ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

16. oktoober 2014

Kohtuasi T‑26/14 P

Peter Schönberger

versus

Euroopa Liidu Kontrollikoda

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2011. aasta edutamine – Kohaldatavad protsendimäärad – Võistlev menetlus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. novembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑14/12: Schönberger vs. kontrollikoda (EKL AT, EU:F:2013:167) selle otsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. novembri 2013. aasta otsus kohtuasjas F‑14/12: Schönberger vs. kontrollikoda. Saata asi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Võistlevuse põhimõte – Järgimine kohtumenetluses – Ulatus – Põhjenduste asendamine ilma võistleva kohtuvaidluseta – Eelnimetatud põhimõtte rikkumine

Võistlevuse põhimõtte järgimine tähendab, et menetluspooltele on antud võimalus võtta seisukoht kõigi asjaolude ja dokumentide suhtes, millel kohtuotsus põhineb, vaielda kohtus esitatud tõendite ja seisukohtade ning kohtu omal algatusel tõstatatud väidete üle, millele kohus kavatseb oma otsuses tugineda. Et täita nõudeid, mis on seotud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, on oluline, et pooled saaksid võistlevalt vaielda nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude üle, mis on menetluse tulemuse suhtes määravad.

Niisiis juhul, kui väide lükatakse tagasi asjassepuutuva õigusnormi sellise tõlgenduse alusel, mis ei lange kokku tõlgendusega, millest lähtus administratsioon vaidlusaluse otsuse põhjendamisel, ja kui liidu kohus ei asenda üksnes põhjendusi, vaid lähtub tagasilükkamisel ka faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, mille üle tema menetluses ei ole vaieldud, siis rikub liidu kohus võistlevuse põhimõtet.

Sellega seoses tuleb ühtlasi analüüsida ka küsimust, kas liidu kohtu toimimisviisi saab õigustada sellega, et menetlus ei saanud ka ilma kõnealuse rikkumiseta tuua kaasa teistsugust tulemust, mistõttu võistlevuse põhimõtte järgimata jätmine ei saanud mõjutada vaidlustatud kohtuotsuse sisu ega kahjustada hageja huve.

Sellega seoses tuleb märkida, et Avaliku Teenistuse Kohus on vastavalt ELTL artiklile 270 ja personalieeskirjade artikli 91 lõikele 1 kõikides vaidlustes peale rahaliste vaidluste pädev kontrollima isikut kahjustava meetme seaduslikkust. ELTL artiklis 264 on ette nähtud, et kui hagi on põhjendatud, tunnistatakse asjassepuutuv õigusakt tühiseks. Liidu kohus ei või niisiis mingil juhul asendada vaidlustatud õigusakti andja põhjendusi enda omadega.

(vt punktid 23–26, 32 ja 34)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused, 27.1.2000, DIR International Film jt vs. komisjon, C‑164/98 P, Rec, EU:C:2000:48, punkt 38; 22.12.2008, British Aggregates vs. komisjon, C‑487/06 P, EKL, EU:C:2008:757, punkt 141; 17.12.2009, M vs. EMEA (uuesti läbivaatamine), C‑197/09 RX‑II, EKL, EU:C:2009:804, punktid 39–41 ja 52 ning seal viidatud kohtupraktika; ning 28.2.2013, Portugal vs. komisjon, C‑246/11 P, EU:C:2013:118, punkt 85.

Üldkohus: kohtuotsused, 16.12.2010, nõukogu vs. Stols, T‑175/09 P, EKL AT, EU:T:2010:534, punkt 22; ning 4.12.2013, ETF vs. Schuerings, T‑107/11 P, EKL AT, EU:T:2013:624, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika.