EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
23. oktoober 2012
Kohtuasi F‑44/05 RENV
Guido Strack
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Kohtuasja saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – Institutsiooni ametnike puutumatuse äravõtmine seoses kohtumenetluses tehtud suuliste ja kirjalike avaldustega – Osakonnajuhataja ametikohale nimetamine – Kandidatuuri tagasilükkamine – Tühistamishagi – Tagasilükatud kandidaadi põhjendatud huvi – Kohtuotsuse seadusjõud – Menetlusnormide rikkumine – Asjaomaste huvide kaalumine – Kahju hüvitamise nõue – Rikkumise tõttu kantud mittevaraline kahju
Ese: Hagi, mis saadeti Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks Euroopa Liidu Üldkohtu 9. detsembri 2010. aasta otsusega kohtuasjas T‑526/08 P: komisjon vs. Strack (edaspidi „kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus”), millega osaliselt tühistati Avaliku Teenistuse Kohtu 25. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑44/05: Strack vs. komisjon (edaspidi „kohtuotsus Strack vs. komisjon”), millega tehti otsus hagi kohta, milles G. Strack palus tühistada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse otsuse, millega lükati tagasi tema kandidatuur selle talituse pakkumismenetluste ja lepingute osakonna juhataja ametikohale (A 5/A 4) (edaspidi „vaidlusalune ametikoht”), ning otsuse, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A, samuti mõista Euroopa Komisjonilt välja hüvitis temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest.
Otsus: Jätta puutumatuse äravõtmise nõue vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta kahju hüvitamise nõue põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Tühistada otsus, millega nimetati ametisse A, ja komisjoni otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud kohtuasjades F‑44/05: Strack vs. komisjon, T‑526/08 P: komisjon vs. Strack ja F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud samades kohtuasjades.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Taotlus võtta poolte esindajatelt ära puutumatus – Taotlus, mida ei ole esitanud kohus või siseriiklik pädev asutus – Vastuvõetamatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 11 ja 47; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 viies lõik; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 30)
2. Ametnike hagid – Eelnev haldusmenetlus – Käik – Tähtaeg
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
3. Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Kolmanda isiku esitatud tühistamishagi ametniku või teenistuja ametisse nimetamise peale – Vastuvõetavus – Tühistamine, mis kujutab endast liiga karmi karistust – Mõju puudumine
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
4. Ametnike hagid – Väide, et on rikutud menetlusnorme – Tulemusetu väide, kui menetlusnõudeid järgides ei oleks olnud võimalik jõuda teistsuguse tulemuseni
5. Ametnike hagid – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Vabale ametikohale nimetamise otsuse tühistamine – Tühistamine, mis kujutab või ei kujuta endast liiga karmi karistust – Hindamiskriteeriumid – Huvide kaalumine – Võimalus mõista kostjaks olevalt institutsioonilt omal algatusel välja hüvitis valikumenetluse tühistamata jätmisel
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
6. Ametnikud – Töölevõtmine – Administratsiooni kohustus täita vaba ametikoht – Puudumine – Erand
7. Ametnike hagid – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Ametisse nimetamise otsuse tühistamine – Sellise ametniku õiguspärane ootus, kes nimetati ametisse rikkumistega valikumenetluse tulemusel – Puudumine
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
8. Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine – Mittevaralise kahju adekvaatne hüvitamine – Piirid
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
1. Mis puudutab poole esindaja puutumatuse äravõtmise nõuet Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 30 alusel, siis selles sättes ei ole sõnaselgelt mainitud, et pool võib esitada poolte esindajate puutumatuse äravõtmise nõude. Kuna kodukorra artiklis 30 ette nähtud puutumatuse eesmärk on kaitsta poolte esindajaid võimaliku vastutuse eest ja võttes arvesse selle õigusnormi ratio legis’t, leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et ta on kohustatud tegema puutumatuse äravõtmise nõude kohta otsuse ainult siis, kui selle nõude on esitanud kohus või pädev siseriiklik ametiasutus. Seetõttu ei saa Avaliku Teenistuse Kohus poole esitatud puutumatuse äravõtmise nõuet rahuldada, sest niisugune nõue ei kuulu Avaliku Teenistuse Kohtu pädevusse.
Nimelt on artiklit 30 vaja tõlgendada, lähtudes Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 viiendast lõigust, mis on selle õiguslik alus. Selle sätte tõlgendamisel tuleb samuti arvesse võtta, et poolte esindajate puutumatus väljendab advokaatide sõnavabadust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10. Kuigi menetlus Avaliku Teenistuse Kohtus ei ole kriminaalmenetlus, kaitseb konventsiooni artikkel 10 üldiselt kaitsjate sõnavabadust ning aitab praktikas kaasa sellele, et isikutel oleks õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Lõpuks tuleb märkida, et kodukorra artikli 30 tõlgendamisel tuleb võtta arvesse harta artikli 47 lõikeid 1 ja 2, millega püütakse tagada põhiõigus tõhusale õiguskaitsevahendile, sealhulgas võimalus konsulteerida, ennast kaitsta ja lasta ennast esindada.
(vt punktid 73–76 ja 79)
Viide:
Euroopa Kohus: 22. detsember 2010, kohtuasi C‑279/09: DEB Deutsche Energiehandels- und Beratungsgesellschaft mbH (punktid 45 ja 46).
2. Kohtueelse menetluse kestus ei saa põhimõtteliselt olla liiga pikk, sest personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud erinevate tähtaegade tõttu ei saa see juhul, kui see algas taotlusega, ületada neljateist kuud ja kümmet päeva ning juhul, kui see algas kaebusega, kümmet kuud ja kümmet päeva.
(vt punkt 90)
3. Otsuse seisukohast kolmanda isiku nõue tühistada ametniku või muu teenistuja ametisse nimetamise otsus on vastuvõetav.
Vastab tõele, et kui otsus, mille tühistamist taotletakse, toob ametnikule või teenistujale kasu – nagu see on ametisse nimetamise otsusega –, on kohtu ülesanne kontrollida, ega tühistamine ei kujuta endast liiga karmi karistust toimepandud rikkumise eest, kuid kohtu niisugune kohustus ei avalda mõju tühistamist taotlenud ja selle otsuse seisukohast kolmanda isiku põhjendatud huvile.
Esiteks saab kohus küsimust, ega tühistamine ei kujuta endast liiga karmi karistust toime pandud rikkumise eest, analüüsida alles pärast vaidlustatud otsuse õiguspärasuse analüüsimist, sest selles analüüsis võetakse eelkõige arvesse tuvastatud rikkumise tõsidust.
Teiseks isegi juhul, kui otsuse tühistamine kujutab endast liiga karmi karistust tuvastatud rikkumise eest, võib hageja saada nõudest see otsus tühistada kasu, sest see ei välista, et rikkumist toime pannes tehtud otsuse tühistamine kujutab endast liiga karmi karistust, kohtupoolset nõude rahuldamist, mille järel aga palutakse administratsioonil leida vaidluses õiglasem lahendus, või isegi seda, et ta mõistab omal algatusel hagejale toime pandud rikkumise eest välja hüvitise.
(vt punktid 105–108)
Viited:
Euroopa Kohus: 23. jaanuar 1975, kohtuasi 29/74: de Dapper vs. parlament (punkt 16); 5. juuni 1980, kohtuasi 24/79: Oberthür vs. komisjon (punktid 13 ja 14); 6. juuli 1993, kohtuasi C‑242/90 P: komisjon vs. Albani jt (punkt 13).
Esimese Astme Kohus: 10. juuli 1992, kohtuasi T‑68/91: Barbi vs. komisjon (punkt 36); 20. juuli 2001, kohtuasi T‑351/99: Brumter vs. komisjon (punkt 97); 14. november 2006, kohtuasi T‑494/04: Neirinck vs. komisjon (punktid 66 ja 67).
Avaliku Teenistuse Kohus: 22. oktoober 2008, kohtuasi F‑46/07: Tzirani vs. komisjon (punkt 38); 5. mai 2010, kohtuasi F‑53/08: Bouillez jt vs. nõukogu (punkt 90); 29. september 2010, kohtuasi F‑5/08: Brune vs. komisjon (punkt 18).
4. Selleks et menetlusnormide rikkumine võiks viia administratsiooni otsuste tühistamiseni, on vaja, et ilma selle rikkumiseta oleks menetlus võinud anda teistsuguse tulemuse. Seevastu ei nõuta hagejalt, et ta tõendaks, et otsus oleks tingimata olnud erinev, kui seda tehes ei oleks rikutud menetlusnorme nii, nagu seda tehti; piisab sellest, et administratsiooni poolt teistsuguse otsuse tegemine ei ole täielikult välistatud, et formaalne õigusvastasus tooks kaasa asjaomase otsuse tühistamise.
(vt punkt 114)
Viited:
Euroopa Kohus: 21. märts 1990, kohtuasi C‑142/87: Belgia vs. komisjon (punkt 48).
Avaliku Teenistuse Kohus: 13. september 2011, kohtuasi F‑4/10: Nastvogel vs. nõukogu (punkt 94).
5. Kui otsus, mille tühistamist taotletakse, toob ametnikule või teenistujale kasu – nagu see on vabale ametikohale nimetamise otsusega –, on liidu kohtu ülesanne eelnevalt kontrollida, ega tühistamine ei kujuta endast liiga karmi karistust toimepandud rikkumise eest.
Sellega seoses tuleb meenutada, et järeldused, mida teeb kohus töölevõtukonkursside tulemusena tehtud otsuste õigusvastasusest, ei ole samad otsuste puhul, mis tehakse reservnimekirja koostamiseks korraldatud konkursside tulemusena, ja otsuste puhul, mis tehakse ametisse nimetamise kaudu konkreetse ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi tulemusena. Reservnimekirja koostamiseks korraldatud konkursi puhul kujutab kõikide nende üksikotsuste tühistamine, millega kanti sellesse nimekirja kõik edukad kandidaadid, põhimõtteliselt liiga karmi karistust. Seevastu konkreetse ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi tulemusena tehtud otsuste puhul analüüsib liidu kohus iga juhtumit eraldi, võttes arvesse toimepandud rikkumise laadi ja kaaludes huve.
Kui tegemist on konkreetse ametikoha täitmiseks korraldatud sisekonkursi raames toime pandud menetlusnormide rikkumisega, analüüsib kohus, kas see rikkumine mõjutas üksnes hageja kandidatuuri või kõikide kandidaatide läbivaatamist. Esimesel juhul tuleb menetlusnormide rikkumist pidada niisuguseks, mis ei õigusta väljavalitud kandidaadi ametisse nimetamise otsuse tühistamist. Teisel juhul kaalub kohus asjaomaseid huve, mida tuleb hinnata selle hetke seisuga, mil hagi esitati.
Sellega seoses võtab kohus arvesse kõigepealt hageja huvi saada kasu rikkumisteta valikumenetlusest ja seejärel rikkumistega valikumenetluse tulemusena ametisse nimetatud ametniku huvi ning seda, kas viimane võis heauskselt arvata, et tema ametisse nimetamise otsus on õiguspärane. Lõpuks analüüsib kohus teenistuse huve ehk eelkõige nõuetekohase menetluse järgimist, õigusvastase otsuse tühistamise eelarvelisi tagajärgi, võimalikke jõustunud kohtuotsuse täitmise raskusi, võimalikku teenistuse järjepidevuse kahjustamist ja institutsioonisisese sotsiaalse õhkkonna halvenemise ohtu.
(vt punktid 116–119)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Bouillez jt vs. nõukogu (punktid 82, 83, 85 ja 87–89 ning seal viidatud kohtupraktika).
6. Kuigi ametisse nimetav asutus ei ole kohustatud valikumenetluse tulemusena kedagi välja valima, võib ta nii otsustada ainult objektiivsetel ja piisavatel põhjustel, mis ei olnud selle menetluse algatamise ajal teada.
(vt punkt 122)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 14. aprill 2011, kohtuasi F‑113/07: Šimonis vs. komisjon (punkt 90).
7. Rikkumistega valikumenetluse tulemusena ametisse nimetatud ametnik ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, et ta jääb ametisse nimetatuks, ja seda isegi vaatamata sellele, et vaidlustatud ametisse nimetamise otsuste tegemisest on möödunud kaheksa aastat, sest need vaidlustati hagi esitamise tähtaegade jooksul. Nimelt ei saanud sellele ametnikule selles olukorras olla teadmata, et ta on lõplikult ametikohale nimetatud alles siis, kui tagasilükatud kandidaadi hagi jäetakse rahuldamata.
(vt punkt 123)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Bouillez jt vs. nõukogu (punkt 88).
8. Ametniku vaidlustatud administratsiooni otsuse tühistamine on iseenesest juba adekvaatne hüvitis ja see on põhimõtteliselt piisav igasuguse mittevaralise kahju eest, mida ametnik võis kanda, kui ta just ei tõenda, et on kandnud mittevaralist kahju, mis on lahutatav tühistamise aluseks olnud rikkumisest ja mida ei saa selle tühistamisega täielikult hüvitada. Nii on see esiteks siis, kui tühistatud otsus sisaldab sõnaselgelt negatiivset hinnangut hageja võimetele, mis võib teda haavata, teiseks siis, kui toimepandud rikkumine on erakordselt tõsine, ning kolmandaks siis, kui tühistamisel ei ole mingit kasulikku mõju, nii et see ei saa iseenesest olla sobiv ja piisav hüvitis igasuguse mittevaralise kahju eest, mis vaidlustatud otsusega tekitati.
(vt punkt 128)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 12. mai 2011, kohtuasi F‑66/10: AQ vs. komisjon (punktid 105, 107 ja 109).