis puudutas vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud perioodi, järeldada, et nimetatud otsuse vastuvõtmisel puudutasid juba esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused niivõrd suurt osa teabest, et ilma selle teabeta otsuse versiooni koostamine oleks olnud mõeldamatu.
137 Seega ei takistanud miski komisjoni edastamast hagejale kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni seda osa, mille suhtes ei olnud esitatud ühtegi konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust.
138 Seega oli komisjon kohustatud edastama hagejale tema taotlusel vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni, ootamata aega, mil asjassepuutuvate ettevõtjate esitatud kõik konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused on lõplikult lahendatud.
139 Nimelt, esiteks on niisugune lähenemine kooskõlas määruse nr 1049/2001 mõttega, mille artikli 7 lõige 1 ning artikli 8 lõiked 1 ja 2 nõuavad dokumentidele juurdepääsu taotluste kiiret läbivaatamist ja mille artikli 4 lõige 6 kehtestab liidu institutsioonidele kohustuse anda juurdepääs dokumentide nendele osadele, millele ei laiene selles samas artiklis kehtestatud erandid.
140 Teiseks, kui komisjonil oleks õigus mitte edastada ELTL artikli 101 kohaldamise otsuse osasid, mille konfidentsiaalsuse küsimust ei teki, kuni ajani, mil kas kõik ettevõtjad, keda otsus puudutab, on andnud oma nõusoleku selle avaldamiseks, või kuni ajani, mil kõik eespool punktis 128 viidatud etapid on läbitud, õhutataks neid ettevõtjaid vastuväiteid esitama ja tegema seda järjepidevalt, mitte ainult selleks, et kaitsta oma igati õiguspäraseid konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi, vaid ka selleks, et lükata edasi otsuse avaldamist, et piirata nende ettevõtjate ja tarbijate, kelle hinnangul on asjassepuutuvate ettevõtjate tegevus neile kahju tekitanud, võimalusi esitada kahju hüvitamise hagi siseriiklikule kohtule.
141 Seetõttu tuleb järeldada, et komisjon rikkus määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, jättes hagejale edastamata kauba lennuveo otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni, millest oleks kõrvaldatud teave, mille konfidentsiaalsena käsitlemist asjassepuutuvad ettevõtjad jätkuvalt nõudsid.
142 Seega tuleb väite käesoleva osaga seda teavet puudutavas osas nõustuda ning järelikult vaidlustatud otsus osaliselt tühistada.
143 Käesolev väide tuleb ülejäänud osas tagasi lükata ja hagi ülejäänud osas rahuldamata jätta.
Kohtukulud
144 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 võib Üldkohus otsustada kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega.
145 Käesolevas asjas rahuldati küll osa nõudeid hageja ja osa nõudeid komisjoni kasuks, kuid hagi jäeti siiski põhiosas rahuldamata. Seetõttu tuleb otsustada, et hageja kannab lisaks enda kohtukuludele poole komisjoni kohtukuludest.
146 Kodukorra artikli 87 lõike 4 kolmanda lõigu alusel võib Üldkohus otsustada, et menetlusse astuja, kes ei ole menetlusse astunud liikmesriik või institutsioon, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriik, kes ei ole liikmesriik, või Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) järelevalveamet, kannab ise oma kohtukulud.
147 Käesolevas asjas tuleb otsustada, et menetlusse astujad kannavad ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 3. augusti 2011. aasta otsus, millega keelduti juurdepääsust otsuse K(2010) 7694 (lõplik) (juhtum COMP/39.258 – Kauba lennuvedu) haldustoimikule, selle otsuse tervikversioonile ja mittekonfidentsiaalsele versioonile, osas, milles komisjon keeldus juurdepääsust asjassepuutuva otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni osale, mille konfidentsiaalsust ei olnud nõudnud või enam ei nõudnud ettevõtjad, keda see otsus puudutas.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta Schenker AG kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool Euroopa Komisjoni kohtukuludest.
4. Jätta Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV, Martinair Holland NV, Société Air France SA, Cathay Pacific Airways Ltd, Air Canada, Lufthansa Cargo AG ja Swiss International Air Lines AG kohtukulud nende endi kanda.
Kanninen | Pelikánová | Buttigieg |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. oktoobril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad