Language of document : ECLI:EU:T:2014:758

ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)

9. september 2014(*)

Riigiabi – Lennujaamatasud – Lübecki lennujaam – Otsus algatada ELTL artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus – ELTL artikli 107 lõige 1 – Ilmne hindamisviga – Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikkel 10

Kohtuasjas T‑461/12,

Hansestadt Lübeck (Saksamaa), Flughafen Lübeck GmbH õigusjärglane, esindajad: advokaadid M. Núñez Müller, J. Dammann de Chapto ja T. Becker,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: T. Maxian Rusche ja R. Sauer,

kostja,

mille ese on nõue tühistada osaliselt komisjoni 22. veebruari 2012. aasta otsus C(2012) 1012 (final) riigiabi nr SA.27585 ja SA.31149 (2012/C) (ex NN/2012, ex CP 31/2009 ja CP 162/2010) – Saksamaa kohta osas, milles see otsus puudutab Lübecki lennujaama 2006. aasta tasumäärasid,

ÜLDKOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees S. Papasavvas (ettekandja), kohtunikud N. J. Forwood ja E. Bieliūnas,

kohtusekretär: ametnik K. Andová,

arvestades kirjalikus menetluses ja 12. märtsi 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse(1)

Vaidluse taust

[...]

 Menetlus ja poolte nõuded

11      Flughafen Lübeck (Lübecki lennujaam, edaspidi „FL”) esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 19. oktoobril 2012.

12      Üldkohtu kantseleisse saabus 20. veebruaril 2013 Lübecki linna repliik, milles ta teatas, et ta astub FL‑i asemel menetlusse, milles algselt hagiavalduse esitas FL.

13      Kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus hagejal vastata kirjalikult küsimustele ja hageja täitis selle nõude ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon esitas oma seisukohad hageja vastuste kohta ettenähtud tähtaja jooksul.

14      Seoses Üldkohtu kodade koosseisu muutmisega määrati ettekandja‑kohtunik kolmandasse kotta ning seetõttu määrati käesolev kohtuasi lahendamiseks sellele kojale.

15      Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel otsustas Üldkohus (kolmas koda) alustada suulist menetlust ning esitas menetlust korraldavate meetmete raames vastavalt kodukorra artiklile 64 pooltele kirjalikke küsimusi. Pooled vastasid määratud tähtaja jooksul.

16      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära 12. märtsi 2014. aasta kohtuistungil.

17      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega algatatakse ametlik uurimismenetlus 2006. aasta tasumäärade suhtes;

–        tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega kohustatakse Saksamaa Liitvabariiki vastama otsuses esitatud korraldusele anda teavet 2006. aasta tasumäärade kohta;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

18      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;

–        teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Esimene nõue

[...]

 Põhiküsimus

39      Esimest nõuet põhjendab hageja viie väitega, millest esimene käsitleb Saksamaa Liitvabariigi kaitseõiguste rikkumist, teine hoolika ja erapooletu uurimise kohustuse rikkumist, kolmas ELTL artikli 108 lõigete 2 ja 3 ning nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339) artiklite 4, 6 ja artikli 13 lõike 1 rikkumist, neljas väide puudutab ELTL artikli 107 lõike 1 ja viies põhjendamiskohustuse rikkumist.

40      Üldkohus leiab, et otstarbekas on uurida kõigepealt neljandat väidet ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumise kohta valikulisuse kriteeriumi seisukohast.

41      Selle väite osas kinnitab hageja, et komisjon ei oleks tohtinud asuda seisukohale, et 2006. aasta tasumäärad kujutavad endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna hageja väitel ei ole tasumäärad valikulised.

42      Esmalt olgu sellega seoses meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on juhul, kui hageja vaidlustab ametliku uurimise algatamise otsuse peale esitatud hagis komisjoni hinnangu vaidlusaluse meetme riigiabiks kvalifitseerimise kohta, piirdub liidu kohtu teostatav kontroll küsimusega, kas komisjon on teinud ilmseid hindamisvigu, otsustades, et tal ei olnud võimalik asjaomase meetme esialgse uurimise käigus ületada kõiki sellekohaseid raskusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 21. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑194/09 P: Alcoa Trasformazioni vs. komisjon, EKL 2011, lk I‑6311, punkt 61; Üldkohtu presidendi 19. detsembri 2001. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑195/01 R ja T‑207/01 R: Government of Gibraltar vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑3915, punkt 79, ja Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑269/99, T‑271/99 ja T‑272/99: Diputación Foral de Guipúzcoa jt vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑4217, punkt 49).

43      Seejärel tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on riigiabina kvalifitseerimiseks tarvis, et oleks täidetud kõik järgmised tingimused. Esiteks peab olema tegemist sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab sekkumine mõjutama liikmesriikidevahelist kaubavahetust. Kolmandaks peab sekkumine andma abisaajale eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (vt Euroopa Kohtu 10. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑140/09: Fallimento Traghetti del Mediterraneo, EKL 2010, lk I‑5243, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

44      ELTL artikli 107 lõikest 1 tuleneva riigiabi mõiste oluline tunnus on valikulisus (vt selle kohta Euroopa Kohtu 1. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑200/97: Ecotrade, EKL 1998, lk I‑7907, punkt 40; Euroopa Kohtu 24. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑458/09 P: Itaalia vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 56, ja Üldkohtu 29. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑55/99, CETM vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑3207, punkt 39). Nimelt on vastavalt sellele artiklile keelatud anda abi, mis „soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist”, see tähendab valikulist abi. Seetõttu ei kujuta eelised, mis tulenevad üldkohaldatavast meetmest, mida kohaldatakse vahet tegemata kõigi ettevõtjate suhtes, endast riigiabi selle artikli tähenduses (vt Euroopa Kohtu 15. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑66/02: Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑10901, punkt 99).

45      Meetme valikulisuse kindlakstegemiseks tuleb uurida, kas see meede annab konkreetses õigussüsteemis teatud ettevõtjatele eelise võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on samas õiguslikus ja faktilises olukorras (vt Euroopa Kohtu 22. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑487/06 P: British Aggregates vs. komisjon, EKL 2008, lk I‑10515, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).

46      Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb samuti, et riigiabi mõiste ei hõlma riiklikke meetmeid, millega kehtestatakse ettevõtjate erinev kohtlemine, ja seega a priori valikulisi meetmeid, kui selline erinev kohtlemine tuleneb selle maksusüsteemi olemusest või ülesehitusest, mille hulka need meetmed kuuluvad (vt eespool viidatud kohtuotsus British Aggregates vs. komisjon, punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).

47      Käesoleval juhul tuleb tähele panna, et komisjon leidis vaidlustatud otsuse punktis 279, et kõnealusel juhul anti eeliseid ainult Lübecki lennujaama kasutavatele lennuettevõtjatele ja seega olid need valikulised ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

48      Hageja vaidleb sellele vastu, väites, et teistes lennujaamades asuvad lennuettevõtjad ei ole Lübecki lennujaamas asuvate lennuettevõtjatega faktiliselt ega õiguslikult samalaadses olukorras ja et komisjon ei ole väitnud, et 2006. aasta tasumäärad annavad Lübecki lennujaama kasutavatele teatud lennuettevõtjatele, võrreldes teiste selle lennujaama kasutajatega, üldiste kaubandustavadega võrreldes ebatavalisi eeliseid.

49      Komisjon väidab vastu, et 2006. aasta tasumäärad on valikulised, kuna neid kohaldatakse üksnes Lübecki lennujaama kasutavatele lennuettevõtjatele.

50      Selles osas tuleb kõigepealt sedastada, et vaidlustatud otsuse punktis 279 esitatud põhjendus, millele on viidatud eespool punktis 47 ja mida on kirjeldatud vaidlustatud otsuse punktides 265–267, on ainus põhjendus miks 2006. aasta tasumäärasid peetakse valikuliseks, mistõttu tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasust kontrollida üksnes selle põhjenduse alusel.

51      Seejärel olgu märgitud, et asjaolu, et 2006. aasta tasumäärasid kohaldatakse üksnes Lübecki lennujaama kasutavatele lennuettevõtjatele on Saksamaal lennujaamatasusid reguleerivale õiguskorrale ja neid tasusid kindlaksmääravatele aktidele olemuslik. Nimelt määrab lennutegevuslubade väljaandmise korra (Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung) § 43a kohaselt iga lennujaama käitaja kindlaks selle lennujaama tasumäärad. Käsitletavas õigusraamistikus ei saanud seega 2006. aasta tasumäärad puudutada muid tasusid kui Lübecki lennujaamas kohaldatavaid tasusid. Muid Saksamaa lennujaamu kasutavatele lennuettevõtjatele kohaldatakse konkreetselt nendes lennujaamades kehtivaid tasumäärasid. Need ettevõtjad ei ole seega Lübecki lennujaama kasutavate lennuettevõtjatega samasuguses olukorras.

