Kohtuasi T‑29/11

Technische Universität Dresden

versus

Euroopa Komisjon

Vahekohtuklausel – Ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogramm – Projekti rahastamisleping – Tühistamishagi – Võlateade – Vaidluse lepinguline laad – Vaidlustamatu akt – Vastuvõetamatus – Hagi ümberkvalifitseerimine – Abikõlblikud kulud

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 24. oktoober 2014

1.      Kohtumenetlus – Hagi õiguslik alus – Valiku õiguse kuulumine hagejale, mitte liidu kohtule

2.      Tühistamishagi – Hagi, mis tegelikult puudutab lepingulist vaidlust – Komisjoni väljastatud võlateate tühistamine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

3.      Tühistamishagi – Hagi, mis tegelikult puudutab lepingulist vaidlust – Hagi ümberkvalifitseerimine – Tingimused

(ELTL artikkel 272; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

4.      Kohtumenetlus – Vahekohtuklausli alusel Üldkohtusse pöördumine – Vahekohtuklausel – Mõiste

(ELTL artikkel 272)

5.      Euroopa Liidu eelarve – Liidu rahaline abi – Abi saaja kohustus täita abi andmise tingimusi

(ELTL artikkel 317)

6.      Kohtumenetlus – Vahekohtuklausli alusel Üldkohtusse pöördumine – Üldkohtu pädevus vastuhagi läbivaatamiseks – Komisjoni enammakstud toetuste tagasimaksmise raames esitatud nõue – Selliste seisukohtade ja tõendite selguse nõue, mille alusel saab Üldkohus põhjendatust hinnata – Eiramine – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

7.      Tühistamishagi – Väited – Menetlusnormide rikkumine – Põhjendamiskohustus, mis hõlmab vaid ühepoolset tegevust – Rahastamislepingu raames põhjendamiskohustuse puudumine

(ELTL artiklid 272 ja 296)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 24)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 29, 38 ja 39)

3.      Tühistamishagi või kahju hüvitamise nõude ümberkvalifitseerimiseks ELTL artikli 272 alusel esitatud hagiks (vahekohtuklausel) peab olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Järelikult on ümberkvalifitseerimine võimalik vaid niivõrd, kui hageja selgelt väljendatud tahe ei ole sellega vastuolus ja kui hagiavalduses tuginetakse kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt vähemalt ühele väitele, mis puudutab kõnealust lepingulist suhet reguleerivate sätete rikkumist.

(vt punktid 42 ja 44)

4.      Kuna asutamisleping ei sätesta erilisi nõudeid vahekohtuklausli vormistamisele, tuleb mis tahes formuleeringut, millest ilmneb poolte tahe vältida võimalike omavaheliste vaidluste siseriiklikku kohtualluvust ja anda need liidu kohtute pädevusse, pidada piisavaks aluseks viimati nimetatud kohtualluvuse kohaldamisele ELTL artikli 272 alusel.

Vahekohtuklausliks on rahastamislepingu punkti „Law applicable and competent court” (kohaldatav õigus ja pädev kohus) alla lisatud klausel, mille kohaselt „võivad toetusesaajad esitada lepingutingimuste kohaldamist ja lepingu rakendamist käsitlevate komisjoni otsuste peale [Üldkohtule] hagi või [Euroopa Kohtule] apellatsioonkaebuse”.

Kuigi on tõsi, et nimetatud klausli ja selle terminoloogia ebatüüpilises sõnastuses, eriti mis puudutab mõistete „otsus” ja „toetusesaaja” kasutamist, viidatakse tühistamishagi alusel teostatavale õiguspärasuse kontrollile, mis on sätestatud ELTL artiklis 263, ei saa see asjaolu takistada nimetatud klausli lugemist vahekohtuklausliks.

Kuna kõnealune klausel on kohaldatav muu hulgas otsustele, mis komisjon teeb lepingutingimuste alusel ja mis on lepingulisest suhtest lahutamatu – otsused, mis vastavalt kohtupraktikale ei kuulu ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi kohaldamisalasse –, siis võidakse asjaomase klausli tõlgendusega, mille kohaselt selles üksnes viidatakse tühistamishagile, laiendada lepingulisel teel vastuvõetavuse tingimusi, mis on kehtestatud ELTL artiklis 263, kuigi need tingimused põhinevad avalikul huvil ning pooled ei või neid seega muuta.

Klausli sõnastust arvestades ei saa selle kohaldamisala piirata ka üksnes selliste otsustega, mille komisjon võib vastu võtta ELTL artikli 299 alusel.

(vt punktid 52, 53, 55, 56, 60, 61, 63, 64 ja 66)

5.      Vastavalt liidu finantsabi andmise ühele peamisele põhimõttele saab liit hüvitada ainult tegelikult kantud kulusid. Järelikult selleks, et komisjon saaks teostada kontrolli, peavad sellise abi saajad seega suutma tõendada, et toetatavate projektide kulud on tegelikud; kõnealuse abisaajate poolt usaldusväärse teabe andmine on tingimata vajalik kontrolli‑ ja tõendamissüsteemi heaks toimimiseks, mis on sisse seatud kontrollimaks, kas abi andmise tingimused on täidetud. Seega ei piisa konkreetse abi saamise õigustamiseks sellest, et tõendatakse projekti täideviimine. Abisaaja on kohustatud ka tõendama, et ta kandis kulud, mis ta vastavalt abi andmise tingimustele deklareeris, kusjuures rahastamiskõlblikeks saab pidada ainult nõuetekohaselt tõendatud kulusid. Kohustus järgida kindlaksmääratud rahastamise tingimusi on abisaaja üks peamisi kohustusi ning seetõttu määravaks asjaoluks finantsabi andmisel.

(vt punkt 71)

6.      Isegi kui oletada, et komisjon soovib esitada Üldkohtule vastuhagi ja Üldkohus on vahekohtuklausli formuleeringust hoolimata pädev seda lahendama, siis lähtudes kohtupraktikast, mille kohaselt nõuab liidu õiguskaitsevahendite süsteemis põhikohtuasja üle otsustamise pädevus ka pädevust lahendada kõik sama menetluse käigus esitatavad vastuhagid, mis tulenevad samast aktist või samast hagi aluseks olevast asjaolust, on see vastuhagi kodukorra artikli 46 lõike 1 punktis c sätestatud nõudeid arvestades igal juhul vastuvõetamatu. Selline hagi ei ilmne nõutava selgusega ei komisjoni menetlusdokumentidest ega tema esitatud seisukohtadest kohtuistungil ning seda on põhjendatud vaid väga väheste argumentide ja tõenditega, mille alusel saaks Üldkohus selle põhjendatust hinnata ja hageja kaitse ette valmistada.

(vt punkt 116)

7.      Põhjendamiskohustus tuleneb komisjonile ELTL artikli 296 teisest lõigust. See hõlmab sellegipoolest vaid selle institutsiooni ühepoolset tegevust. Seega ei ole komisjonil seda kohustust rahastamislepingu alusel. Järelikult on ebapiisavat põhjendamist puudutav väide ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi raames alusetu, kui selle kohustuse võimalik rikkumine ei mõjuta kohustusi, mis komisjonil asjaomase lepingu alusel on. Seda järeldust ei kummuta hageja argument, et vastavalt kohtupraktikale peab tulenevalt asjaolust, et liidu finantsabi summat vähendav otsus toob liidu finantsabi saajale kaasa tõsised tagajärjed, nimetatud otsuse põhjenduses olema selgelt välja toodud põhjused, mis õigustavad abi vähendamist võrreldes algselt heaks kiidetud summaga.

(vt punktid 120–122)