52      Kuigi komisjoni viidatud väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb, et abi võib olla valikuline isegi juhul, kui see hõlmab kogu majandusharu (vt Euroopa Kohtu 15. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑148/04: Unicredito Italiano, EKL 2005, lk I‑11137, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika), tuleb esmalt siiski märkida, et see kohtupraktika, mis puudutab eelkõige üldkohaldatavaid siseriiklikke meetmeid, ei ole käesoleval juhul otseselt asjakohane. Nimelt ei hõlma kõnealune meede „kogu majandusharu”, milleks käesoleval juhul on lennujaamasektor, vaid üksnes Lübecki lennujaama kasutavaid ettevõtjaid.

53      Teiseks olgu märgitud, et avalik-õigusliku isiku poolt teatud sektoris konkreetse asja või teenuse kasutamiseks kehtestatud tasumäärade võimaliku valikulisuse hindamiseks tuleb muu hulgas arvesse võtta kõiki ettevõtjaid, kes kasutavad või võivad kasutada asjaomast asja või teenust, ja hinnata kas üksnes mõned neist saavad või võivad saada kasu võimalikust eelisest. Nende ettevõtjate olukord, kes ei soovi või ei saa asjaomast asja või teenust kasutada, ei ole eelise olemasolu hindamisel otseselt asjakohane. Teiste sõnadega, avalik-õigusliku isiku poolt teatud sektoris kättesaadavaks tehtud konkreetse asja või teenuse kasutamiseks kehtestatud tasumäärade valikulisust hinnates saab lähtuda üksnes asjaomase üksuse olemasolevatest või võimalikest klientidest ja asjaomasest konkreetsest asjast või teenusest ning mitte lähtuda selle sektori muude ettevõtjate klientidest, kellele on kättesaadavaks tehtud samasugused asjad või teenused. Kui aga kõiki avalik-õigusliku isiku kohaldatavaid teatud asja või teenuse kasutamise eest kehtestatud mittediskrimineerivaid tasumäärasid peetaks valikuliseks, siis tooks see kaasa ELTL artikli 107 lõikes 1 kasutatud „teatud ettevõtjate või teatud kaupade tootmist soodustava“ abi mõiste liigse laiendamise. Selleks et avalik-õigusliku isiku poolt konkreetsete asjade tarnimiseks või teenuste osutamiseks antud võimalik eelis soodustaks teatud ettevõtjaid, on vajalik, et kõik seda asja või teenust kasutavad või kasutada soovivad ettevõtjad ei saa või ei või saada asjaomase üksuse käest asjaomasel juhul sellist eelist.

54      Eeltoodust tuleneb esiteks, et üksnes asjaolu, et 2006. aasta tasumäärasid kohaldatakse ainult Lübecki lennujaama kasutavatele lennuettevõtjatele, ei ole asjaomane põhjus järeldamaks, et need tasumäärad on valikulised.

55      Eeltoodud selgitustest tuleneb teiseks, et arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on konkreetseks teenuseks Lübecki lennujaama kasutamine 2006. aasta tasumäärades kindlaksmääratud tasu eest ja et vaidlustatud ei ole seda, et kõigile lennuettevõtjatele kohaldatakse samu tasumäärasid, eksis komisjon, kui ta pidas vaidlustatud otsuse põhjenduses 2006. aasta tasumäärasid valikuliseks.

[...]

59      Neil kaalutlustel tuleb nentida, et komisjoni järelduses, et 2006. aasta tasumääradega antud eelised on valikulised, on vaidlustatud otsuses esitatud põhjendust silmas pidades ilmne hindamisviga.

60      Esitatud põhjendustest lähtudes tuleb nõustuda esimese nõude põhjenduseks esitatud neljanda väitega ja vaidlustatud otsus tühistada osas, milles sellega algatatakse ametlik uurimismenetlus 2006. aasta tasumäärade suhtes, ilma et oleks vaja analüüsida selle nõude põhjendamiseks esitatud ülejäänud väiteid.

[...]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 22. veebruari 2012. aasta otsus C(2012) 1012 (final) riigiabi nr SA.27585 ja SA.31149 (2012/C) (ex NN/2012, ex CP 31/2009 ja CP 162/2010) – Saksamaa kohta osas, milles see otsus puudutab Lübecki lennujaama 2006. aasta tasumäärasid.

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool Hansestadt Lübecki kohtukuludest.

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. septembril 2014 Luxembourgis.

Allkirjad


* Kohtumenetluse keel: saksa.


1 – Esitatud on üksnes käesoleva kohtuotsuse punktid, mille avaldamist Üldkohus peab otstarbekaks.